Wednesday, April 29, 2009

Loov lõuna lasteaias

Ühel heal päeval tekkis mõte luua loova õppimise programm lasteaedadele. Loovuse tähtusest kirjutab viimases "Hariduses" ka Viive-Riina Ruus (loe sellest siit). Kohtusin Käty Toommägiga ja ühiselt arutasime juba konreetsemaid lahendusi. Tänaseks on selleks sündinud idee, mille koondnimetuseks on L kuubis ehk pikemalt Loov Lõuna Lasteaias.

Eesmärgiks on pakkuda tuge lasteaiaõpetajale. Meie programm on suunatud elukestva õppija kujundamisele ja vajadusel lasteaia meeskonna kui terviku arendamisele. Mitmekülgsete loovate tegevuste kaudu soovime luua eeldused selleks, et kasvatajad lastega töötades huvitavaid ja uudseid metoodikaid saaksid kasutada ning head tuju ja rõõmu hoolimata keerulistest aegadest meie lasteaedades ikka jätkuks. Muuhulgas saame selleks ideid oma Rootsi õpingutest.

Ühekordne 1,5 tunnine tegevus on vahva lõõgastus ja vaheldus igapäevarutiinile, kuid kindlasti muudab 3 - 5 kordne erinevate loovate tegevuste tutvustamine pikemas perspektiivis osalejate arusaamu ja kogemusmaailma õppimisest.

Oleme valmis oma plaane vastavalt iga lasteaia vajadustele koostama, andke oma soovidest teada!


KÄTY TOOMMÄGI

Ainult mängides on inimene tõeliselt inimliku kandja.
Fr. Schiller

Sündisin (1970) ja kasvasin Tallinnas, ülikooliaastad veetsin Tartus ajalugu õppides. Hiljem õppisin Rootsi Moreno Instituudis lisaks psühhodraamat ja grupi psühhoteraapiat.

Olen töötanud väga erinevas eas laste ja täiskasvanutega. Pikka aega õpetasin gümnaasiumi- ja põhikooliastmes ajalugu, aga olen proovinud ka klassijuhatajaametit 1. klassis. Avatud Meele Instituudi koolitajana tegelen kursustel õppimise, loovuse ja mängu ning isiksusliku arengu teemadega. Viimasel kolmel aastal olen juhendanud Tallinna Ülikoolis kutseaasta noorte õpetajate tugigruppe ja aidanud keelekümblusprogrammi raames käivitada õpetajat toetavat nõustamissüsteemi. Samal ajal panustan pidevalt ka iseenda arengusse – praegu osalen kolmeaastasel intuitiivpedagoogika seminaril Rootsis Solvik-koolis.


Miks ma pean sellist kursust tähtsaks?

Tänapäeval juhib meid enamasti intellektuaalne mõtlemine ja võime mõista omaenese vaistu on paljuski kaduma läinud. Kõikuva eneseusalduse tõttu on kahjustatud ka usaldus üksteise vastu. Silma paistab see siis, kui tekivad konfliktid – sageli oskame neis olukordades vaid nõutult käsi laiutada.

Me ei söanda näidata oma võimeid, ammugi mitte vigu, vaid varjame end õpitud fassaadi taga, mis sobib ühiskonnas kehtivate normidega. Pidev muretsemine takistab meid olemast loovad ja spontaansed – mis pole mitte emotsionaalne impulsiivsus, vaid valmisolek toimida vabalt, ilma kinnistunud käitumismustriteta. Loovus eeldab julgust otsustada, sest väljakutse pole kunagi minevikus ega tulevikus, vaid ikka siin ja praegu. Seega sisaldab ta alati riski, kuna tulemus on etteaimamatu, kuid preemiaks on peremehe osa oma elus.

Lapsena on „siin ja praegu“ ainuvõimalik ajatunnetus ning inimese loomisvõime põhineb paljuski kontaktil oma sisemise lapsega. Aga nagu kõik suhted, ei allu ka suhe oma sisemise lapsega jõulisele tahtele, vaid kujuneb ajapikku süvenedes, kui soov on tõeline. Ning parim võimalus seda sidet taasluua ja seal peituvaid võimalusi avastada on kõikvõimalik loov tegevus, eriti aga mäng.


Meie kontakt:
Evelin Tamm
evelin ät nublu.ee
tel 555 45 374

Wednesday, April 08, 2009

Naisettevõtjad

Täna osalesin Laitses Laitse Rally Pargis EASi korraldatud Harju naisettevõtjate koolituspäeval. Räägiti enesekindlusest, saavutamisest ja mõttejõust teoorias. Selles oleme me naised ju kõik niigi tugevad. Koolituse aeg näis maha visatuna, õnneks olid paljud ettevõtjad väga huvitavad ja suutsid üldise meeleolu (pori, külm, kuum ebaotstarbekas ruum, kummaline lõunasöök, algaja koolitaja jnejne) kõrgena hoida.

Naised on Eestis sageli nii ägedad, et lausa lust on nendega suhelda. Mitmed olid tõesti andekad ja arukad. Nende ettevõtmistel oli jumet ja tulemusigi. Nublu oma töötajate arvult oli siiski kõige suurem ettevõte, sest teised ettevõtted põhinesid peamiselt omanike enda tööjõul.

Loodan, et EASi naised suudavad oma noorusest ja vähestest kogemustest hoolimata järgmisel korral midagi mõistlikumat ette võtta, et need tublid naised ikka viitsiksid tulla...

Rootsi keele õppimisest

Seekordne Rootsiskäik osutus minule oluliselt erinevaks eelnevatest. Nimelt hakkasin ma seekord rootsi keelt purssima. Huvitaval kombel saavutasin ma sellisel tasemel julguse ja sõnavara, et Stockholmi naastes sain mitmel juhul inimeste käest teed küsida ja sealjuures suutsin nende seletusi ka jälgida ja mis veelgi meeldivam - mõista.

Uue keel õppimine on suur välja kutse, kuid siiski väga võimalik. Alustasin veebruarist ja tänaseks olen õppinud ca 400 sõna. Öeldakse et 2000 sõnaga saad enam-vähem algtasemel suheldud, seega olen 1/4 algtasemest juba omandanud:).

Õpin Rootsi Rahvaülikoolis Tallinnas. Tunnid toimuvad Mihkli kiriku juures, õpetajaks on noor ja energiline naisterahvas, kes valdab keelt hästi, kuid õpetamist alles õpetab. Võib-olla on just see tema iseõppimine ja eelnev õpetaja kogemuse-teadmiste puudumine põhjuseks, miks mulle meeldivad need tunnid.

Ma õpin pidevalt, võiks öelda, et iga päev kaks-kolm tundi. Autos on mitu plaati erinevate harjutustega, kasutan kahte õpikut, erinevaid lugemismaterjale, kodulehti jne. Lisaks suutsin veenda ka rootslasi mulle linti laulma tunnikese jagu vahvaid rootsi laule, mida nüüd ise järele saan ümiseda. Grammatika õppimiseks on mul eraldi õpik, milles on ka hulgaliselt harjutusi. Lisaks olen kirjavahetuses kahe inimesega, et harjutada oma kirjaoskust. Olen koostanud kõikide uute sõnadega lipikud, mida lappan igal vabal hetkel.

Rootsi keeles on palju sõnu inglise ja saksa keelest, kuid on ka soome keelest tuntud sõnu. Minu arvates on 1/3 sõnadest või isegi veelgi rohkem kuidagi tuttavad ja ära arvatavad. Olen lapanud sõnaraamatut ja lisaks otsinud välja need sõnda, mida ma juba niikuinii oleksin teadnud. Selle meetodi abil saab kiiresti oma sõnavara laiendada.

Solvikis on keele harjutamiseks ideaalne keskkond, sest enamus inimesi on seal avatud ja sõbralikud. Kõik võimaliku aja suhtlesin rootsastega, et õppida hääldamist ja uusi väljendeid ja lauseid. Minu arvates oli sellest 4-st päevast keelekeskkonnas väga suur abi.

Samal ajal vähenes märgatavalt minu inglise keele tase. Kohati hakkasin tekstis kasutama isegi saksakeelseid väljendeid ja sõnu, et oma kõnet arusaadavaks teha. Samasugune olukord oli siis, kui õppisin saksa keelt ja olin Saksamaal, siis kadus inglise keele oskus sootuks.

Jälgin huviga enda arenemist ja katsetan erinevate loovate keele õppimise metoodikatega. Olen ülientusiastlik ja hetkel loodan suveks vabalt kõneleda, kogun eriti erilalast sõnavara, sest see huvitab mind loomulikult kõige enam.

Vaata ka minu blogi Rootsikeeled kogun sinna rootsi keele õppematerjale ja harjutan kirjutamist. lisatud juuni 2011

Koolikatsetest avalikus meedias - väike otsing veebis

2009. aastal ilmunud

Jaanuar

Saks: kaotada tuleks hoopis katsed esimesse klassi


"Minu arvates peaks arutlema ka selle üle, mis toimub eliitkoolides enne esimesse klassi vastuvõttu. Probleem saab alguse tegelikult juba lasteaias. Selleks, et katsed edukalt läbida, pannakse lapsed eelkooli, mille vanemad peavad kinni maksma," rääkis Katrin Saks saadetud pressiteates.

Tema sõnul näib see kõik pigem äriprojektina, mille teeb jaburaks see, et tunnid, kus lapsed käivad, on sageli samad, mis lasteaias ning sageli ka samal ajal.

"Lõppkokkuvõttes on tegemist topeltkuluga, rääkimata sellest, et laste sortimine nii varajases eas pole õige. Ma saan aru, kui tegemist on muusikakooliga, mis nõuab kaasasündinud andeid, aga tavakooli puhul sellist asja ei peaks olema," lisas Saks.


Kreitzberg on I klassi sisseastumiskatsete vastu


Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul on sisseastumiskatsed gümnaasiumi tasemel vajalikud, kuid I klassi minemisel tuleks katsed mõne üksiku erandiga kaotada.

Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine lõpetab esimese klassi katsed


Eelnõus on sätted, mille kohaselt põhikool ja gümnaasium töötavad reeglina eraldi õppeasutustena ning igal esimesse klassi minejal on oma elukohajärgne kool, mis peab selle lapse vastu võtma, teatas haridusministeerium.

See ei vähenda õpilase vabadusi võimaluse korral ka mõne teise kooli valimisel, kuid talle määratud koht kodulähedases koolis peab olema.


Veebruaris:


Leesi: koolikatsed on aastatega läbi proovitud


Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi hoiatas, et kui võõrkeele süvaõppega koolid peavad loobuma esimese klassi sisseastumiskatsetest, peavad need koolid ka oma programmi üle vaatama, sest igaühele pole süvaõpe jõukohane.

Eelnõu seaks keerulisse olukorda näiteks võõrkeele süvaõppega koolid, kuhu on tohutu tung ning seega on vaja välja sõeluda andekamad lapsed, vahendavad ERR Uudised.


Eelmisel aastal ilmunud artiklid:


Koolikatsed, agressiivsed vanemad ja rahutud lapsed – Õhtuleht

"Midagi enamat sellest, mida teevad lasteaiad, tulevastelt esimese klassi õpilastelt koolikomisjonid meil ei nõua," väidab Tallinna Haridusameti peaspetsialist Natalja Lapikova.

Artikkel on koostatud vene ajakirjandust refereerides Eesti vene koolide kogemusest lähtuvalt.


Varasemad artiklid:


ETV Valimisstuudio: koolikatsed, õpetajate palgad ja inimpõud – Postimees


ETV Valimisstuudios väitlesid suuremate erakondade esindajad hariduse ja teaduse teemadel. Saates väitlesid reformierakondlane Taavi Rõivas, Tõnis Lukas Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Mailis Reps, sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg, rahvaliitlane Jaak Allik, roheline Tanel Tammet ja kristlik demokraat Peeter Võsu. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.


Toivo Maimets: Miks mulle ei meeldi koolikatsed? – Päevaleht


Põhjendab, miks talle haridusministrina ei meeldi koolikatsed.


Koolikatsete kaotamine – kas poolt või vastu?


Artikkel paljude inimeste kommentaaridega.

Tõnis Lukas
Riigikogu liikmena: “Kui võtame ära filtri mingi kooliastme eest, siis on see vaja paigutada kusagile mujale. Põhimõtteliselt on võimalik ette kujutada, et katseid üldhariduskoolide esimestesse klassidesse astumiseks ei tehta, kuid kindlasti peab tegema muusikakatseid ja ka balletikooli katseid.

Päris ilma katseteta ei saa, aga et kõigis koolides oleks vähemalt üks piirkonnaklass, seda kujutan küll ette.

Haridusministeeriumilt, haridusministrilt ja tema nõuandjatelt ootaksin, et selliste oluliste ettepanekute tegemise eel oleks tõsiselt analüüsitud, kuidas mõjutab nii koolivõrgu arengut kui ka vanemate vabadust lapsele kooli valida juba vastu võetud Riigikogu otsus, et klassis ei tohi olla üle 24 lapse.

See mõju on väga laialdane ja enne kui teha järgmine oluline muudatus, peaks olema selge, kuidas tehtud otsused on juba mõjunud. Seda analüüsi ma näinud ei ole.

Ka mina tegin sellesse eelnõusse muudatusettepanekuid, üks neist puudutab ka katseid. Praegu võib ju gümnaasiumidessegi võtta ilma katseteta ja see on kurjast – gümnaasiumi vastuvõtt peab küll olema valikuline. “

Lisaks:
Teema on ühe prioriteedina üleval OMEP Eesti tegevuskavas.