Friday, March 13, 2009

Waldorfkool on ennast tõestanud alternatiiv tavakoolile

Võru Õpetajate Seminari juhataja Johannes Käis kirjutas esimese Eesti Vabariigi ajal, et vene kool oma õpetaja- ja raamatukeskse lähenemisega ei suuda 20. sajandi ühiskonna ootustele vastata. Kui lugeda tema artikleid, siis tundub nagu teeks ta kriitikat tänapäeva Eesti koolile, sest sarnaseid puudusi heidetakse ette ka praeguse aja haridussüsteemile.
Käis pidas oluliseks töökooli ja individuaalset tööviisi, kus lähtutakse iga lapse annetest, aktiivsusest ja loomulikest huvidest. Käisi ideed toetusid paljude tema kaasaegsete Euroopa reformpedagoogide tööle.
Ühe kõige levinuma ja tunnustatuma alternatiivpedagoogilise suuna looja on Rudolf Steiner. Steiner avas 1919. aastal Saksamaal Stuttgardis kooli Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele. Siit ka selle pedagoogilise suuna kaks nime - waldorfpedagoogika ja steinerpedagoogika - mis sageli segadust tekitavad.
Rudolf Steiner töötas välja lapse tervikliku arengukäsitluse, mis aitab õppimist ja arenemist paremini mõista. Seetõttu on waldorfkoolides tunnid ja õppesisu üles ehitatud teisiti kui tavakoolis. Näiteks ei õpetata waldorfkoolis lapsi kiiresti-kiiresti lugema ja arvutama, vaid toetatakse nende fantaasia ja loovuse arengut erinevate kunstide kaudu. Oluliseks peetakse süvenemist ühte teemasse ja õpitu unustamise-meenutamise rütmilist protsessi, kasutatakse tsükliõpet so ühte ainet õpitakse pikemat aega järjest ja siis võetakse uus ainevaldkond, et hiljem esimese juurde tagasi pöörduda.
Steinerkoolis õpetaja roll väga tähtis. Waldorfõpetajaks Eestis õppida ei saa, enamus eestlasi on õppinud Saksamaal, Soomes või Rootsis. Steiner pidas oluliseks, et õpetaja areneks ja õpiks koos oma õpilastega. Õpikuid ja töövihikuid waldorfkoolis ei ole, on ainult võõrkeele lugemikud, kirjandusteosed ja teatmeteosed. Õpetaja valmistab iga tunni ise ette, sealjuures õpetab üks õpetaja oma õpilastele kuni üheksanda klassi lõpuni kõiki aineid. Tegelikkuses on Eesti waldorfkoolides sageli siiski ainevaldkondadel erinevad õpetajad, sest kogu materjali valdamine on väga suur töö. Waldorfkoolis hindeid ei panda ja seetõttu käivitab õppimisprotsessi lapse enda aktiivsus ja huvi - kõik see oli ka Käisi arvates väga oluline.
Kuna koolil ei ole direktorit, siis juhib kooli tegevust lapsevanematest ja õpetajatest koosnev demokraatlik kolleegium. Sageli on nende koolide juures ka lastevanemate koolid või vestlusringid.
Waldorfkoolidele on aja jooksul tehtud ka kriitikat. Põhilised etteheited on, et waldorfkool ei õpeta lastele raamatufakte ja ei distsiplineeri neid piisavalt. Ette on heidetud liiga hilist ja aeglast lugemaõpetamist, usuhullust, niisama laulmist ja mängimist jne.
Minu kogemus näitab, et pühendunud waldorfõpetaja suudab oma õpilastele anda palju enam, kui tavakoolis vajalikuks peetakse, sealjuures eriti inimlikku armastust, soojust ja hoolimist. Waldorfkoolides on iga laps tähtis ja tema arvamust kuulatakse. Õpilaste head riigieksamitulemused on juba aastaid tõestanud, et waldorfpedagoogikal põhinev õpetamine toetab lapse arengut ja lõppkokkuvõttes on nad edukamad kui keskmised koolilõpetajad. Kindlasti on waldorfkoolide lapsed väga julged, avatud ja loovad, sest nad teavad oma võimeid ja oskavad neid kasutada.
Kirjutatud Võsule waldorfkooli toetuseks.

No comments: