Tuesday, January 18, 2011

Eestlased - vaigistatud rahvas

Miks keegi Eesti rasketest tingimustest kisa ei tõsta, tänavale ei tule ja ei protesti? Sellest on huvitavalt kirjutanud Aet Annist 2009 Vikerkaares
Artikli pealkiri on Kriisi normaliseerimine .

Süsteemi alakihtidesse jääjail võiks paljude marksismist mõjutatud teoreetikute arvates olla ühine huvi tegutseda süsteemi vastu – James Scott kirjeldab, milliste vahenditega, sh ka töössesuhtumise kaudu, töölised oma vaikivat ja sageli passiivset protesti demonstreerivad.11 Eestlastelgi on kogemusi ülekäe tööst nii mõisasaksale kui kolhoosile. Samas näitavad etnograafilised materjalid ka seda, kuidas allasurutu ise hegemoonse süsteemi taastootmises osaleb, võimaldades niiviisi efektiivsemat ekspluateerimist. Leo Howe uurimus kahest Põhja-Iirimaa suure töötuseprotsendiga piirkonnast osutab, kuidas ise sageli töökaotamise ohus töölised kasutavad võimusüsteemi moraalseid hinnanguid töötusele; sealhulgas suhtuvad töötutesse negatiivselt needki töölised, kes on juba töötust kogenud.12 Veel enam, sedasama hegemoonset diskursust kasutavad ka töötud ise, eristamaks endid kui väärikaid, väliste olude sunnil töötuks jäänuid nendest, kes on töö kaotanud vääritute isikuomaduste tõttu ja seega polegi paremat saatust ära teeninud. Nii osalevad töötud ise tahtmatult töötuse negatiivse kujundi loomises.

Töötud ei tea kunagi, kas neid liigitatakse väärikateks või väärituteks, õnnetuteks ohvriteks või häbituteks laiskuriteks. See poliitiliselt koormatud klassifikatsioon on iseloomulik tervele süsteemile, alates ametnikust ja seaduseloojast ning lõpetades töötu endaga, kelle staatus heidab varju kogu ta sotsiaalsele suhtlusele ja saadab teda pideva häbitundena, sundides teda pidevalt tegelema “mulje loomisega” – tõestamisega, et ta pole töötu omal tahtel või tubliduse puudumise tõttu.13 Niisuguse vastastikuse kontrolli tingimustes vajuvad tagaplaanile omandisuhtedki, rääkimata siis veel klassiteadlikkusest.

Siin ongi vastus sellele huvitavale vaikusele. Ka õpetajad on täpselt samal põhjusel vait, nad ei julge kisa tõsta, sest kisamine on ebaeetiline, ei ole meile omane... jnejne...loodud on terve hulk moraalseid põhjendusi, miks õpetajal ei ole õigus nõuda kõrgemat palka... seda võiks nüüd keegi kül uurida.. väga hea uurimismaterjal!

Soome korrespondent Eestis Ulla-Maija Määttänen ütles peale aastaid Eestis töötamist (al 1992) ja nüüd pensionile minnes oma viimases artiklis Helsingin Sanomate veergudel, et on imestanud eestlaste vaikse loomuse üle, mõnikord on mõelnud, kas nad üleüdlse suudavad mõista, mis toimub, on empaatiavõimelised... Artikli pealkiri ise on juba väga kõnekas - "Hiljaisen kansan ääni sulki mikrofonin". Eestlaseid on siin nimetatud vaikseks rahvaks.

Minule tundub, et eestlased on hoopis vaigistatud rahvas. Oleme põlvest põlve elanud omal maal oma häält kuuldavale toomata. Sama jätkub ka nüüd... Soovitan uurida feministide ja antropoloogide kasutatavat (inglise keeles voice) hääle mõistet. Usun, et Eesti tänase olukorra mõistmiseks oleks sellest suur abi.

No comments: