Friday, February 04, 2011

Egiptuse ja Eesti seoseid II

X kirjutab hariduslistis mulle eilses blogis avaldatud kirja, mis selgitas Egiptuse ja Eesti seoseid, vastusena
Elame maailmas, kus asjad pole kaugeltki nii nagu neid tahetakse meile näidata. Valmistõdede – enamasti küll valmisvalede silmaklapistatud tarbijad elavad ja teevad oma otsuseid ning kujundavad seisukohti, mis talutavad neid sinna, kuhu "suur tüürimees" soovib. Ja see koht pole kindlasti mitte õnneaas vaid pigem häbiväärse degenereerumise mülgas. Degenerandid on ju meie aja kangelased...

Kasuahne monopolist vallandab töölise kasumi nimel ja karjub siis läbi rklaami, et vallandatu võimutseva suurkorporatsiooni toodangut ohjeldamatult tarbiks. Aga kust vallandatu selleks raha võtab, see monopolisti ei huvita. Sellest nõiaringist pole nii lihtne välja murda.

Mina usun, et nõiaringist väljumiseks pole vaja muud, kui märkamist. Sellel hetkel, kui on selge, mis on reaalsus ja mis on lihtsalt illusioon meie elus, siis hakkamegi aru saama, mis on tähtis ja millised on meie vabadused... Iseenda piiride kompimine ja võimete avastamine ja siis nende kaudu elule uue dimensiooni andmine.

Kõige suurem viga on ennast sellesse oravarattasse unustamine, sest kiirus on see, mis ei lase tegelikkusega kontaktis olla, mis sunnib meid pealiskaudsetele väärhinnangutele (vt Bergsoni). Kiire kiire kiire! Kirjutasin mõni aeg tagasi
Külauudistes ja Bioneeris Lihtsast elamisest kui maailmaparandamise kunstist. Mitte selleks, et vaeseid inimesi närvi ajada, vaid selleks, et võtaksime aja, vaataksime endasse ja hakkaksime märkama, mis on need väärtused meie eludes, mis määravad meie otsuseid ja tegusid...

Kuigi tundub, et sündmused laias ilmas on determineeritud ja meie võime toimuvat mõjutada on peaaegu olematu, siis tegelikult on see hoopis vastupidi. Meie just olemegi need, kes enda tegevuse kaudu laseme täna kehtival ühiskonnakorraldusel kesta. Meie kanname neid ühiseid väärtusi, mis toetavad elamist tarbimise pärast ja mitte elamist selle sõna sügavamas tähenduses. Meie laseme endile juba lasteaias, sealt edasi koolis ja lõpuks loomulikult ka ülikoolis ja töökohas pähe tampida, et oleme tühised mutrikesed, kes ei oska midagi erilist, kes ei oska midagi luua, ei oska laulda, liikuda, maalida, oma kätega uusi asju teha ja oma peaga mõelda.

Minu arvates on koolidel palju teha, et aidata ühiskonnal sellest pimeduse ajast väljuda, elame nagu uues keskajas, nüüd on jumalaks raha.

Eile sobrasin Euroopa Liidu teadusuuringute andmebaasides. Sattusin ühe huvitava uurimuse otsa, mis näitab kuhu EU haridus on teel...
Mapping Major Changes to Education and Training in 2025
Authors: Slavi Stoyanov, Bert Hoogveld and Paul Kirschner
2010

Tegemist on EL Komisjoni rahastatud teadustööga, kuhu olid kaasatud paljud eksperdid üle Euroopa (sh mitte ühtegi eestlast ma ei näinud!). Võtan sealt vaatamiseks kõige olulisemad leiud, dokument tervikuna ei ole väga mahukas. Soovitan selle haridusuuenduste huvilistel ikkagi läbi vaadata, sest sealt leiab viiteid ka teiste analoogsete uurimuste juurde Euroopas.

This report presents the results from a Group Concept Mapping study conducted at the Open  University of the Netherlands as a contribution to the IPTS project ‘Future of Learning: New ways to  learn new skills for future jobs’. Thirteen experts with either technical or social sciences educational  backgrounds, mostly from academia and Europe, participated in the study. They were asked to first generate ideas individually about the future of education by reacting to the trigger statement “One specific change in Education in 20 years will be that: …”. The resulting ideas were then sorted into groups according to similarity in meaning and rated on two scales: importance and feasibility. Multidimensional scaling and hierarchical cluster analysis were applied to depict emerging structure in the data.

Some of the expected changes as being of particular importance. These include:
The nature of learning will become more learner-centred, individual and social;
• Personalised and tailor-made learning opportunities will address individual and professional training needs;
Innovative pedagogical concepts will be developed and implemented in order to address, for example, experiential and immersive learning and social and cognitive processes;
Formal education institutions will need to flexibly and dynamically react to changes and offer learning opportunities that are integrated in daily life; and
• Education and training must be made available and accessible for all citizens.



Issues that will need particular attention by policy-makers. The most
prominent of these are:
• the need to ensure appropriate, accessible and affordable education that caters for the
learning needs of every citizen, irrespective of age;
• the importance of implementing pedagogies that focus on transversal competences, such as strategic, problem-oriented, situational thinking, creativity and learning to learn;
• the need to align technology and pedagogy to create participative learning environments
which enable high quality learning experiences that keep participants interested and
motivated;
• ways to integrate learning into the workplace, community and home;
• ways to adapt assessment strategies meaningfully to the manifold ways in which people
actually learn; and
• the need to address the changing role of teachers as learning mediators and guides, enabling them to become lifelong learners themselves.


Huvitav on jälle kord täheldada, et haridus Euroopa Liidu mõistes tähendab tegelikult majandust. Hariduse tähendus Euroopa Liidu institutsioonides on teema, millele tasub erilist tähelepanu pöörata. Laps on Euroopa bürokraadile vahend Euroopa majandusedu saavutamiseks, statistiline number paberil. Täna on haridusküsimused ju iga liikmesriigi enda otsustada ja meie siseasjade põhiliseks mõjutamisvõimaluseks on eelkõige EU haridusvaldkonnale suunatud rahastamisskeemid.

Väga murelikuks teeb, et keskkonda kui tuleviku põhiteemat ei olnud EL "hariduseksperdid" üleüldse märkinud, eriline tähelepanu oli tehnikal ja õppimisel (arvutid, mobiilid, programmid - sellel on ju korporatiivne lobi taga:) Muidu on ju tendentsid meilgi põhimõtteliselt samas suunas...

Kuidas kommenteerite?

No comments: