Saturday, March 07, 2009

Esimesed kevadpäevad Harku mõisas













Täna käisime Harku pargis jalutamas, kevade hääli kuulamas ja lõhnu hingamas. Lisaks meile oli veel rohkelt rahvast liikvel.

Internetist:
Otse Harku järve taga paiknev samanimeline mõis on lõviosal tallinlastest nägemata, kuigi seostub Eesti ajaloo ühe murdelise sündmusega. Siin kirjutasid mihklipäeval 1710 Tallinna linna rae, Rootsi garnisoni ja Eestimaa rüütelkonna esindajad ühelt poolt ja Vene kindral Felix Bauer teiselt poolt alla kapituleerumislepingule, mille kohaselt Eestimaa vürstkond ja Tallinna linn läksid Rootsi kuningriigi alluvusest üle Vene tsaaririigi ülemvalitsuse alla, säilitades kõik senised privileegid ning tollipiiri Venemaaga.

Harkus oli juba 1372 ordumõis, mis sai 1543 eravaldusse ning kuulus Rootsi aja lõpul Uexküllidele. Võimalik, et praeguse härrastemaja põhimüürid on osaliselt vanemad kui Harku rahuleping. Põhiline osa viimistlusest on siiski pärit hilisbaroksest ümberehitusest 1778-1781 Budbergide valdusajal ning neorenessanssi pooldanud moderniseerimisest 1875 Ungern-Sternbergide algatusel. Muide, pargi väravapostide ja kasvuhoone müüri kujundamisel eelistati uusgootikat.


Dramatismi on Harku mõisale lisanud siin 1919-1939 paiknenud alaealiste kurjategijate koloonia, intelligentsust aga 1957 sissekolinud
Eksperimentaalbioloogia instituut. Ent minevikust pärit biomassi on ulatuslikus pargis rohkem kui jõukohane hooldamiseks. Üsna umbekasvanud pargis on tiikide juures salapärased varemed, mida on peetud koguni keskaegse linnuse jäänusteks. Mine sa tea…


Linnud ehmatavad inimeste häälte peale hetkeks vait, kuid kui tasakesi seista ja kuulatada, siis hakkab kõlav kevade hõiskamine taas peale. Puude ladvad on väikeseid tiivulisi täis. Pargis on neil ruumi oma linnuelu elada ja linnuasju ajada.

Harku pargis ja metsas saab toimetada ka Harku Õpiõue tegevuste kaudu. Harku Õpiõu blogi loe siit.

No comments: