Monday, March 16, 2009

Solvik skolan Järnas Rootsis


Jälle valmistun reisile minema. Seekord olen laevale minekut juba mitu päeva oodanud. Tavaliselt jooksen ehmatusega sadamasse piletit ostma ja siis juba kähku raha vahetama ja kohe merele... Muutused on toimumas, ma olen rohkem kohal ja rohkem iseendas kui varem. Järelikult koolitus toimib...

Seekord on juba õige mitmes kord, kui Järnasse lähme. Üle aasta olen saanud käia ja kogeda seda erilist inimeselt- inimesele koolitust. Nagu Pär on ühes oma interjuus öelnud, et sellel koolitusel tegeletakse õpitust vabanemisega ja iseendaks saamisega. Minule tundub, et meie õpetajate metoodika on tõesti tõhus. Vähemalt mina olen saanud enesekindlust ja julguse olla lõpuks mina ise. Mitte karta eksida, mitte karta autoriteete ja igivana kirjasõna - tegelikult ei ole see lihtne, loobuda aastate pikkustest harjumustest ja käitumismustritest.

Tegelikult ei ole üldse lihtne mitte karta õpetajat. Hirm on olnud minu õpetaja parim distipliini kehtestamise viis, on lihtne hirmutada last, et ta oleks vaikne, et ta loeks, et ta kirjutaks, siis kui kästakse. See hirm saadab mind tänaseni, hirm eksida, hirm küsida valesid küsimusi, hirm näida rumal...

Kui aus olla, siis märkan ma sageli ka tagasi langemisi. Ärkan hommikul ja märkimik on täis mõtetusi. Ma olen oma märkimiku ori ja ohver. Kusjuures kõik need miljon asja jah tegelikult asjakest olen sinna ju ise oma käega kirja pannud. Mõnikord jätan demonstratiivselt märkmiku koju. See tähendab vabadust ja teinekord segadusi...

Üks aasta on veel jäänudki. Kuidagi hea on teada, et paari kuu tagant koguneb vahva kamp erilisi õpetajaid üle Eesti, tegelikult üle Euroopa ja tuleb kokku ühte väiksesse kooli keset mägesid, merd ja metsa, et ühiselt kasvada ja areneda igaüks ise suunas. Vaikselt ja rahulikult töötubades toimetades ja omas taktis liikudes. Täis enesekindlust ja tahet tegutsakse lihtsate asjadega. Selles lihtsuses ja loomulikkuses peitubki võti mõistmaks Solivik kooli, tema õpetajaid ja õpilasi. Vahetus suhtlemises ja võrratus looduses tegutsemises saab avalduda igaühe anne ja geniaalsus.

Solvik Skolan asub Järnas, mis on üks Euroopa vanimaid ja suuremaid ökokeskuseid. Järna on antroposoofia kodu Skandinaavias. Siin võib tutvuda antroposoofilise meditsiini, põllumajanduse, pedagoogika, sotsiaaltöö, arhitektuuri kui veepuhastussüsteemidega. Kõik valdkonnad on loodust säästvad ja inimkesksed, tänases kõnepruugis ökod.

Solvik kooli asutasid tänastest õpetajatest Pär ja Merete 70-ndatel. Nad eraldusid Waldorfkoolist Järnas ja ehitasid oma keskuse Soliviki. Järnasse võib Solvikist jalutada läbi metsa mõnekümne minutiga. Solvik kool põhineb Goethe esteetikal, Steineri antroposoofial ja lisatud on palju loodust, mänge, suhtlemist, intuitiivsust ja loomulikku mitmekülgset arenemist.

Solvik kooli klassis ei laelampi, sest lapsed õpivad loomulikus valguses. Igas klassis on oma ahi, mida köetakse koos õpetajaga ja kraanikauss, kus pestakse omad nõud. Klassides ei ole ka pingiridasid, kuigi on tahvel ja kriiti. Tahvlil on üsna tihti väljas laste tööd, neid on mitmel pool ruumides. Kõikjal on näha ja lastele kättesaadavad mitmesugused muusikainstrumendid: flöödid, kitarrid, trummid, kõlapulgad, klaverid jne.

Solvik kool on eriline isegi waldorfkoolide kontekstis, sest siin tehakse palju asju veelgi alternatiivsemalt kui tava-waldorfkoolis. Läbi aastate on siinsetel õpetajatel välja kujunenud päris oma pedagoogika, mida nad kutsuvad intuitiivpedagoogikaks. Internetiotsinguga selle pedagoogilise suuna kohta materjale lihtne leida ei ole. Merete ja Pär on aastate jooksul kirjutanud ühe raamatu ja neist on hiljuti tehtud dokumentaalfilm, lisaks on tehtud kursus Saksamaal ja nüüd Rootsis. Solvik koolis on palju sõnastamata sünergiat, mida kogeda saab ainult kohapeal õppides ja nende andekate inimestega koos töötades.

Ps vahva kirjaviga MÄRK-IMIK on minu enda keeleuuendus, mis kirjeldab märkmiku omadusi palju värvikamalt, kui korrektne sõna "märkmik". Muutud märkmiku abil mälupoolest imikuks ja võid ajada segi nii päevi, nädalaid kui kuid.

Ajalooline mõis Harkus

Paldiski maanteelt Laagrisse viiva tee ääres iidsete pargipuude vahel asub uhke mõisahoone. Harku mõisa ajalugu on väärt uurimist, sest siin on elanud Eesti kõige rikkamad mõisnikud ja toimunud meie ajaloos olulisi sündmusi. Harku mõisa lugu on väga mitmekesine, huvitav ja kohati pisut kõhedustki tekitav.

Harku küla mainitakse 1219.–1220. aastatel koostatud Taani hindamisraamatu Eestimaa nimistus Harkua nime all. Seega on Harku nimi väga vana ja arvatakse, et see pärineb soomekeelsest sõnast harkko, mis tähendab suurt kivikamakat.

Esimesed andmed mõisast ulatavad aastasse 1371. On teada, et kuni 1561. aastani kuulus Harku mõis Liivi ordule ja peale seda sai lühikeseks ajaks valdused enda omandusse Rootsi kroonu. 17. sajandist alates oli mõis eraomanike käes, nende hulgas 1679 - 1755 Berend Johann Uexküll ja 1836 – 1892 Konstantin Ungern-Sternberg. Hiljem vahetas mõis veel kolm korda peremeest. Viimase Harku mõisnikuna on ajalukku läinud Hermann von Harpe, kes omandas kinnistu 1912. aasta suvel 300 000 rublaga ja müüs osa mõisast sama aasta sügisel 158 talumehele. Von Harpe oli mõisa omanik kuni 1919. aastani. (andmed tuginevad Internetis avaldatud kinnisturaamatule), mil mõis riigistati.

29. sept. 1710. aastal allkirjastati Harku mõisa pooleliolevas härrastemajas Tallinna Rootsi garnisoni ja Vene vägede vaheline rahuleping. See leping lõpetas Põhjasõja Eestimaal ja Rootsi kuningas loovutas Eesti alad Venemaale, millele järgnes 200 aastat Vene tsaari valitsemise aega.
Huvitava faktina väärib märkimist, et kunagistele Harku mõisa maadele on ehitatud ka Nõmmel asuv Glehni loss. 19. sajandi lõpus omandas Nikolai von Glehn Jälgimäe ja Harku mõisa maatüki mustamäe nõlval, mida tunneme Vana-Mustamäena. Glehni loss sai valmis 1886. aastal.
Eesti Vabariigi loomise järel, 1920ndatel ja 1930ndatel tehti Harku mõisa mitmeid parandusasutusi: parandusmaja alaealistele kurjategijatele (Harku kurikalduvustega poisslaste parandusmaja ehk nn Harku kolonn); Harku Vangla täiskasvanud vangidele; Harku Tööpõlgurite Töölaager tööpõlguritele ja joodikutele.
Õigusajaloo professor Marju Luts-Sootak kirjutab oma töös “Kohtuliku õigusloome väljad ja piirid”
“Esimene vangla tüüpi asutus Harku mõisa mail oli 1930-ndate lõpus rajatud tööpõlgurite laager. Seda tehti mitte parlamentaarse seaduse, vaid presidendi dekreedi alusel. Parlament küll arutas ka tagantjärele seda dekreeti. Sealjuures ei püstitanud ükski rahvasaadik küsimust sellest, kas tööpõlgurite laager kui selline on üldse lubatav institutsioon vabade ja võrdsete ühiskonnas. Vaieldi hoopis selle üle, kas ihunuhtlus distsiplinaarkaristusena ei ole mitte liialt arhailine nähtus. 19. sajandi talurahva vabastamise järel oli vitstest mõisatallis saanud esiisade mälestus ja rahvapärimus. Harku mõisa tallis võeti sajandite vanune traditsioon niisiis jälle üles. “
Vangid pidid töötama turbarabas ja mõisapõllul. Mõisa loomakasvatus- ja põllusaadused andsid lisa vangide toidulauale. Eriti tulutoovaks kujunes Harku turbatööstus, sest riik vajas väga palju kütteturvast. Muuhulgas toimus 1924. aastal Harku vangide streik.

Harku mõisa teeb väärtuslikuks mitmekülgne ehitusajalooline taust. Tänane mõisahoone pärineb 18. saj algusest. 1870. aastal toimunud kaasajastamise käigus lisati kahekordsele esindushoonele kaks tiiba, kõrge maja keskosa krooniv neorenessanslik kaunistus ja rõduterrassid. Sissesõidutee lähedusse ehitati historistlikus stiilis kindlusehitist meenutav dekoratiivtornidega tugimüür ja kõrgete paekivist astmikviiludega majandushooned, mille läheduses asuvad ka oletatava 14. sajandist pärit ordulinnuse varemed.

Eraldi vaatamisväärsuseks on Harku mõisa ümbritsev, parimatel aegadel kaunilt hooldatud, kuni 25 hektariline vaba kujundusega park. Keset parki laiub 3 ha suurune mõisatiik koos viie väikse saarekesega, mis pärineb kunagisest jäänukjärvest. Peter Ludvig Constantin von Ungern-Sternberg lasi järve 19. sajandil ümber kujundada tiigiks. Järve laiendamisega ja süvendamisega kaasnenud pinnas kuhjati tiigi keskele viieks sildadega ühendatud ja mitmesuguste skulptuuridega kaunistatud saarekeseks.

Tiigi vasaku kaldaga paralleelselt paiknevat lagendikku ääristavad okas- ja lehtpuugrupid. Päikese liikumine kujundab siin kogu päeva jooksul iga tunniga muutuvaid valguse- ja varjudemänge. Sellega pargi rajamisel ka arvestati.

Harku mõisapargi uhkuseks on siin juba üle veerandsaja aasta Eesti
jämedaima mägivahtra tiitlit kandev puu. Kui 1976. aastal oli kaheharulise puu
kummagi haru ümbermõõt 2 meetrit, siis 2004 aasta suveks oli üks haru murdunud,
teise haru ümbermõõt oli rinnakõrguselt 320 cm.

1957. aastast kuulus Harku mõis Eksperimentaalbioloogia Instituudile, kes allus Teaduste Akadeemiale. Täna on mõisa omanikuks Maaülikool. Instituudi aegsest 200 inimeselisest kollektiivist töötab nn Harku grupis 5 teadlast, kelle käsutuses on kogu mõis kõikide oma suurte saalide ja väiksemate ruumidega.

Alates Eesti Wabariigi aegadest on mõisa hoonesse vähe panustatud. Nii hoone ümbrus kui ka maja ise on aastate jooksul järjest enam lagunenud. Mõisapark on ümbritseva loodusega ühte sulanud ning arvukad pargimonumendid ja sillad on hävinud.

Huvitava sündmusena tõuseb lähiajaloost (1975.a.) esile kunstnikerühmituse “Harku 75” julge esinemine Nõukogude perioodil. Eesmärgiks oli tuua välja vastuolusid tolleaegses kunstis ja ühiskonnas. Harku oma asukohalt oli väga huvitav ja kõnekas valik. Ühe sõnumina tõusis jõuliselt esile vangla motiiv: vabadus vastandumas vanglale, sõnatu karjatus nõudmaks vabanemist Venemaa suletud haardest, kuhu oli esmalt jõutud just Harkus 1710.aastal sõlmitud leppe tagajärjel.

Kohaliku elanikuna tunnen heameelt, et Harku vald on asunud pargis korrastustöid läbi viima ja viimase aastaga on puhastatud märkimisväärne ala pargist. Siiski vajaks Harku mõis ja park kohalike elanike elukeskkonna parandamise ja turismi edendamise eesmärgil ajaloolist uurimist ja taastamist.

Harku mõisaga tutvumiseks oleme loonud Harku Õpiõu, sellest ideest saab lähemalt lugeda siit.

Friday, March 13, 2009

Inimarengu aruanne 2008

Eesti Koostöö Kogu eestvedamisel toimus 9. märtsil KUMU-s Eesti Inimarengu Aruande 2008 esitlus. Teiste hulgas oli kohal ka Eesti Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves abikaasa Eveliniga.
Aruande toimetajate meeskonda juhtis Marju Lauristin. Lauristin märkis oma ettekandes, et majanduskriisis võiks edudiskursust asendada inimkeskne diskursus, kuid täna on tegemist pigem paanikaga. Kui enne sotsiaalteadlaste näpuviibutused ärritasid, siis praegu kõlab nende sõnum rahustavalt, sest meie elukvaliteet on viimaste aastatega märkimisväärselt paranenud ja oleme tugevamad kui kunagi varem. Siiski on palju probleeme, millest rääkida.
Ene-Margit Tiit peatüki "Eesti Inimarengu indeks ja selle komponendid" toimetaja ja autoreid tutvustas indeksi arvutamise metoodikat ja kolme põhikomponenti. Nendeks on: haridus, kus oleme PISA tulemustest lähtudes häid tulemusi saavutanud; tervis ja eluiga, kus oleme märkimisväärselt ebaedukad (keskmine vanus meestel 67 ja naistel 79) ja elujärg, mis on enam-vähem keskpärane.
Ain Aaviksoo tutvustas peatükki "Tervis ja elukvaliteet". Positiivsena jäi kõlama mõte, et eestlased elavad jõukamalt ja kauem kui kunagi varem. Siiski toonitas ta laste ja noorte tervisesse panustamise olulisust. Lühikese eluea põhjusena nimetas ta seda, et meie ühiskonnas ja üksikisiku tasemel väärtustatakse inimest liiga vähe. Arvatakse, et jõukuse kasvades paraneb ka inimeste tervis, kuid tegelikult näitavad uurimused, et tervisenäitajad ei parane teatavast miinimumsissetulekust alates automaatselt, vaid selleks on meil vaja rakendada konkreetseid meetmeid. Pigem on vastupidi, et meie vähene tervis võib mingist hetkest hakata pidurdama majanduse arengut. Faktid on kõnekad - Eesti meeste eluiga on sama pikk, kui Euroopa riikides oli 60-ndatel aastatel ja Eesti vene keelt kõneleva mehe keskmine eluiga on võrreldav Euroopa meeste elueaga 50-ndatel aastatel.
Kui vaatame laste tervist, siis nooremates vanuserühmades on tulemused võrreldavad teiste Euroopa riikide tulemustega. Meie suurim probleem on varajane riskikäitumine: näiteks Euroopas kõige rohkem on Eestis noori, kes alustavad suitsetamist juba 13- aastaselt või alustavad kanepi tarvitamist 15-aastaselt. Probleemiks on ka sportimisvõimaluste kättesaadavus, sest kuigi saale ja ujulaid on juurde tulnud, on hinnad ujulates nii kallid, et sportijate määr on jäänud aastatega samaks.
Anu Kasmel lisas siia, et Eesti lastel on viis korda suurem risk hukkuda trauma tagajärjel kui Euroopa parimates riikides. Seega on Eestis elamine lastele terviserisk.
Ain Aaviksoo ettekande lõppakordiks oli mõte, et kogu rahva tervise parandamine on Eesti arengu suurim potentsiaal.
Dagmar Kutsar oli autor ja toimetaja peatükile “Eesti elukvaliteet ja eluga rahulolu rahvusvahelistes võrdluses”. Selle peatüki tulemusel selgus, et Eesti on elukvaliteedilt Euroopa madalaimaid riike, edestades vaid Lätit. Eriti drastiline on raskete kuritegude (mõrvad elanike kohta) näitajad, kus oleme viimasel kohal ja sellest tulenev kodanike turvatunde puudumine, kus oleme samuti viimasel kohal. Meie tervena elatud aastad on kõige vähesemad Euroopas. Põhjuse sellele leiame, kui vaatame tervise- ja sotsiaalkulutuste osakaalu SKT-st. Sotsiaalkulude osakaal SKT-st Eestis on vaid 1% Euroopa kõige enam panustanud riigi sotsiaalkulutustest!
Triin Vihalemm uuris lõimumise ja elukvaliteedi problemaatikat ja hoiatas kolmanda põlvkonna immigrantide protesti-identiteedi kujunemise eest.
Veronika Kalmus kõneles elukvaliteedist tarbimis- ja infoühiskonna kontekstis. Murettekitav oli fakt, et kuigi Eesti peab ennast väga kaasaegseks infotehnoloogia kasutajaks riigiks ja paljud tegevused on liikunud peamiselt Interneti- keskkonda, siis on Eesti inimestest 1/3 neid, kes ei kasuta infotehnoloogilisi vahendeid. 1/3 meie inimestest küll kasutab, ent ei ole aktiivsete loojatena kaasatud, nad on pigem toodete ja info tarbijad. Ainult 10% eestlastest on aktiivsed sisuloojad, siin on oluline ohumärk ka meie haridustöötajatele. Miks inimesed ei tunne, et nad võiksid ise loojatena kaasatud olla?
Uurimusest selgus, et õnn peitub ikkagi rahas, sest informeeritud on jõukamad ja nemad on ka rohkem oma eluga rahul.
Erik Terk esitas ülevaate peatükist “Eesti inimarengust ja sotsiaalsetest riskidest majanduskriisi kontekstis”. Kui vaadata Eesti sotsiaalset kapitali, siis on meil lootust esimesele Euroopa kümnele riigile järele jõuda. “Meile tundub juba täna, et me oleme kangesti head, so käibel on edudiskursus, saavutuste ülehindamine, ületarbimine…” Meie suhteliselt kõrge haridustase muudab tööjõu paindlikumaks, eriti teeninduskeskse majanduse puhul. Erik Terk rääkis, et Eesti positiivne suundumus tulevikus võiks olla loomelinnad välja kujunemine Tallinnast ja Tartust, kuid täna on meie linnad sellest kontseptsioonist veel kaugel.
TõnuViik nimetas eestlaste põhimureks selle, et asjad oleksid korras – ei suudeta pöörata tähelepanu teistele inimestele ja suhetele. Ta leidis, et oleme materialistlikud, so oleme asjade ja mitte inimeste kesksed. Eestlased vajavad positiivseid väärtusi.
Kokkuvõtteks
Mitmeid kordi tõstatus teema edudiskursuse murdumisest ja kriisidiskursuse esilekerkimisest. Inimarengu aruanne 2008 jääb märgiks meie edukaks olemisest, täna räägime juba uute sõnadega, uutest muredest. Kõige olulisem sõnum poliitikutele oli, et ei tohi kärpida tervise ja lastega seotud kulude eelarveid, sest muidu ei ole meil peagi enam maksumaksjaid ja valijaid…
Märksõnad, millele meil tuleb kindlasti tähelepanu pöörata on: lastetraumad, laste arvutikasutamine, laste varajane riskikäitumine, julgus luua infot ja teadmisi, võtta sõna ja avaldada arvamust, venelaste protesti-identiteedi probleem, vaesusriskis üksikemad ja üldse lastega pered.
Eesti Inimarengu Aruanne 2008 on kõigile kättesaadav Koostöö Kogu kodulehelt.

Waldorfkool on ennast tõestanud alternatiiv tavakoolile

Võru Õpetajate Seminari juhataja Johannes Käis kirjutas esimese Eesti Vabariigi ajal, et vene kool oma õpetaja- ja raamatukeskse lähenemisega ei suuda 20. sajandi ühiskonna ootustele vastata. Kui lugeda tema artikleid, siis tundub nagu teeks ta kriitikat tänapäeva Eesti koolile, sest sarnaseid puudusi heidetakse ette ka praeguse aja haridussüsteemile.
Käis pidas oluliseks töökooli ja individuaalset tööviisi, kus lähtutakse iga lapse annetest, aktiivsusest ja loomulikest huvidest. Käisi ideed toetusid paljude tema kaasaegsete Euroopa reformpedagoogide tööle.
Ühe kõige levinuma ja tunnustatuma alternatiivpedagoogilise suuna looja on Rudolf Steiner. Steiner avas 1919. aastal Saksamaal Stuttgardis kooli Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele. Siit ka selle pedagoogilise suuna kaks nime - waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika - mis sageli segadust tekitavad.
Rudolf Steiner töötas välja lapse tervikliku arengukäsitluse, mis aitab õppimist ja arenemist paremini mõista. Seetõttu on waldorfkoolides tunnid ja õppesisu üles ehitatud teisiti kui tavakoolis. Näiteks ei õpetata waldorfkoolis lapsi kiiresti-kiiresti lugema ja arvutama, vaid toetatakse nende fantaasia ja loovuse arengut erinevate kunstide kaudu. Oluliseks peetakse süvenemist ühte teemasse ja õpitu unustamise-meenutamise rütmilist protsessi, kasutatakse tsükliõpet so ühte ainet õpitakse pikemat aega järjest ja siis võetakse uus ainevaldkond, et hiljem esimese juurde tagasi pöörduda.
Steinerkoolis õpetaja roll väga tähtis. Waldorfõpetajaks Eestis õppida ei saa, enamus eestlasi on õppinud Saksamaal, Soomes või Rootsis. Steiner pidas oluliseks, et õpetaja areneks ja õpiks koos oma õpilastega. Õpikuid ja töövihikuid waldorfkoolis ei ole, on ainult võõrkeele lugemikud, kirjandusteosed ja teatmeteosed. Õpetaja valmistab iga tunni ise ette, sealjuures õpetab üks õpetaja oma õpilastele kuni üheksanda klassi lõpuni kõiki aineid. Tegelikkuses on Eesti waldorfkoolides sageli siiski ainevaldkondadel erinevad õpetajad, sest kogu materjali valdamine on väga suur töö. Waldorfkoolis hindeid ei panda ja seetõttu käivitab õppimisprotsessi lapse enda aktiivsus ja huvi - kõik see oli ka Käisi arvates väga oluline.
Kuna koolil ei ole direktorit, siis juhib kooli tegevust lapsevanematest ja õpetajatest koosnev demokraatlik kolleegium. Sageli on nende koolide juures ka lastevanemate koolid või vestlusringid.
Waldorfkoolidele on aja jooksul tehtud ka kriitikat. Põhilised etteheited on, et waldorfkool ei õpeta lastele raamatufakte ja ei distsiplineeri neid piisavalt. Ette on heidetud liiga hilist ja aeglast lugemaõpetamist, usuhullust, niisama laulmist ja mängimist jne.
Minu kogemus näitab, et pühendunud waldorfõpetaja suudab oma õpilastele anda palju enam, kui tavakoolis vajalikuks peetakse, sealjuures eriti inimlikku armastust, soojust ja hoolimist. Waldorfkoolides on iga laps tähtis ja tema arvamust kuulatakse. Õpilaste head riigieksamitulemused on juba aastaid tõestanud, et waldorfpedagoogikal põhinev õpetamine toetab lapse arengut ja lõppkokkuvõttes on nad edukamad kui keskmised koolilõpetajad. Kindlasti on waldorfkoolide lapsed väga julged, avatud ja loovad, sest nad teavad oma võimeid ja oskavad neid kasutada.
Kirjutatud Võsule waldorfkooli toetuseks.

Saturday, March 07, 2009

Esimesed kevadpäevad Harku mõisas













Täna käisime Harku pargis jalutamas, kevade hääli kuulamas ja lõhnu hingamas. Lisaks meile oli veel rohkelt rahvast liikvel.

Internetist:
Otse Harku järve taga paiknev samanimeline mõis on lõviosal tallinlastest nägemata, kuigi seostub Eesti ajaloo ühe murdelise sündmusega. Siin kirjutasid mihklipäeval 1710 Tallinna linna rae, Rootsi garnisoni ja Eestimaa rüütelkonna esindajad ühelt poolt ja Vene kindral Felix Bauer teiselt poolt alla kapituleerumislepingule, mille kohaselt Eestimaa vürstkond ja Tallinna linn läksid Rootsi kuningriigi alluvusest üle Vene tsaaririigi ülemvalitsuse alla, säilitades kõik senised privileegid ning tollipiiri Venemaaga.

Harkus oli juba 1372 ordumõis, mis sai 1543 eravaldusse ning kuulus Rootsi aja lõpul Uexküllidele. Võimalik, et praeguse härrastemaja põhimüürid on osaliselt vanemad kui Harku rahuleping. Põhiline osa viimistlusest on siiski pärit hilisbaroksest ümberehitusest 1778-1781 Budbergide valdusajal ning neorenessanssi pooldanud moderniseerimisest 1875 Ungern-Sternbergide algatusel. Muide, pargi väravapostide ja kasvuhoone müüri kujundamisel eelistati uusgootikat.


Dramatismi on Harku mõisale lisanud siin 1919-1939 paiknenud alaealiste kurjategijate koloonia, intelligentsust aga 1957 sissekolinud
Eksperimentaalbioloogia instituut. Ent minevikust pärit biomassi on ulatuslikus pargis rohkem kui jõukohane hooldamiseks. Üsna umbekasvanud pargis on tiikide juures salapärased varemed, mida on peetud koguni keskaegse linnuse jäänusteks. Mine sa tea…


Linnud ehmatavad inimeste häälte peale hetkeks vait, kuid kui tasakesi seista ja kuulatada, siis hakkab kõlav kevade hõiskamine taas peale. Puude ladvad on väikeseid tiivulisi täis. Pargis on neil ruumi oma linnuelu elada ja linnuasju ajada.

Harku pargis ja metsas saab toimetada ka Harku Õpiõue tegevuste kaudu. Harku Õpiõu blogi loe siit.

LÄTE ehk kuidas luua erakooli

Kodulehelt:
Erakool Läte on üldhariduskool, mille õppetöö aluseks on waldorfpedagoogika. Kooli põhimõtteks on lähtuda inimese terviklikkusest ja mitmekülgsusest, eesmärgiks aga avada igas lapses peituvad arengu- ja eneseteostusvõimalused. Kooli idee kandjaks ja elluviijaks on Haridus- ja Kultuuriselts Läte.

Erakool Läte avas uksed 1.septembril 2008 esimese klassiga ning hakkab loomulikul teel igal aastal ühe klassikomplekti võrra suuremaks kasvama.
Eile 6. märtsil käsin Keila esimeses waldorfkoolis külas. Kooli esimene klassijuhataja Epp on huvitav ja kogemustega õpetaja. Esimeses klassis on kokku 13 õpilast.
Kahjuks ei vastanud koolihoone minu ootustele. Usun, et keskkonna mõju väikese lapse arengule on olulise tähtsusega. Seetõttu arvasin, et waldorfkooli loojad on maja valides ruumide lahendusele enam tähelepanu pööranud. Klassis olid aknad kahes suunas, see tundus vahva, kui vaid suvepäike lapsi ära ei küpseta.
Sain rääkida ka Askoga, kes on kooli üks loojatest ja aktiivsetest vanematest. Ta rääkis, et kooli loomine on raske, kuid tasub pingutamist. Õppekavade kirjutamine ja paberite vormistamine ja kooskõlastused võtsid aasta. Ideaalne oleks ettevalmistuseks varuda kaks aastat, arvas Asko.
Lapsed esinesid kannelde, laulude, mängude ja luuletustega. Esiteks mängisid nad mõned kandlelood, siis tegid ringmänge eesti, vene ja inglise keeles. Laste hääldus oli väga hea, esimese õppeaasta kohta üllatavalt hea.
Tööd, mis olid näitusel välja pandud, vastasid steinerpedagoogika pealiskaudse tundja ootustele.

Kool tervikuna - laste, vanemate ja õpetajatega - jättis südamesse väga sooja tunde ja andis julgust ka ise kunagi alternatiivkool avada.

Tuesday, March 03, 2009

Tund aega lapsehoius

03.03.09

Sajab laia valget lund. Täna on muinasjutuline talveilm. Lumi keerleb ja keeb…

11:55 Tabasalu Nublu lapsehoius
Maja on vaikne, hetkel on kõik lapsed õues. Õuemängud on lastele kasulikud, sest värskes õhus saab stressist lahti ja tugeva tervise. Uurimused näitavad, et igapäevaselt õues käivad lapsed on kordades tervemad ja vähem närvilised. Meie peame õueskäiku väga tähtsaks, oleme eraldi teemana keskendunud õues õppimisele, sest lastele on looduses viibimine mitmekülgselt arendav.

12:00
Lapsed trügivad uksest sisse, osad riietuvad, osad ootavad kasvatajaid. Peagi hakkab majas toidulõhnu levima - on lõunasöögi aeg. Kostab kilkeid ja sammude müdinat, igaüks toimetab omas rütmis. Mõni juba laua taga, mõni alles peseb käsi, üks võtab veel garderoobis viimaseid riideesemeid seljast… Kuulda on kasvatajate rahustavaid hääli ja lusikate klirisemist vastu taldriku serva. Ohoo, keegi saab korra riielda, lauas tuleb ju viisakalt käituda.

"Toidus on hästi palju vitamiine," kiidab kasvataja Malle. Lapsed klõbistavad mõnusasti nõudega. "Head isu! " soovib kasvataja Loore.

Mängimist nüüd ei ole, kõik söövad hoolega. Söömine ei ole väikesele lapsele lihtne tegevus, see nõuab süvenemist ja täpset käe liikumist, lusikaga suu juurde jõuda on paras kunsttükk. Kes taldrikust koormaga pärale ei jõua, seda aitavad kasvatajad, kuid selliseid lapsi ei ole palju.

Vahepeal kerkib lastel omavahelises vestluses üles teema, mida keegi unes kavatseb näha. Enamus lapsi arvab, et näeb, kas isa või ema.

"Soovid sa veel?"" Palun leiba." "Magustoitu antakse ka veel, istu." "Palun kisselli!" - hääldab üks lastest selgelt ja mõnuga keerulist sõna. "Kas tahab keegi veel riisi süüa?" küsib tädi Malle, aga kõikidel on juba kõhud täis. "Mina ei soovi!" kostub mitmelt pool.

Päev kulgeb omasoodu. Peagi on lastel uneaeg. Mõned on juba praegu kaunis väsinud nägudega, uni silmas. "See on pahategu, et sa ei söönud. Nüüd jääb kõht tühjaks," noomib kasvataja Malle viimast närbi sööjat. Sundima siiski kedagi ei hakata. Kes riisirooga ei armasta saab leiba ja magustoitu.

Ühele lapsele on vaja ema järele kutsuda, sest ta on pisut tõbiseks jäänud ja tal oleks parem kodus oma voodis puhata. Haigused on kevadeti osa lastehoiu igapäevaelust, paljudele lastele on need üsna esimesed viirused, millega kokku puututakse. Nii mõnigi korjab väikse nohu või köha kaunis kergesti üles.

Ülemisest rühmast kostab jonnimise hääli - ka seda tuleb meil siin ette. Täiskasvanuks kujunemisel on omad loomulikud etapid, mida siin ühiselt läbitakse. Kodus ja lapsehoiurühmas on ootused lastele teinekord erinevad. Üksikutele lastele on kogemus mänguasjade jagamisest uus, ka tähelepanu ei ole siin pidevalt ühel lapsel, vaid arvestada tuleb kõikidega rühmas.

Siiski ei ole haruldased korrad, kui lapsed on kasvatajal süles näiteks kasvatajate koosolekul. Paljudele lastele meeldib magada süles ja nii nad unuvadki. Mõne lapse uni on katkendlik või väga lühike ja need lapsed saavad loa varem mängima minna. Kuna ruumi siin on, siis saavad ühed magada ja teised vaikselt oma mänge mängida. Osa lapsi magab jälle väga sügavalt ja pikalt, nende und keegi katkestama ei hakka. Äratamiseks läheb siis, kui kell juba tund aega tavalise uneaja ületab. Teinekord kui on teada, et lapsel on uni võlgu, siis on Nublus magatud ka viieni.

Magamine on paljudele oma lasteaiakogemusest kõige valusamalt meelde jäänud, magamine ja söömine. Püüame hästi lapsekeskselt läheneda, et selliseid teravaid elamusi lihtsate igapäevatoimingute juures vältida. Kuna rühmas on tavaliselt 8-10 last ja kaks täiskasvanut, siis on individuaalne lähenemine loomulik.

Ühel väiksel armsal tüdrukul on alles kohanemisaeg, ta on aasta ja kümne kuune, kuid juba räägib vahvalt ja kehtestab omi nõudmisi. Temale tuli ema uneajaks järele. Kohanemisaeg ja -viis sõltub igast perest ja lapsest. Väga oluliseks peame pidevat koostööd ja vestlemist perega. Uue lapse emmega jõuavad kasvatajad enne lahkumist rääkida päevast, söömisest ja sellest, kuidas läks, soovitatakse ka mõningaid konkreetseid kasvatusvõtteid, et emal jõud jonnivast lapsest kergemini üle käiks. Alguses on väiksel lapsel raske uue koha ja inimestega harjuda, vajalik on järjekindlus ja lapsevanema usaldus hoiu ja kasvatajate vastu. Enamus lapsi kohaneb hoius siiski kahe nädala kuni kuu aja jooksul. Meie läheneme igale perele individuaalselt, sest kogemus näitab, et laste kohanemise kohta suuri üldistusi teha on väga raske.

"Tule ütle kasvataja Mallele head aega!" ja juba nad jooksevadki saabaste klobinal ukse poole.
Teised kuulavad vaikselt unejuttu ja sätivad pead patjadele. Söögitoas koristab Malle lõunalauast pudenenud leivatükikesi, sest toitu aetakse lauale ja laua alla. Korrektne söömine see on enamusele alles tulevikumuusika. On isegi lapsi, kes armastavad meile tulles alguses kätega süüa. Sellest pole midagi, küll pikkamisi koos teistega õpitakse.

Lisaks söömisele ja magamisele õpivad paljud lapsed meie juures ka potilkäimise selgeks. Viimane huvitav kogemus on meil ühe lapsega, kes ise pea kolmene ja oskab juba mähet vahetada, aga potti kardab. Paar kuud lapsehoius ja juba ta lähebki rahulikult ärgates teistega pesuruumi, võtab omale sobivas toonis poti ja pissib. Milline rõõm nii meile ja emale-isale, aga eelkõige suur samm lapsele endale.

13:10
Maja on jälle vaikne. Lapsed magavad.

Harkujärve kooli teemal II kiri lastevanemate listi

Minu arvates ei ole olemas rumalaid küsimusi, on olemas rumalad, kes ei küsi.

Hea on, kui tekib diskussioon, sest see projekt, mis vallas kinnitatud, on juba ammuilma valmis mõeldud ja loomulikult tänaseks nii tehniliselt kui moraalselt vananenud. Võimaliku 1. klassi lapsevanemad on samuti juba täitsa uued inimesed, neid selles listis nagunii veel ei ole:)...

Kui minu laps Kristin siia kooli kolm aastat tagasi tuli, oli vallavanem oma projektiga juba kohal. (algus nagu Kevades...). Paljud vanemad olid juba siis väga skeptilised ja kibeiroonilised. Mina veel imestasin isekeskis. Ma küll ei tea täpselt, kuid kardan, et esimeste uue kooli ideest kuulnud ja paberirullidega vallainimesi näinud perede lapsed on ammu meie kooli lõpetanud ja neid siin listis enam kaasa rääkimas ei olegi. Eks seda tea õpetajad siiski kõige paremini, kuid neil on avameelselt kaasa raske rääkida, sest teadagi... kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Mõistan neid täiesti.

Projekt on ilmselt vananenud, sest juba meie inimeste hoiakud ja väärtused on viimaste aastatega palju muutunud. Loodan, et majandusšokk on pannud paljusid inimesi oma elusid ümber hindama ja püsiväärtused saavad ehk jälle pinnale kerkida. Tänastes oludes tehakse palju põhjalikumaid otsuseid, sest nüüd on tormamine hetkeks peatunud ja meil on jälle aega mõelda.

Kui mina uue koolimaja projekti vaatasin, siis tundsin kergendust, et Kristin ilmselt selleks ajaks juba uude kooli on läinud, kui vald kopa maasse saab... Tänaseid asjalugusid jälgides paneb imestama, kui midagi selleks ajaks üleüldse muutunud on. Loodetavasti peab vana maja veel paar aastat katuse peal.

Seetõttu peangi oluliseks, et rõhuksime sellele, mis on olemas ja eriline. Kellele on vaja maksimumsuuri klasse seitsme paralleeliga A, B, C, D, E, F, G..... ja betoonist halle lõputuid koridore, mis laste sammudest ja väiksemastki jutuvadast kajama löövad? Minge Laagrisse, Tabasallu või Õismäele ja seal on kõik see, mida olete oma lastele soovinud! Hea võimalus on minna ka eliitkooli, need on Kesklinnas.

Harkujärve kool on väike ja armas, eriline kool. Sellist Tallinnast ja lähiümbrusest leida ei ole. Minule meeldib ta ka sellise väikse ja natuke Lindgreni segasummasuvilat meenutavana, kust lõunaajal on lapsed sunnitud mõneks ajaks õue iidsete puude alla jalutama minema, sest muidu jäävad nad nälga. Pärastpoole tagasi tulles mängivad nad natuke ukakat või siis sulailmaga loobivad üksteist lumega. Must keldriauk maja ees on esimese klassi lastes pisut õudust tekitav ja vanemate klasside poisid hirmutavad neid vana kooli kombekohaselt kuni nad teises klassis juba omakorda väiksetele juntsudele kollijutte räägivad (minu fantaasia). Aga õpetajad on alati kohal ja teavad kõike, mis lastega toimub. Nad tunnevad igat last ja nende vanemaid. Isegi lapsevanemad teavad väga paljusid kooliõpilastest ja nende vanemaid, asju aetakse sirgjooneliselt ja teinekord ka tagaselja. Põhiline, et probleemidega tegeletakse, sest väikses koolis ei jää need märkamata või liiga tühisteks.

Uus kool ei tohi seda kõike lõhkuda! Kuid kardan, et tänase projekti elluviimine tähendab taas ühe tavakooli teket, kus kõik on struktureeritud ja institutsionaliseeritud, formaalne ja õppekavakeskne, kuiv, ühetaoline ja külm.

Inimesed, kes arvavad, et ruumi mõju inimesele on olematu, need eksivad sügavalt. Ruum, see koht, kus sa tegutsed, loob omad tingimused ja mõjutab inimest, eriti last väga sügavalt, alateadlikult ja märkamatult.

Leian, et tänased tingimused on siseruumi mõttes kehvakesed, kuigi olgem ausad, suurepärase potentsiaaliga, mida ei ole kasutatud. Tervikuna on aga laste kasvukeskkond sellest ainult võitnud, sest nad on palju õues. Uurimused näitavad, et lapsed, kes veedavad regulaarselt aega õues, on palju vähem närvilised ja kordades tervemad, kui need, kes seda ei tee. Vaadake õues olemise eelistest mikksarv.blogspot.com.

Mina ootan endiselt, et vana hoone renoveeritaks ja leitaks uusi alternatiivseid lahendusi. Loomulikult tuleb mõelda, kuidas ka teised lapsed koolidesse mahuvad, kuid minu arvates on selle kooli eelised märkimisväärsed võrreldes uue suure mammutkooliga.

Tuleb renoveerida vana ja ehitada normaalsuurustes uus maja - selline on minu ettepanek!

Hea oleks kuulda ka teiste arvamusi,
Evelin Tamm

Harjumaa Naisettevõtjate Ühendusele

Minu ettepanekud arutlemiseks:

1) Naisettevõtjate klubi, kus toimuvad regulaarsed koolitused ja kohtumised. Võiks teha ka väliskülastusi, et tutvuda teiste võrgustikega Euroopas, saada kontakte ja teha koostööd. Välisreisid on alati väga põnevad ja lähendavad ka oma organisatsiooni liikmeid. Naised on alalhoidlikud ja arad: hea oleks tutvuda edukate naistega ettevõtlusest, kes annaksid julguse tegutsema hakata, suuremalt mõelda. Algajatega kogemusi vahetada on huvitav, kuid eriti hea oleks tunda väga edukaid naisi.

Alati on hea teha ka ettevõtete külastus kasvõi Eestis. Mina olen käinud kutseharidusarendusega seoses väga paljudes suurtes ja väiksemates ettevõtetes, kuid olen kindel, et enamus neist kuulusid meestele ja ei suutnud mind inspireerida.
Ise näen positiivset näidet Haapsalus, kus naised toetavad üksteise ettevõtteid ja liigutakse hoogsalt järjest uuemate ja suuremate ideede realiseerimise suunas. Võ'iksin aidata nendele küllamineku organiseerimisel. Tegelevad palju näiteks ökoteemaga...

Ema on mul Altjal ettevõtja Toomarahva talus, turismis on üldse palju aktiivseid naisi ja lapsehoius (kus on peamiselt ainult naised). Tahaks näha naisi tegemas midagi põnevamat, kus oleks haaratud innovatiivsed tehnoloogiad nt. IT, geenitehnoloogia, ravimid jms.

2) Ettevõtluse alustamise toetamine. Naiste ettevõtted ei saa nii kergelt algkapitali, sest naiste ideed on liiga "pehmed" ja emotsionaalsed. Reeglina vaatab rahastajana äriplaanile otsa ratsionaalne mees, kes küsib paar jõulist segadusse ajavat küsimust ja laseb siis pisarais taotlejale vee peale. (siin on tegemist ka isikliku kogemusega...) Reeglid on ju meeste huvide järgi paika seatud ja naiste pehmed valdkonnad niisama lihtsalt toetust ei saa.

Haapsalu naiste mentorite klubi plaanib näiteks teha oma "panga".

3) Soovitan kõikidel ettevõtlikel naistel (tegelikult ka meestel) lugeda raamatut "Helvetissä on erityinen paikka naisille jotka eivät auta toisiaan" Liza Marklund ja Lotta Snickare (2006 soome keelsena, Otava kirjastus). Tegemist on Rootsis väga edukate naisjuhtidega, kes on kirjutanud uurimustest ja oma kogemustest "meeste maailmas". Väga hea ja aitab mõista paljusid momente elust, kus kõik on pidanud minema hästi, kuid seletamatutel põhjustel on siiski nagu klaaslagi ees.

4) Võiks teha kohtumisi Tallinnale lähemal, sest liiga kaugele sõitmine võtab liiga palju aega päevast. Kahjuks on tunnid väga arvel. Aega ongi peamiselt reisil, sest lisaks tööle, on alati vaja ka kodus olemas olla, pidev õppimine ja heategevad sotsiaalprojektid. Keeruline. Valikud.

5) Võiks uurida, kus naised üleüldse tegevad on ja püüda luua oma klastreid, neid ju rahastatakse täna.

Parimate soovidega,
Evelin Tamm

Õnnelikud lapsed

RAAMAT LAPSEVANEMAKS OLEMISEST.
J. Hansson ja C. Oscarsson
Kirjastus Varrak 2006

LÜHIDALT AUTORITEST JA RAAMATUST
Kaks nelja lapse ema Rootsist on võtnud kätte ja kirjutanud lapsevanemate vajadustele vastava raamatu sellest, kuidas kasvatada õnnelikke inimesi. Lisaks enda kogemusele on oluliseks allikaks olnud paljud oma ala spetsialistid ja teadlased Rootsist. Tulemuseks on Põhjamaa kasvatuspõhimõtteid selgitav ja sisutihe raamat, mille lugemiseks võiks ka iga Eesti lapsevanem mõned õhtupoolikud kulutada.

Käsitletakse väga olulisi teemasid, mis puudutavad laste kasvatamist sünnist kuni 12 eluaastani. Kuidas teha nii, et meie laps oleks õnnelik siin ja praegu? Kuidas tulla toime töö- ja pereeluga nii, et säiliks tasakaal ja rõõm lapsevanemaks olemisest? Millele peaksime mõtlema, et meie lastel oleks ilus lapsepõlv? Kuidas aidata oma lastel harmoonilisteks isiksusteks kasvatada? Raamat sisaldab lisaks asjalikele nõuannetele spetsialistidelt erinevate inimeste näiteid elust enesest.

Sageli on eesti keelde tõlgitud inglise keeleruumist pärinevat laste kasvatuskirjandust, mis meie kultuuris võõristust tekitab. Seekord on tegu sarnase maailmapildil ja arusaamadel põhinevate selgitustega ja seega on ka õpetussõnad usaldusväärsemad ja mõistetavamad. 10-aastase tütre emana leidsin palju vajalikku ja uut. Soovitan raamatud soojalt nii lapsevanematele kui lastega töötavatele inimestele.

KÄSITLETAVAD TEEMAD
Mida tähendab lapsevanemaks olemine?
Õnnelikud ja õnnetud lapsed.
Mis on perekond ja sellega seonduvad teemad.
Aeg lastega koos olemiseks.
Õed-vennad.
Piiride kehtestamine.
Lapse areng.
Lastekultuur – muusika, kirjandus, teater jne.
Lapsed – toit, uni, lasteaed ja kool, sport, lein, haigus.
Suhted peres.
Lahutus.

KOOSTANUD
Evelin Tamm
26.04.08

Kas laste kasvatamist tuleb õppida?

Evelin Tamm
7. oktoober 2008

Sageli arvavad täiskasvanud, et lapse kasvatamine ei vaja erilisi teadmisi ja oskusi. Oleme ju kõik kunagi väiksed olnud ja tublideks täiskasvanuteks saanud. Enamus lapsevanemaid lähtub oma lapse kasvatamisel eelkõige enda vanemate mudelitest, mida ise lapsepõlves kogetud. Vits kui keskne kasvatusmeetod on kaasaega jõudnud just eelpool nimetatud lähenemise kaudu.

Sellel sügisel on algatatud mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, mis ühest küljest tegelevad laste õigustele tähelepanu juhtimisega, kuid teisalt näitavad vajadust vanemahariduse valdkonna edendamise järele. Mis on vanemaharidus? Kas laste kasvatamist tuleb tõesti õppida?

Aasta tagasi küsitlesin kasvatajaid ja lapsehoidjaid kuues munitsipaallasteaias, ühes eralasteaias ja kolmes lapsehoius Tallinna Nõmme linnaosas ja Harku vallas. Enamus lapsehoidjatest ja lasteaiakasvatajatest oli seisukohal, et lapsevanemad on kasvatusteemadega kursis. 8% küsitletutest arvas, et lapsevanem ei ole teadlik ja 15% vastanutest märkis, et on kahesuguseid vanemaid: ühed, kes on teadlikud ja kursis ning teised, kes ei ole. Kõik lasteaiaõpetajad ja lapsehoidjad oskasid nimetada teemasid, mille kaudu oleks võimalik lastevanemate teadlikkust laste kasvatamisest tõsta, sest „... kõik algab lapsevanemast.” (Lasteaiaõpetaja 43a).

Lapsehoidjate ja lasteaiaõpetajate arvates vajaks vanemad sageli lisateadmisi lapse arengupsühholoogiast; rollijaotusest kodu ja lasteaia/lapsehoiu vahel, kasvatusküsimustest laiemalt, eriti käitumis- ja suhtlemisoskuse osas, kooliks ettevalmistumisest jms.

Kuigi küsitlus näitab, et vanemate teadmised on kasvatajate arvates enam- vähem rahuldavad, siis teemad, milles vanemate teadlikkus on madal või vajaks täiendamist, tekitavad murelikkust. Ankeedile vastanud lapsehoidja sõnastuses vajaksid vanemad koolitust ”..., et nad ei tahaks, et nende lastest saaks sündides kohe täiskasvanu.” Täiskasvanute ootused laste arengule on ebareaalsed. Muretsetakse, kuidas olla õigeks ajaks kooliks valmis ja“... juba 3a. laste vanemad soovivad, et õpitakse lugema.” (Lasteaiaõpetaja 53a). Lahendusena nähakse lasteaiaõpetajate tõhusat tööd „tellija materjalist”, mille tulemusel kirjutab 60 aastane lasteaiaõpetaja emotsionaalselt: “LASTE KASVATAMINE ON LAPSEVANEMA ÜLESANNE, MITTE L-A (lasteaia) EGA KOOLI ÕLUL!”.

Tegelikkuses on lapsevanematega suhtlemisel ja heal koostööl oluline tähtsus kõikide lapsehoidjate igapäevatöös, sest lapse kasvatamine lähtub eelkõige pere ja lapse eripärast. Kuigi lapsehoidjate kutse on täna alles välja kujunemas, on enamus lapsehoiuettevõtetes töötavatest inimestest laste kasvatamist õppinud ülikoolides või Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Lapsehoidjad soovivad oma erialaseid teadmisi täiendada sarnaselt lasteaiaõpetajatele, kuid kahjuks puudub selleks riiklik toetuste süsteem. Lastega töötavad inimesed nii lasteaias kui lapsehoius on professionaalne tugi perele, siin saame pöörata tähelepanu ka vanemate suunamisele teadlikuks vanemaks kasvamisele.

Paljud kasvatajad on korraldanud koolitusi oma rühma laste vanematele, kuid üsna sageli märgitakse, et vanemad ei tule kohale. Miks vanemad ei soovi osaleda erinevatel koolitustel ja infopäevadel, kuigi need on täiesti tasuta? Sotsiaalministeeriumi küsitlus messil Laps ja Pere näitas, et paljud ei ole vanemahariduse teemat enesele teadvustanudki.

Lasteaiaõpetajad ja lapsehoidjad kohtuvad lapsevanematega päevast päeva. Kuna töötan ise Nublu lapsehoius, siis võin julgelt väita, et meie räägime lapse arengust ja päevast hoius oma lapsevanematega igapäevaselt. Selliste vestluste kaudu saame peredega oma kogemusi ja teadmisi lapse kasvatuse teemadel jagada ning kuulata, millised on vanemate ootused meile. Täiskasvanute õppimise uurimused näitavad, et dialoogilise suhtlemise täiskasvanuhariduslikku väärtust ei tohi alahinnata. Professionaalne pedagoog leiab aja ja võimaluse, et vanematele infot ja soovitusi jagada, neid kasvatusküsimustes nõustada ja sageli ka lihtsalt ära kuulata.

Kas laste kasvatamist tuleb õppida? Aastaid kasvatusteaduslikke kirjutisi lugenud ja praktiseerinud inimesena arvan, et vanemaks küll sünnitakse, kuid heaks vanemaks õpitakse elu jooksul. Raske on loobuda põlvkondade kaupa ”toiminud” vitsutamisest, kui puudub oskus piire teisiti kehtestada. Oma lapsega koos kasvamine võiks olla iga lapsevanema motoks.

Ökulas on ökum

TABASALU NUBLUS ALUSTAS UUDNE ÕUESÕPPERÜHM VÄIKELASTELE

Säästva arengu kasvatus on uus suund varajases kasvatuses, sest ühiskonna ees seisvad ülesanded on muutunud ja see asetab uued nõuded ka meie laste kasvatajatele nii lasteaias kui lapsehoius. Mida tähendab see igapäevases töös lastega? Kuidas peaksime kasvatajatena tegutsema?

20.oktoobril alustas Tabasalu Nublus Sarapuu 66 tööd Eestis uudne õuesõpperühm, mis püüab vastata nendele küsimustele. Käesoleva kirjutise eesmärgiks on tutvustada rühma toimimise põhimõtteid ja selgitada, kuidas erineb see tavarühmades tehtavast.

Õuesõppimine Eestis ja maailmas ei ole midagi uut, vaid pigem taasavastatud vana.
„Et kõike, mis siseneb inimese teadvusesse, on vahendanud tema meeled, on algne mõistus meeleline. Meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, meie käed ja meie silmad. Nende asendamine raamatutega ei õpeta meid mõtlema, see õpetab vaid usaldama teiste mõtlemist, õppima palju ja teadma mitte midagi.” Rousseau.

Seega ei saa me tunda vastutust keskkonna ees enne, kui me kogeme seda oma meeltega. Õuesõpe on õppimine ehedas looduskeskkonnas vahetu kogemise, ise tegemise ja kogetu teistele vahendamisega.

Aju-uuringute spetsialist David Ingvar on öelnud, et „õuesolemine on hädavajalik meie ajudele, et ergastuda helide, valguse, kujude ja värvide voolust, mida loodus pakub. Me vajame õuesolekust ergastust oma kuulmise, nägemise ja kompimise jaoks, nagu lindude laul, sosistavad tuuled, päikesepeegeldused ja varjud, niiskus ja udu, lillede ja putukate värvid. Meie ajurakkude kasvamine sõltub nendest erilistest ergastumistest, mida loodus pakub. Eriti kolmandast kuuenda eluaastani, kui energiavool inimajus on suurim.”

Viimase aja uuringud on rõhutanud õuekeskkonna ning õues veedetud aja tähtsust lapse arengule ja tervisele. Me saame kokku maailmaga enda ümber; õpime maailma tundma osade ja tervikuna; samal ajal määratleme enda rolli ümbritsevas keskkonnas.

Emmy Pikler, kes on tuntud väikelapse kasvatusguru Euroopas, rõhutab, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut tagant ei torgita. Iga laps soovib areneda. Kui anname talle vabaduse arenguetappe ise läbida, teeb ta seda vaimustusega ja keskendudes. Ta leiab sellest rahuldust ning kasvab kompetentseks ja enesekindlaks isiksuseks.

Õuesõpperühmas loome tingimused selleks, et lastel oleks võimalikult palju ehedaid elamusi, loomisrõõmu ja vahetuid kogemusi. Igapäevaselt ollakse õues vähemalt kaks tundi, aga võimalusel veelgi rohkem. Lisaks looduses viibimisele tegeleme palju meisterdamisega looduslikest vahenditest ja materjalidest nagu taimed, savi, liiv, kivid, vesi jne. Oluliseks osaks on muusikalised ja liikumistegevused, mille kaudu saame laste arenguks impulsse anda. Laste kõne arendamiseks loeme ja mängime muinasjutte, räägime jutte ja laulame ühiselt.

Ökula on keskkond, mis oma loodusläheduse, loomingulisuse ja inimkesksusega toetab väikese lapse terviklikku arengut ja vastutustundlikuks isiksuseks kasvamist. Hetkel on nimekirjas kuus 2-3 aastast last, kuid rühmas on loodud kohti kokku 14 lapsele. Lastega töötavad kolm täiskasvanut. Väga tähtsaks peame koostööd peredega, sest vaid kooskasvades saame olla lastele parimateks saatjateks.

Iga hommik tõuseb päike ja paistab meie rühma akendest sisse, me sööme hommikust ja alustame retkega loodusesse, loomingusse või mängudesse... Ootame sind!

Evelin Tamm
http://www.nublu.ee/
Vallalehte 24.10.2008

Lapsehoiu kvaliteedist

Evelin Tamm
Eesti Lapsehoidjate Kutseliidu liige
Nublu Lapsehoid OÜ juhatuse liige

Piret Teas
TLÜ eelkoolipedagoogika õppetooli magistrant

Seisame täna olukorra ees, kus paljud lapsed käivad pikki päevi lapsehoius, sest kohti munitsipaallasteaias kõigile ei jätku, samas on riiklikud nõuded lapsehoiuteenusele minimaalsed.

Lapsevanem peab ise teadma, milline on tema lapsele sobiv arengukeskkond ja kas pakutav teenus vastab nendele tingimustele. Laste õiguste seisukohalt on tähtis silmas pidada, et kõikidel lastel on õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdselt headele tingimustele. Seega peame ka neile lastele, kes ei saa kohta munitsipaallasteaeda suutma pakkuda samaväärset kvaliteetset kasvukeskkonda lapsehoius.

Kuna riiklikud nõuded lapsehoiuteenusele on madalad, siis on ka ühiskondlikud ootused lapsehoiu suhtes tagasihoidlikud. Arvatakse, et lapsehoid on koht, kus lapsed lihtsalt “ära” hoitakse ja lapsehoidja on see, kes hoiab lastel “silma peal”. Seega ei ole paljudel veel päris täpselt selgeks saanud, mis on lasteaia ja lapsehoiu erinevused.

Lapsehoiu kvaliteet
Varases lapseeas toimuva kasvatuse tähtsust laste arengu seisukohalt on raske ülehinnata. Paljud uurimused on näidanud, et esimese kolme eluaastaga õpivad lapsed rohkem kui hilisemas elus tervikuna. Kindlasti ei tohi leppida sellega, et hoidjad, kes tegelevad lastega, ei tea, kuidas toetada nende arengut kõige paremal moel või ei oska kujundada lapse arenguks sobilikku kasvukeskkonda.

Enamikes arenenud riikides on loodud laste päevahoiu süsteemid, mis toetavad lastevanemate vajadusi paindliku ja lapsest lähtuva lastehoiu vormi järele. Sageli on see tegevusvaldkond antud erasektorile, mida samas toetatakse ja kontrollitakse omavalitsuse või riigi poolt. Enamikes riikides on kehtestatud nõuded, millele lapsehoidja ja pakutav päevahoiu teenus peavad vastama. Näiteks Saksamaal, Austraalias, Kanadas on koostatud ka soovitused lapsevanematele päevahoiu valimiseks ja selle kvaliteedi hindamiseks. Päevahoiu kvaliteedi sisuliseks hindamiseks on koostatud ka teaduslik mõõtmisvahend “Family Child Care Environment Rating Scale” (Harms, Cryer & Clifford, 2007).

Olukord, kus Eestis lapsehoiu sisulist kvaliteeti ei tähtsustata, peab muutuma, sest kvaliteetne lapsehoid on üks võimalik alternatiiv lasteaiale. Oma koduse, rahuliku keskkonna ja individuaalse, mängukeskse lähenemise kaudu pakub ta väikestele lastele hea võimaluse füüsiliseks, vaimseks ja emotsionaalseks arenguks. Kõige tähtsam roll sellise peresõbraliku ja lapsest lähtuva teenuse pakkumisel on kvalifitseeritud lapsehoidjal.

Hea lapsehoiu märk
Lapsehoidjad on enda huvide esindamiseks ja oma liikmete elukestva õppimise toetamiseks kutsunud ellu Lapsehoidjate Kutseliidu. Lapsehoidjatele on tähtis pakkuda kõikidele lastele võrdseid võimalusi arenguks ja kasvamiseks. Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega oleme algatanud HEA LAPSEHOIU MÄRGI loomise, mille kaudu tunnustada kvaliteetseid hoiukohti üle Eesti.

HEA LAPSEHOIU MÄRGI loomise eesmärkideks on:
- luua lapsehoidjate ja teenusepakkujate võrgustik;
- tuua ühise laua ümber erinevad lapsehoiu huvigrupid;
- määratleda kvaliteedikriteeriumid ja miinimumnõuded lapsehoiule;
- ühtlustada ja tõsta lapsehoiuteenuse kvaliteeti Eestis;
- teavitada lapsevanemaid lapsehoiuteenuse olemusest ja võimalustest;
- pakkuda lapsehoidjatele täiendkoolitust;
- tõsta lapsehoidjate mainet lapsevanemate ja ühiskonna silmis laiemalt.

Peame oluliseks teha koostööd kõikide osapooltega, et ühiselt luua head arenguvõimalused kõikidele Eesti lastele!

10.03.08
Avaldatakse Õpetajate Lehes

Loov õppimine looduses

Loov õppimine põhineb intuitsioonil ja enese usaldamisel. Inimene on loov siis, kui ta laseb loojal endas või enda kaudu avalduda. See protsess väljendub loominguna. Geniaalsed muusikud, luuletajad ja kirjanikud on kinnitanud, et nad on oma loomisprotsessis pigem kaasasolevad kui juhtpositsioonil. Nende looming justkui voolaks neist läbi.

Selline protsess saab kujuneda ainult siis, kui tegevused ei ole inimesele peale sunnitud või kohustuslikud, saab tegutseda spontaanselt ja iseseisvalt. Loov õppimine eeldab vabadust ja turvalisust, julgust olla mina ise.

Lapse mäng on õppimine loovuse kaudu. Soovitan kõikidel vanematel jälgida oma lapse toimetusi: lapse mäng on õppimine pea igal hetkel. Kui laps keskendub oma mängule, võib lihtne puutükk muutuda tuhandeks esemeks, puu sisse võib tulla elu ja ta võib ühel hetkel lapsega kõnelema hakata. Nendes mängudes taasloob laps kõike kogetut, katsetab ja kujundab oma arusaamu.

Looduses on lapsel tuhandeid võimalusi jääda iseendaks ja kogeda uusi elamusi. Looduses saab laps kujuneda keskkonda säästvaks ja ökosüsteeme mõistvaks inimeseks. Loodus on lapse loomulik mängukoht juba tuhandeid aastaid.

Loova õppimise looduses tegelen praktikas Harku Õpiõues, sellest saab lugeda siit.

Harku Õpiõu

Harku Õpiõu pakub võimaluse lastel ja täiskasvanutel loovalt õppida ja areneda.

Meie meeskonna eesmärgiks on luua looduses õppimiseks sobivad tingimused ja olla huvitatutele sellel teel saatjaks, toetajaks ja nõuandjaks.

Kunagi ammu, tuhandeid aastaid tagasi tulid sellele maale inimesed. Enne neid olid siia tulnud loomad ja linnud ja kalad, ja veel enne olid siin kasvama hakanud taimed.

Siin leidis aset inimese kohtumine selle maa ja tema asukatega. Kultuur sünnib inimese kohtumisest maailmaga. Ka selles kohtumises sündis üks kultuur ja see maa sai inimesele koduks.

Ja see kultuur, see kirjeldus maailmast, see orientatsioon maailmas, see keskkond ja elulaad, mida me kanname täna, on mälestus siia tulnud inimeste kohtumisest selle maaga.
Argo Moor

Kultuuri mõte ja eesmärk on leiutada ning töökorras hoida neid piire, mis hoiaksid metsiku looduse “väljas” ja tsiviliseeritud inimese “sees”. Kadri Tüür Kunagi rääkis loodus meiega, nüüd räägivad tekstid. Christopher Manes Eesti rahva ajalugu [---] elustab ja hingestab inimese ja looduse harmooniline süntees kuni jumaliku tunnetamiseni mitte ainult iseendas, vaid kõikjal. Oskar Loorits Et puuga kontakti leida, peate seda puudutama, ning selles ei aita sõna teid kuidagi. Jiddu Krishnamurti Kogu olemine on üks orgaaniline tervik. Te ei hoia ainult üksteisel käest kinni, vaid hoiate kinni ka puude kätest. Mitte ainult ei hinga üheskoos, vaid kogu universum hingab üheskoos. OSHO Kogu universum on üleni kooskõlas. Aga inimene on unustanud kooskõla keele, ja minu töö on seda teile meelde tuletada. Mitte meie ei ole kooskõla loojad; kooskõla ongi teie tegelikkus. Aga te olete selle unustanud. Võib-olla ununeb kooskõla sellepärast, et see on nii iseenesestmõistetav. OSHO Kui inimene tahab midagi väga selgelt näha, siis peab ta meel olema väga vaikne, ilma eelarvamuste, loba, sisekõneluse, kujutelmade ja piltideta – kõik see tuleb kõrvale panna, et saaks vaadata. Ainult vaikuses saate jälgida mõtte algust, mitte siis, kui otsite, küsite või ootate vastust. Jiddu Krishnamurti Korjasime ennist tütrega õues sügisesi vahtralehti. Iga leht on erinev, nagu oma pisike maailm: selles on oma jooned, oma lugu, mis algas kevadiste hiirekõrvade ajal ning kulges läbi vihmade ja päikese, kuni tuli tuul ja raputas puud. Epp Petrone Võimas pole mitte see asi, mille te valmis saate, vaid teie teadvus, millega te neid asju teete. Proovige. Puudutage suure armastusega mõnd kivikest ja sellest saab Kohinoor, võimas teemant. Naeratage ja teist saab järsku kuningas või kuninganna. Naerge, rõõmustage… OSHO Alles selgusele jõudmine paratamatuse terviklikkusest meie endi olemuse ja meid ümbritseva maailma vahel juhib meid sügava sisemise kontinuiteedi tajumiseni läbi olnu, oleva ja tuleva, kuni lõpuks suudame näha ja tunnustada, et meie saatus on siiski meis endis, aga mitte pimedas juhuses. Oskar Loorits Et midagi mõista, peate elama koos sellega, seda jälgima, teadma selle sisu, loomust, struktuuri ja liikumist. Jiddu Krishnamurti Vabadusenõue tähendab kõigepealt seda, et lapsele tuleb anda võimalus ja õigus kasvada ja areneda sel viisil, mis paremini vastab tema vaimsetele omadustele ja sisemistele tarvidustele. Johannes Käis Töökooli laboratooriumis töötavad lap­sed iseseisvalt, kuigi õpetaja juhatuse all, otsi­vad ise teaduslist tõde, valmistavad ise katsete ja tööde jaoks tarvilisi riistu puust, papist, traa­dist, klaastorukestest. Kõik see tegevus tähtsamal mõõdul olgugi kõige õpetuse aluseks, mis veel tugevamaks ja kindlamaks saab ekskursioonide ja vaatluste abil igal pool looduses. Johannes Käis

OMEP Eesti taas aktiivne!

Olen nii lasteaias, kui nüüd ka lapsehoiuvaldkonnas töötades sageli märganud, kui vähe hoolitakse meil Eestis väikeste laste muredest, alushariduse teemadest või veel vähem lapsehoiu kitsaskohtadest. Sageli ei vääri need teemad haridusfoorumitel märkimist, ministri sõnavõtus esiletoomist, lasteaednikel ja lapsehoidjatel ei ole isegi oma paberväljaannet, on vaid üksikud artiklid Õpetajate Lehe tagumistel veergudel ja kodanikuinitsiatiivil tehtud võrguväljaanne Lasteaed. Selline olukord nõuab lastega tegelevatelt organisatsioonidelt aktiivsemat koostööd.

OMEP on ülemaailmne organisatsioon (asutatud 1948.a.), mille eesmärk on alla 8 aastastele lastele soodsa arengukeskkonna loomine üle maailma. OMEPi esindused asuvad rohkem kui 50 riigis.

OMEP Eesti alustas oma tegevust 1988. aastal Taimi Tulva algatusel. Edasi tegutses organisatsioon Mare Leino, siis Marika Pukki ja Helje Roolaane juhatusel. Viimastel aastatel oli OMEP Eesti tegevus varjusurmas.

2008. aastal osalesin OMEP Euroopa assambleel Slovakkias, et tutvuda organisatsiooni teiste liikmetega üle Euroopa. Huvi Eesti varajases kasvatuses toimuva vastu oli väga suur. OMEPi esindajad Skandinaavia riikides olid valmis nõu ja jõuga meie allorganisatsiooni taaskäivitamisele appi tulema.

19. märtsil toimus Tallinna Ülikooli ruumides OMEP Eesti taasavamiskoosolek. Üritus sai teoks tänu koostööle Lastekaitse Liiduga ning eesmärgiks oli käivitada viimastel aastatel soiku jäänud OMEP Eesti tegevus.

Kohal viibinud Tallinna Ülikooli, Lastekaitse Liidu, Lapsehoidjate Kutseliidu, Rahvastikuministri büroo, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Alushariduse Nõukogu ja teiste organisatsioonide esindajate arvates on vajadus erinevate käsitluste ja arusaamade kohtumispaiga - foorumi järele, kus ühiselt arutada väikeste lastega seonduvaid probleeme.

Laste arengukeskkond ei ole üksnes lasteaed ja kodu, alates 2007. aastast on loodud Sotsiaalministeeriumi määrusega ka lapsehoiu teenus, lisaks teame kõik meedia järjest kasvavast mõjust laste arengule. Laste mured on väga komplekssed ja lahendused eeldavad valdkondade vahelist tihedat koostööd ja head tahet.

Sellelt ühiselt platvormilt lähtudes sõnastasime organisatsiooni missiooni ja visiooni. Täna on need alles tööversioonid, kuid väljendavad osalejate taotlusi siiski väga ilmekalt.

OMEP Eesti missiooniks on kuni kaheksa aastaste laste arengut soodustava võrgustiku toetamine ja lapsepõlve väärtustamine.

OMEP Eesti on aastaks 2014 varajase kasvatusega tegelevaid organisatsioone ja inimesi koondav, elujõuline ja mõjukas ühendus. Visioon kõlab uhkelt, kuid sageli muutuvad esialgu kaugena näivad eesmärgid tõeks.

Järgmine koosolek toimub 24.märtsil kell 10:00 Lastekaitse Liidu keskuses Märka Last Tõnismäe 3, siis tegeleme juba täpsemate eesmärkide ja tegevussuundade määratlemisega ning valime uue juhatuse.

Kui oled OMEP Eesti tegevusest huvitatud või soovid sellega liituda, siis anna meile endast märku!

Evelin Tamm
evelin ät nublu.ee
omep.wordpress.com

OMEP Assamblee Bratislavas 2008





OMEP EUROOPA ASSAMBLEE 2008 “EDUCATION FROM EARLY CHILDHOOD, A CHANCE FOR EVERY CHILD.” (Kasvatus varajasest lapseeast alates kui võimalus igale lapsele.)
9. – 12. aprill 2008Bratislava, Slovakkia


OMEP EUROOPA ASSAMBLEE 2008 “EDUCATION FROM EARLY CHILDHOOD, A CHANCE FOR EVERY CHILD.” (Kasvatus varajasest lapseeast alates kui võimalus igale lapsele.)
9. – 12. aprill 2008Bratislava, Slovakkia

Minu osalemise eesmärk
1. Eesti lapsehoidjate ja lasteaedade esindamine Euroopas;
2. Uute kontaktide loomine;
3. OMEP Eesti tegevuse taaskäivitamine;
4. Nordplus Junior projekti “QUALITY IN CHILD CARE - NORDIC AND BALTIC COOPERATION PROJECT” tutvustamine võimalikele partneritele Põhjamaadest eriti Rootsist, Norrast ja Taanist.
ETTEKANDED
Slovakkia, Poola, Austria, Soome ja Tsehhi ettekannetes tutvustati oma riigi lastehoiu ja lasteaia põhimõtteid, ajalugu ja uuemaid arengusuundi.
OMEP on algatanud Prahasse arhiivi loomise. Tsehhi ettekanne tutvustas lühidalt OMEPi ajalugu ja arhiivi loomise protsessi.
Ingrid Engdahl Rootsist tegi väga hea ettekande teemal “VARJASE KASVATUSE ROLL JÄTKUSUUTLIKU ÜHISKONNA LOOMISEL. “(The role of early childhood education for a sustainable society.)
Huvitavalt ja spontaanselt esines koolidirektor Jim Collins Iirimaalt, kes rääkis IIRIMAA JA SLOVAKKIA KOOSTÖÖ projektist “VÕRDSED VÕIMALUSED KÕIKIDELE LASTELE.”
LASTEAIA KÜLASTUS
11.aprillil külastasime Bratislava lasteaeda Bancikova tänaval.Lasteaed koosneb kolmest majast, kokku on 360 last, 15 rühma, 30 õpetajat. Lasteaed tähistab sellel aastal oma 40ndat sünnipäeva. Meenutab Eesti vene lasteaeda.
OMEP EU KOOSOLEK
11.aprill toimus OMEP EU koosolek. Osalesid liikmed Soomest, Rootsist, Norrast, Poolast, Tsehhist, Slovakkiast, Taanist, Inglismaalt, Walesist, Kreekast.
Teemad:
1. Maailma OMEP presidendi (Ingrid, Rootsist) ettekanne ja tervitus.
2. Eu OMEP presidendi (Milada Tsehhist) tervitus ja ettekanne.
3. Muud teemad
Rootsi varajase kasvatuse projekt:“Play and Learning” 0 – 3 aastaste laste uurimine 7 riigis, on uurimus on valmis ja ilmub raamatuna. Juhtivaks riigiks on Rootsi.
“International Journal of ECEC” – tellige ja kirjutage artikleid! Head oleksid ka kohalikes keeltes ilmunud raamatute ülevaated.
Tuleks koopereeruda ja teha ühiseid Eu projekte.
ETTEPANEKUD EESTIS TEGUTSEMISEKS
1. OMEP Eesti taasloomiseks asutada komitee, mille pädevusse kuulub statuudi ja tegevuskava väljatöötamine .
2. Eesti on Euroopa Liidu, ÜRO ja UNICEFi liige, seega lasub ka meil vastutus arengumaades laste arenguks sobiva keskkonna loomise eest. Eesti peaks hakkama aktiivsemalt tegelema küsimustega:- Millisele riigile keskenduda?- Millised on meie tugevused?- Kes seda tegevust peaks koordineerima ja rahastama?- Millised on võimalused?
3. Teha OMEP Eestile koduleht, mis on tutvustaks meie laste elu kuni 8nda eluaastani, sh lapsehoiu- ja lasteaiasüsteemi, OMEP Eesti liikmeid ja projekte.
4. Kirjutada artikleid kvaliteetse lapsehoiu tähtsusest laiemale lugejaskonnale.
5. Alustada Eesti “Varajase Kasvatuse” ajakirja välja andmist, sh avaldada informatsiooni ka mujal maailmas eriti Euroopas toimuvast, tutvustada uuringuid ja projekte.
6. Kirjutada artikkel lapsehoidjatele ja lasteaednikele, millest anda ülevaade Euroopa varajase kasvatuse uutest suundadest, võrrelda meiega: mida on sarnast ja mida erinevat.
7. Korraldada rahvusvaheline seminar/konverents: Varajase kasvatuse alternatiivid Eestis: kodu, lasteaed ja lapsehoid. Millised on meie laste võimalused täna?
8. Korralda kaugõppe keelekursused lapsehoidjatele, et nad saaksid rohkem rahvusvahelisi koostööprojekte teha. Momendil on see kohutavalt vaevaline.
9. Tõlkida meie lapsehoidjate ja lasteaednike kogemusi inglise keelde, kirjutada artikleid ja raamatuülevaateid, et tutvustada Eesti varajast kasvatust Euroopa ja maailma huvilistele. Teatakse väga vähe, praktiliselt ei midagi.
10. OMEP arhiivi täiendamine Eesti materjalidega.
Koostanud:Evelin Tamm

Harkujärve Kooli lastevanematele ja hoolekogule

Tere!

See kes ei kisa, selle mure ei torka silma. - tänase Eesti vanasõna.

Mina leian, et ettepanek on igati põhjendatud ja olen valmis oma aega ja energiat panustama. Leian, et vanemate pikaajaline lollitamine võiks lõppeda ja ootaks vallalt konstruktiivsemaid lahendusi, kui pelgalt paberirullidega koosolekutel promeneerimine.

Lisaks pean väga oluliseks, et koolimaja reaalsesse planeerimisse kaasatakse ka lapsi ja nende vanemaid, sest kaasaegne hea tava (Loe Lapse õiguste konventsioon, Kaasamise hea tava) nõuab seda. Koolimaja ehitus ja planeerimine ei ole vallaametnike personaalne kinnisvaraarendusprojekt, vaid kohaliku kogukonna elu ja hariduselu keskpunkti kujundamine. Ei saa olla siia-sinna lahmimist ja umbropsu vehkimist.

Kas õpetajad, lapsed ja lapsevanemad on ka konkreetse lahenduse arutelust iialgi osa võtnud? Kas k e e g i on saanud märkusi teha nendele rullidele või on need alati lihtsalt moe pärast kaasas olnud?

Saan aru, et tänaseni ei ole Eestis sellist aktiivse kaasamise praktikat veel rakendatud, sest demokraatia tõeline idanemine võtab aastaid, kuid Harku vald võib siin oma innovatiivsusega teed rajada.

Mina isiklikult peaksin oluliseks looduslähedaste materjalide kasutamist ja ruumiplaneeringu lapsepärast lahendamist. On olemas konkreetseid uurimusi skandinaaviast, kuidas ehitada loodussõbralik lapsekeskne koolimaja ja kujundada ümbrus.

Ka Eestis on tehtud ettekanne sellest, kuidas kaasata lapsi ja kogukonda neile oluliste rajatiste planeerimisse. Selleks on olemas Eestis kättesaadav metoodika, mille võin vajadusel leida.

Kaasamine on mitmete seadusandlike aktide kohaselt omavalitsusele kohustuslik. Lapse huvidest lähtumine ja lapse arvamuse küsimine last puudutavates küsimustes on omavalitsusele eriti kohustuslik.

Mina astuksin maa-küsimusest veel sammu tagasi. Tänane koolimaja tuleks sellel suvel renoveerida, selles majas võiksid hiljem toimuda laste ringitunnid vms. maja on unikaalne ja väärib taastamist. Uue koolimaja valmimine sellel aastal nagunii enam kõne alla ei tule, kuna pole veel maadki millele ehitama hakata.

Uus koolimaja valmib kõige kiiremini võib-olla sügiseks 2010. Seda võib minu arvates juba täiesti kindlalt väita.

Samas võiks täna ehitamise alustamisega säästetud 20 miljonit vanasse majja paigutada. Ehituse hinnad on langenud ju tohutult, alles lugesin kuidas sama lasteaia projekt maksis ühes kohas 20 miljonit enam kui teises. Siin ei ole ma muidugi ekspert, vaid lihtsalt lehelugeja.

Lugupidamisega,
MA Evelin Tamm
Lasteaia pedagoog ja andragoog

Hetkel uurin loova õppimise mõju inimese arengule, looduses õppimist, intuitiivpedagoogikat ja lapse õiguste rakendumist Eesti varajase kasvatuse kontekstis.

Tegelen OMEP Eesti taasloomisega, olen lihtliige Eesti Lapsehoidjate Kutseliidus, Harku valla lastekaitse ühingus, Eesti Lastevanemate Liidus ja lisaks tegelen ka Harkusse õpiõue idee arendamisega.

Vastuseks alltoodud kirjale:
Tere!Võiks laulda, et viis kuud on möödunud kui linnutiivul, kuid ....laulutuju pole. 18-nda lastevanemate koosolekul kuulda olnud-saavutuste/arengute tõttu palun anda endast märku neil, kes on valmisuue koolimaja saamiseks Harkujärvele reaalselt järgmisi samme astuma (stpanustama).Alustada võiks:1) "Võimes teada peitub jõud" st et midagi muuta, vajame faktilistinfot, seetõttu tuleks alustada vallale vanemate poolt teabenõueteja/või selgitustaotluste koostamisest ja esitamisest (et saadategelikud andmed vallaesindajate tegemistest/tegemata jätmisest/otsustetagamaadest/põhjustest kavandatud ja eesmärgiks seatud investeeringupuhul, aga ka muid faktiandmeid - piirkonna põhikooliealiste lastearvandmeid vanusegrupiti rahvastikuregistri järgi, piirkonna elanikkonnakasvu indikaatorite andmeid lähema 10 aasta perspektiivis, valla kehtivainvesteeringute kava, erinevate perioodide kinnitatud eelarvete ja nendetäitmise andmeid, koostatud arengukava sisukuse ja strateegiliseplaneerimise suutlikkuse hindamiseks vajalikke andmeid jne). Mittekellelgi pole teavet/infot vallalt seniste kohtumiste raames saada,valla erinevad tegelased on uue koolimaja asjus tõde uurinud õpetajateesindusele ühe ja sama päeva kohtumiste raames esitanud vastuokseidandmeid, koosolekutel ei ole samuti saadud selgust ja vastuseidküsimustele jne.;2) esialgu koolimaja asukohaks kavandatud kinnistu omanikult ja temaesindajalt järelpärimiste teostamisest huvideühisosa/seisukoha/otsuse/nägemuse/võimaluste väljaselgitamiseks;3) maa osas alternatiivsete võimaluste uurimisest/taotlemisest riigilt(Maa-amet jne);4) Harkujärve kooli teeninduspiirkonna elanike senisest parema huvidekaitse ja vallaotsuste kujundamisel/mõjutamisel huvide esindatusetagamise strateegia nö plaani koostamisest.Kajage vastu ja saame kokku (kus ja millal - mõtted/ettepanekud head).Parimate soovidega

Aive Kuhi