Tuesday, March 03, 2009

Kas laste kasvatamist tuleb õppida?

Evelin Tamm
7. oktoober 2008

Sageli arvavad täiskasvanud, et lapse kasvatamine ei vaja erilisi teadmisi ja oskusi. Oleme ju kõik kunagi väiksed olnud ja tublideks täiskasvanuteks saanud. Enamus lapsevanemaid lähtub oma lapse kasvatamisel eelkõige enda vanemate mudelitest, mida ise lapsepõlves kogetud. Vits kui keskne kasvatusmeetod on kaasaega jõudnud just eelpool nimetatud lähenemise kaudu.

Sellel sügisel on algatatud mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, mis ühest küljest tegelevad laste õigustele tähelepanu juhtimisega, kuid teisalt näitavad vajadust vanemahariduse valdkonna edendamise järele. Mis on vanemaharidus? Kas laste kasvatamist tuleb tõesti õppida?

Aasta tagasi küsitlesin kasvatajaid ja lapsehoidjaid kuues munitsipaallasteaias, ühes eralasteaias ja kolmes lapsehoius Tallinna Nõmme linnaosas ja Harku vallas. Enamus lapsehoidjatest ja lasteaiakasvatajatest oli seisukohal, et lapsevanemad on kasvatusteemadega kursis. 8% küsitletutest arvas, et lapsevanem ei ole teadlik ja 15% vastanutest märkis, et on kahesuguseid vanemaid: ühed, kes on teadlikud ja kursis ning teised, kes ei ole. Kõik lasteaiaõpetajad ja lapsehoidjad oskasid nimetada teemasid, mille kaudu oleks võimalik lastevanemate teadlikkust laste kasvatamisest tõsta, sest „... kõik algab lapsevanemast.” (Lasteaiaõpetaja 43a).

Lapsehoidjate ja lasteaiaõpetajate arvates vajaks vanemad sageli lisateadmisi lapse arengupsühholoogiast; rollijaotusest kodu ja lasteaia/lapsehoiu vahel, kasvatusküsimustest laiemalt, eriti käitumis- ja suhtlemisoskuse osas, kooliks ettevalmistumisest jms.

Kuigi küsitlus näitab, et vanemate teadmised on kasvatajate arvates enam- vähem rahuldavad, siis teemad, milles vanemate teadlikkus on madal või vajaks täiendamist, tekitavad murelikkust. Ankeedile vastanud lapsehoidja sõnastuses vajaksid vanemad koolitust ”..., et nad ei tahaks, et nende lastest saaks sündides kohe täiskasvanu.” Täiskasvanute ootused laste arengule on ebareaalsed. Muretsetakse, kuidas olla õigeks ajaks kooliks valmis ja“... juba 3a. laste vanemad soovivad, et õpitakse lugema.” (Lasteaiaõpetaja 53a). Lahendusena nähakse lasteaiaõpetajate tõhusat tööd „tellija materjalist”, mille tulemusel kirjutab 60 aastane lasteaiaõpetaja emotsionaalselt: “LASTE KASVATAMINE ON LAPSEVANEMA ÜLESANNE, MITTE L-A (lasteaia) EGA KOOLI ÕLUL!”.

Tegelikkuses on lapsevanematega suhtlemisel ja heal koostööl oluline tähtsus kõikide lapsehoidjate igapäevatöös, sest lapse kasvatamine lähtub eelkõige pere ja lapse eripärast. Kuigi lapsehoidjate kutse on täna alles välja kujunemas, on enamus lapsehoiuettevõtetes töötavatest inimestest laste kasvatamist õppinud ülikoolides või Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Lapsehoidjad soovivad oma erialaseid teadmisi täiendada sarnaselt lasteaiaõpetajatele, kuid kahjuks puudub selleks riiklik toetuste süsteem. Lastega töötavad inimesed nii lasteaias kui lapsehoius on professionaalne tugi perele, siin saame pöörata tähelepanu ka vanemate suunamisele teadlikuks vanemaks kasvamisele.

Paljud kasvatajad on korraldanud koolitusi oma rühma laste vanematele, kuid üsna sageli märgitakse, et vanemad ei tule kohale. Miks vanemad ei soovi osaleda erinevatel koolitustel ja infopäevadel, kuigi need on täiesti tasuta? Sotsiaalministeeriumi küsitlus messil Laps ja Pere näitas, et paljud ei ole vanemahariduse teemat enesele teadvustanudki.

Lasteaiaõpetajad ja lapsehoidjad kohtuvad lapsevanematega päevast päeva. Kuna töötan ise Nublu lapsehoius, siis võin julgelt väita, et meie räägime lapse arengust ja päevast hoius oma lapsevanematega igapäevaselt. Selliste vestluste kaudu saame peredega oma kogemusi ja teadmisi lapse kasvatuse teemadel jagada ning kuulata, millised on vanemate ootused meile. Täiskasvanute õppimise uurimused näitavad, et dialoogilise suhtlemise täiskasvanuhariduslikku väärtust ei tohi alahinnata. Professionaalne pedagoog leiab aja ja võimaluse, et vanematele infot ja soovitusi jagada, neid kasvatusküsimustes nõustada ja sageli ka lihtsalt ära kuulata.

Kas laste kasvatamist tuleb õppida? Aastaid kasvatusteaduslikke kirjutisi lugenud ja praktiseerinud inimesena arvan, et vanemaks küll sünnitakse, kuid heaks vanemaks õpitakse elu jooksul. Raske on loobuda põlvkondade kaupa ”toiminud” vitsutamisest, kui puudub oskus piire teisiti kehtestada. Oma lapsega koos kasvamine võiks olla iga lapsevanema motoks.

No comments: