Monday, January 24, 2011

Mehed kooli tagasi!

Lugesin täna Õpetajate Lehe veebiväljaannet.

Leidsin sellise märkmisväärse ebaartikli, kirjutajaks minu enda kunagise kooli direktori kt.
Mehed, tulge tagasi!
Inge Laiv

Koolmeister on enesestmõistetavalt mees, mitte naine, Eesti praegusest õpetajaskonnast moodustavad mehed aga kõigest 14%. Kas peaksime leppima sellega kui ajaloolise paratamatusega? Kas tõesti pole tähtis, mis soost on õpetaja, peaasi et ta oma ainet hästi tunneb?

Inge kirjutab, kui oluline on isatutele lastele koolis meesõpetajate käe all kasvada... Koolmeister on tema arvates enesestmõistevalt mees, enesestmõistetavus, mis tänaseks kaugelt tõele ei vasta. Inge kirjutab, et naised ikka ei ole õiged mehed ja koolis õpetamiseks on pigem kohatäide kui tegelik ja õige tööjõud.

Mees toob kooli midagi sellist, mida ei suuda ealeski pakkuda kui tahes võimekas naisõpetaja. See miski on raskesti sõnastatav, ent selgelt tajutav...

Artikli üldtoon on selline romantiline hällitus meeste kiituseks. Artikli pealkiri lausa kutsus lugema ja tundus progressiivne, kes meist ei eelistaks näha koolides rohkem mehi. Mõtlesin, et ehk on Haljalas asjad liikuma saadud, uus inimene uued mõtted...

Uurimused näitavad et koolid, kus õpetaja otsustusmäär on kõrgem, kus tehakse midagi erilist (alternatiivsed õuesõppe klassid, rühmad, waldorfkoolid jne) meelitavad mehi. Näiteks Solvikis on üle 50% õpetajatest mehed, täpselt ei ole üle lugenud... aga kindlasti enamus igatahes. Üks Norra uurija ütles veel ,et kui organisatsioonis on juba mõni mees, siis tuleb neid ka lihtsamini juurde...

Kuid Inge läheb oma artikli lõpuga ikka üle inimkannatuse ja minu arvates ka seaduse piiri.

Lõpetan üleskutsega Sinule, noor ja avatud mõtlemisega, maailmaparandajast meesõpetaja: Haljala gümnaasium Lääne-Virumaal ootab Sind tulevast sügisest koolijuhiks. Ole julge. Me toetame Sind.

Milline tüüpiline ebakõla! Kutsume mehi kooli, aga mitte lastega tööle, vaid kutsume endale juhiks ja õpetajaks! Koolijuhi töö ei ole juba aastaid lastega seotud! Meeste osakaal koolijuhtide hulgas on võrreldes nende koolides töötamise sagedusega nagunii kummaliselt kõrge. Kogu artikkel muutub täielikuks farsiks ja on häbiks kogu koolimeeskonnale (kes on ilmselt siiski enam-vähem kogu koosseisus naiskond)! Iga vähegi normaalne mees on kohe koolijuht ja nii meil ei olegi lastega töötamas mitte ühtegi vastassoo esindajat. Neil on ju karjäär nii kiire, et vaevu saavad koolipingist välja, kui juba juhi koht garanteeritud!

Naised, olge nüüd ikka normaalsed! Täiesti häbi on lugeda, ise olete õpetajad XXI sajandi Euroopas!

Vaata kirjavahetust HTM ja SM ametnikega kommentaaride alt.

Samal teemal
Kas naiste õiguste teema on ammendunud?
Soost veel...

5 comments:

Evelin said...

Saatsin kirja edasi ka meie SM soolise võrdõiguslikkuse volinikule Mari-Liis Sepperile ja HTMi üldhariduseosakonda.

HTM üldharidusosakonnast vastas Tiina Peterson, et nende küsimustega tegeleb soolise võrdõiguslikkuse volinik. Lisan siia kommentaari ka tema kirja koopia.

Tere,

Tänan tähelepaneku eest soolise võrdõiguslikkuse teemal! Kindlasti ei saa pedagoogide töölevõtmisel teha otsuseid sooliste eelistuste alusel. Samas tark õppeasutuse juht analüüsib sisehindamisel õpetajate soolist osakaalu koolis. Hea õpikeskkonna seisukohalt on väga oluline, et kooli õpetajateks ja juhtideks oleks nii naisi kui mehi. Lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest on võimalus õpetajaks ja kooli direktoriks kandideerida võrdsetel alustel nii naistel kui meestel. Kandidaadi sobivuse otsustab konkursikomisjon. Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja, kelle poolt sätestatakse ka konkursi läbiviimise kord. Teiste pedagoogide ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

Põhjalikuma hinnangu saamiseks antud juhtumile Haljala Gümnaasiumis, soovitan Teil pöörduda SoMi soolise võrdõiguslikkuse voliniku Mari-Liis Sepperi poole, kontaktandmed: info@svv.ee ; tel 6269 259. Soolise võrdõiguslikkuse volinik on soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel loodud institutsioon, kus voliniku ametikoha täitja on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist jälgiv ja teisi nimetatud seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinik tegutseb soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud põhimääruse alusel.

Soolise võrdõiguslikkuse volinik võtab vastu isikute avaldusi ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta, analüüsib seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas, teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta, nõustab ja teavitab Vabariigi Valitsust ja valitsusasutusi ning kohalike omavalitsusüksuste asutusi soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist puudutavates küsimustes ning võtab tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Volinik annab arvamuse diskrimineerimise läbi kannatanud isikule ja isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ning muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Arvamuse saamiseks peab arvamuse taotleja esitama volinikule avalduse, milles on kirjeldatud soolisele diskrimineerimisele viitavad asjaolud. Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuda kirjalikke seletusi oletatava soolise diskrimineerimise asjaolude kohta, dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega,

Tiina Peterson

HTMi üldharidusosakonna peaekspert

7 350 114

Evelin said...

Järgnev on minu vastus HTMi üldharidusosakonna ametnikule Tiina Petersonile.

Tere Tiina,

Tänan põhjaliku vastuse eest! Saatsin kaebuse kohe ka volinikule.

Üldharidusosakonda saatsin kirja mõttega, et äratada ka HTMi unest ja kutsuma üles suuremale tähelepanelikkusele olukorrast riigis. Soovitan Teil lugeda ka hariduslistis minu kirjale järgnenud (praeguse hetkeni ainult) meeste sõnavõtte. Keegi kogu listirahvast ei ole veel keegi kirjutanud, et jagab minu rahuolematust. Mida see tähendab meie haridussüsteemis valitsevate väärtushinnangute kohapealt?

Eesti Naisuuringute Keskuse tehtud uuringud näitavad üldist selget tendentsi soost lähtuvale ebavõrdsele kohtlemisele koolis ja lasteaias. Ka minu 2009 aastal tehtud uurimus näitas, et õpetaja tõmbas sirge joone poiste ja tüdrukute vahele rikkudes sellega laste õigusi võrdsele kohtlemisele täiesti teadlikult ja süsteemselt. Õpetajal puudus igasugune mõistmine olukorra õiglaseks analüüsiks. Tegemist oli sealjuures väga kogenud ja haritud õpetajaga, kelle juures käisid üliõpilased ülikoolist regulaarselt praktikal!

Mida on HTM teinud Eesti üldhariduskoolis valitsevate soolist ebavõrdsust toetavate mustrite muutmiseks? Minu hinnangul on õpetajate teadlikkus nendes küsimustes Euroopa riigi kohta häbiväärselt madal. Koolijuht, kes avalikult kirjutab, et naised ei sobi õpetajateks ei tohiks koolis ei juhi ega ka õpetajana töötada, ometi on see meie kooli argipäev. Millal hakatakse selle probleemiga süsteemselt tegelema? Ei ole õige, et peame ootama kolm põlvkonda enne, kui koolis suhtumine iseenesest muutub seadusele vastavaks!

Kas lugesite ikka välja, et naisi konkureerima ei kutsutudki? Minu hinnangul peaks ka HTM siin meetmeid kasutusele võtma ja sellist õpetajale/koolijuhile ebaväärikat käitumist karistama.

Lugupidamisega,
Evelin Tamm

Evelin said...

Volinik on kirjale vastanud teatega, et vastab veebruari lõpuks.

Evelin said...

Austatud Evelin Tamm

Tänan artiklile tähelepanu juhtimast. Koolijuhi poolt meespedagooge ülistav ning vaid noortele meesõpetajatele suunatud üleskutse asuda kooli juhtima, ei ole ka minu hinnangul korrektne ega vasta soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seadusega sätestatud eesmärkidele. Iseenesest mõista võivad koolmeistrid olla ka naised, aine õpetamise edukus ei sõltu sellest, mis soost on õpetaja ning koolijuhi töölevõtmisel peab otsuse tegemisel lähtuma kandidaadi kvalifikatsioonist, võimetest ja oskusest, mitte aga tema vanusest või soost.



Eestis on praegu üldhariduskoolides olukord, kus enamik pedagooge on naised, kuid koolide juhid on suures osas mehed. Ma näen siin soolise ebavõrdsuse küsimust. Võib-olla väljendab Teie viidatud artikkel ka laiemalt levinud hoiakut, kus koolijuhiks oodatakse ning valitaksegi iganenud soorollile tuginedes just mees? Minul hetkel puuduvad andmed sellise ulatuslikuma sugudel vahetegemise kohta haridussüsteemis.



Samas ei saa ajakirjanduses väljendatud seisukohti käsitleda diskrimineerimisena soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 3 lg 1 punktides 3 ja 4 sätestatud otsese ja kaudse diskrimineerimise mõistete tähenduses, st väljendatud arvamus ei kohtle ühte isikut või isikute gruppi ebasoodsamalt võrreldes nt vastassoo esindaja(te)ga. Teie osundatud artiklis kajastuvad Inge Laivi isiklikud mõtted ja seisukohad mees- ja naisõpetajate kohta ning arvestada tuleb põhiseaduse §-des 40 ja 45 sätestatud mõtte- ja sõnavabadusega, mis on ajakirjandusvabaduse aluseks.



Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi oleks diskrimineerimine see, kui direktori ametikoha tööpakkumine (nt kuulutus mõnes töövahendusportaalis vm) oleks suunatud vaid ühest soost isikule (SoVS § 8) või kui tööandja valiks isiku tööle lähtudes tema soost (SoVS § 6 lg 1). Käsitletaval juhul ei ole aga artikli näol tegemist tööpakkumisega. Pealegi on konkursi väljakuulutamine valla, mitte gümnaasiumi juhi pädevuses.



Samas küsimuses leiate põhjalikuma arvamuse voliniku 2005/2006 aasta tegevuse ülevaatest (lk 40-42, http://www.svv.ee/failid/2006.pdf ). Antud arvamus on vastuseks avaldajale, kes pidas naisi solvavaks ajaleheartiklis toodud tsitaati, et vanglaametniku palk on mehe kohta liiga väike.



Küll aga mõistan Teid, kui naispedagoogina sellist sõnavõttu solvavaks peate. Kurb on lugeda koolijuhi vaateid, milles ta peab meespedagoogi juba eos paremaks oma naiskolleegidest. Kuivõrd tegemist oli gümnaasiumi direktori kt artikliga, mis võib mõjutada väljaande lugejaid vales suunas tegutsema, siis kaalun samas lehes mainitud artiklile vastulause avaldamist.



Lugupidamisega



Mari-Liis Sepper



Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Gonsiori 29,

15027 Tallinn

E-post: info@svv.ee

Tel: 6269 259

Evelin said...

Lp Mari-Liis Sepper,

Tänan vastuse eest.

Kirjutate, et Teil puuduvad andmed soolise diskrimineerimise kohta koolidirektorite valimisel. Samas möönate oma kirjas, et olete teadlik meesdirektorite ülekaalust organisatsioonidest, mis põhiliselt koosnevad naistest.

Minu hinnangul on käesolev artikkel piisav tõendusmaterjal, et probleemistikuga lähemalt tutvuda. Lisaks soovitan Teil läbi vaadata ka ENUTi uurimused meie lasteadadest/koolidest, kus selgub väga ilmekalt, et soolise ebavõrdsuse mustrid on tänaseni meie pedagoogika argipäevas väga selgelt välja joonistunud.

Kasvatusteadlasena tahaksin veel esile tõsta, et senikaua kuni meie öpetajaskond, kasvatusteadlased ja ülikoolides üliõpilasi õpetavad õppejõud/praktikajuhendajad oma arusaamu ei muuda, on ka ühiskonnas laiemalt väärtuste muutused väga aeglased.

Loodan, et mõistate haridussüsteemi olulist mõju soolise ebavõrdsuse taastootmisel ja astute omaltpoolt samme süsteemsete ja läbimõeldud programmide loomiseks, et pedagoogide teadlikkust selles valdkonnas suurendada.

Parimate soovidega,
Evelin Tamm