Tuesday, March 03, 2009

Tund aega lapsehoius

03.03.09

Sajab laia valget lund. Täna on muinasjutuline talveilm. Lumi keerleb ja keeb…

11:55 Tabasalu Nublu lapsehoius
Maja on vaikne, hetkel on kõik lapsed õues. Õuemängud on lastele kasulikud, sest värskes õhus saab stressist lahti ja tugeva tervise. Uurimused näitavad, et igapäevaselt õues käivad lapsed on kordades tervemad ja vähem närvilised. Meie peame õueskäiku väga tähtsaks, oleme eraldi teemana keskendunud õues õppimisele, sest lastele on looduses viibimine mitmekülgselt arendav.

12:00
Lapsed trügivad uksest sisse, osad riietuvad, osad ootavad kasvatajaid. Peagi hakkab majas toidulõhnu levima - on lõunasöögi aeg. Kostab kilkeid ja sammude müdinat, igaüks toimetab omas rütmis. Mõni juba laua taga, mõni alles peseb käsi, üks võtab veel garderoobis viimaseid riideesemeid seljast… Kuulda on kasvatajate rahustavaid hääli ja lusikate klirisemist vastu taldriku serva. Ohoo, keegi saab korra riielda, lauas tuleb ju viisakalt käituda.

"Toidus on hästi palju vitamiine," kiidab kasvataja Malle. Lapsed klõbistavad mõnusasti nõudega. "Head isu! " soovib kasvataja Loore.

Mängimist nüüd ei ole, kõik söövad hoolega. Söömine ei ole väikesele lapsele lihtne tegevus, see nõuab süvenemist ja täpset käe liikumist, lusikaga suu juurde jõuda on paras kunsttükk. Kes taldrikust koormaga pärale ei jõua, seda aitavad kasvatajad, kuid selliseid lapsi ei ole palju.

Vahepeal kerkib lastel omavahelises vestluses üles teema, mida keegi unes kavatseb näha. Enamus lapsi arvab, et näeb, kas isa või ema.

"Soovid sa veel?"" Palun leiba." "Magustoitu antakse ka veel, istu." "Palun kisselli!" - hääldab üks lastest selgelt ja mõnuga keerulist sõna. "Kas tahab keegi veel riisi süüa?" küsib tädi Malle, aga kõikidel on juba kõhud täis. "Mina ei soovi!" kostub mitmelt pool.

Päev kulgeb omasoodu. Peagi on lastel uneaeg. Mõned on juba praegu kaunis väsinud nägudega, uni silmas. "See on pahategu, et sa ei söönud. Nüüd jääb kõht tühjaks," noomib kasvataja Malle viimast närbi sööjat. Sundima siiski kedagi ei hakata. Kes riisirooga ei armasta saab leiba ja magustoitu.

Ühele lapsele on vaja ema järele kutsuda, sest ta on pisut tõbiseks jäänud ja tal oleks parem kodus oma voodis puhata. Haigused on kevadeti osa lastehoiu igapäevaelust, paljudele lastele on need üsna esimesed viirused, millega kokku puututakse. Nii mõnigi korjab väikse nohu või köha kaunis kergesti üles.

Ülemisest rühmast kostab jonnimise hääli - ka seda tuleb meil siin ette. Täiskasvanuks kujunemisel on omad loomulikud etapid, mida siin ühiselt läbitakse. Kodus ja lapsehoiurühmas on ootused lastele teinekord erinevad. Üksikutele lastele on kogemus mänguasjade jagamisest uus, ka tähelepanu ei ole siin pidevalt ühel lapsel, vaid arvestada tuleb kõikidega rühmas.

Siiski ei ole haruldased korrad, kui lapsed on kasvatajal süles näiteks kasvatajate koosolekul. Paljudele lastele meeldib magada süles ja nii nad unuvadki. Mõne lapse uni on katkendlik või väga lühike ja need lapsed saavad loa varem mängima minna. Kuna ruumi siin on, siis saavad ühed magada ja teised vaikselt oma mänge mängida. Osa lapsi magab jälle väga sügavalt ja pikalt, nende und keegi katkestama ei hakka. Äratamiseks läheb siis, kui kell juba tund aega tavalise uneaja ületab. Teinekord kui on teada, et lapsel on uni võlgu, siis on Nublus magatud ka viieni.

Magamine on paljudele oma lasteaiakogemusest kõige valusamalt meelde jäänud, magamine ja söömine. Püüame hästi lapsekeskselt läheneda, et selliseid teravaid elamusi lihtsate igapäevatoimingute juures vältida. Kuna rühmas on tavaliselt 8-10 last ja kaks täiskasvanut, siis on individuaalne lähenemine loomulik.

Ühel väiksel armsal tüdrukul on alles kohanemisaeg, ta on aasta ja kümne kuune, kuid juba räägib vahvalt ja kehtestab omi nõudmisi. Temale tuli ema uneajaks järele. Kohanemisaeg ja -viis sõltub igast perest ja lapsest. Väga oluliseks peame pidevat koostööd ja vestlemist perega. Uue lapse emmega jõuavad kasvatajad enne lahkumist rääkida päevast, söömisest ja sellest, kuidas läks, soovitatakse ka mõningaid konkreetseid kasvatusvõtteid, et emal jõud jonnivast lapsest kergemini üle käiks. Alguses on väiksel lapsel raske uue koha ja inimestega harjuda, vajalik on järjekindlus ja lapsevanema usaldus hoiu ja kasvatajate vastu. Enamus lapsi kohaneb hoius siiski kahe nädala kuni kuu aja jooksul. Meie läheneme igale perele individuaalselt, sest kogemus näitab, et laste kohanemise kohta suuri üldistusi teha on väga raske.

"Tule ütle kasvataja Mallele head aega!" ja juba nad jooksevadki saabaste klobinal ukse poole.
Teised kuulavad vaikselt unejuttu ja sätivad pead patjadele. Söögitoas koristab Malle lõunalauast pudenenud leivatükikesi, sest toitu aetakse lauale ja laua alla. Korrektne söömine see on enamusele alles tulevikumuusika. On isegi lapsi, kes armastavad meile tulles alguses kätega süüa. Sellest pole midagi, küll pikkamisi koos teistega õpitakse.

Lisaks söömisele ja magamisele õpivad paljud lapsed meie juures ka potilkäimise selgeks. Viimane huvitav kogemus on meil ühe lapsega, kes ise pea kolmene ja oskab juba mähet vahetada, aga potti kardab. Paar kuud lapsehoius ja juba ta lähebki rahulikult ärgates teistega pesuruumi, võtab omale sobivas toonis poti ja pissib. Milline rõõm nii meile ja emale-isale, aga eelkõige suur samm lapsele endale.

13:10
Maja on jälle vaikne. Lapsed magavad.

No comments: