Tuesday, February 01, 2011

Kas naiste õiguste teema on ammendunud?

Kui palju kirjutab soolisest võrdõiguslikkusest meie Öpetajate Leht? Kui aktuaalne on teema meie koolides ja lasteaedades, kasvatusteadlaste ja haridusjuhtide hulgas tegelikult? Kas Eestis hariduselus on käivitunud diskussioon, mille kaudu adekvaatselt liikuda kaasaegsema, köigile vördseid vöimalusi loova kooli/kodu/lasteaia suunas?

Kiire otsing sönadepaarile sooline vördöiguslikkus Öpetajate Lehe kodulehel näitab 15 vastet. Millest räägitakse? Kes räägib?

Tasub õppida Ameerikalt ja Euroopalt (1)
Reede, 24. september 2010
Autor: Viive-Riina Ruus , TLÜ emeriitprofessor
Nimetatud artiklis viidatakse vördöiguslikkusele kui USA kooli yhele alustalale. Täpsemalt olukorda Eestis ja vördöiguslikkuse problemaatikat ei analyysita.

Andres Raid (Reede, 14. mai 2010) kirjutab näiteks vastusena Kadri Aaviku kriitilisele artiklile Naised ja mehed koolide ajalooõpikutes (1) , mis ilmus samas Öpetajate Lehes
Arusaadav, et võrdõiguslikkus on aktuaalne ja statistika näitab mingeid anomaaliaid ka meie tingimustes, kuid ema südant isa või mõne teise tädi omaga asendada ei osutu olemuslikult võimalikuks, tulemuseks oleks varuvariant ja koopia. Laske Veenusel olla Veenus, ehkki tal puuduvad käed. Kas lööme ka Adonise küljest mõne tüki lahti?!
Kadri Aavik kirjutab eelpool toodud artikli kokkuvõttes,
„et analüüsitud õpikud ei aita kaasa sugupoolte kehtivate võimusuhete muutmisele, vaid pigem hoiavad alal kinnis¬tunud soolist korda.“
”Õpikute illustratsioonide ja teksti analüüsist järeldub, et meeste elualasid peetakse naiste omadest olulisemaks. Naissoost paare või gruppe õpikus praktiliselt ei esine, mis osutab, et naiste tegevust minevikus ei ole autorid piisavalt oluliseks pidanud.”

Tal on hea jooksutehnoloogia…
Kiri Reede, 16. aprill 2010
Autor: Jaan Sabrits, endine tööõpetaja
Jaan Sabrits kurdab töööpetuse ainekavas sisalduvate terminite puudulikkuse teemal.
“Tehnoloogiaõpetuse ainekavas polegi nüüd enam ei tööd ega tehnikat, vaid integratsioon, loovus, koostöö, sooline võrdõiguslikkus, rahvuslikkus, kavandamine, disainimine ja kõik muu peale töö ja tehnika.”
Vördöiguslikkusest pikemalt ei räägita.

Reede, 26. märts 2010 kirjutab Kati Murutar, kirjanik-hobulausuja Kuidas notsut emaarmastuse ja varssa isa vastutustunde eest päästma hakatakse? (1)
„Ega sookvootide absurdum pane naisi parlamenti kandideerima ega soovimatutele tippkohtadele pürgima. Ametnikud saavad nende kvootide eest palka.
Samuti ei hakka naised sellepärast naelu lööma ja mehed pükse viikima, et seadus kehtestati. Võrdõiguslikkus tulenes ikkagi oludest ja elulistest vajadustest, mitte käsust.”
Polegi midagi kommenteerida, hariduseksperiks selle kirjutise autorit just pidada ei saa...

Avalik kiri Lauri Leesile, õpetajale-koolijuhile (2)
Reede, 29. jaanuar 2010
Autor: Viive Ruus
”Nüüdisaegse Lääne haridusväärtusi ja neil põhinevaid hariduspoliitikaid võib markeerida nelja märksõna abil: oivalisus (kvaliteet, head õpitulemused), tõhusus (mis tahes ressursside – raha, aeg, an¬ded, info – ökonoomne ja oskuslik kasutamine), õiglus (võrdõiguslik¬kus, kvaliteetse hariduse kättesaada¬vus kõigile) ja valik (selektsioon – kui ollakse valitav kellegi poolt – ja demok¬raatlik valikutegemine – kui valikud teeb inimene või kogukond ise). Nende nelja põhimõtte vahel valitsevad alati pinged ja vastuolud.”

Artikkel on suunatud eelköige vastusena Lauri Leesi esitatud avaldusele Viive-Riina Ruusi aadressil. Vördöiguslikkusest pikemalt ei räägita.

Põhiharidus laste tuleviku teenistuses
Reede, 24. aprill 2009
Autor: Einike Pilli, TÜ õppimise ja õpetamise arenduskeskus
Kirjutatakse pöhikooli uuendatud öppekavast
“Õppekava projekt toetub kolmele kesksele alusväärtusele: humanism, demokraatia ja jätkusuutlik areng. Üldosa sätestab: „Nendest väärtustest lähtumine tähendab elu ja inimväärikuse austamist, südametunnistuse, usu- ja mõttevabadust ning üksikisiku vabadust ja võimalust oma võimeid arendada. Indiviidi vabaduse kõrval on olulised väärtused ausus, õiglus ja vastutustunne.
Demokraatia alustaladeks on lugupidamine enda ja teiste rahvaste kultuuritraditsioonide vastu, sallivus ja võrdõiguslikkus.”
Vördöiguslikkusest pikemalt ei räägita.

Poiste ja tüdrukute kujundamisel tasub õppida Rootsi kogemusest
Reede, 24. oktoober 2008
Autor: Anne Kloren, Jüri gümnaasiumi õppedirektor ja projektis osaleja
”Uuel õppeaastal algas meedias elav diskussioon teemal „Miks poisid lahkuvad koolist”. Eesti Päevaleht avaldas septembris-oktoobris lausa kolm kirjutist teemal, miks poistele koolis ei meeldi ja kuhu mehed koolist kaovad.

Teema pole uus, küll aga on Eesti jaoks uus rääkida koolist kui meeste loodud institutsioonist, soolisest ebavõrdsusest hariduses ning sellest, miks hästi õppivad tüdrukud ja kõrgharitud naised ühiskonnas märkamatuks jäävad ning hiljem tööturul vähemtasustatud sektoritesse koonduvad ja madalama palgaga lepivad.”
Autor kirjutab projektist, mille käigus kylastati muuhulgas ka Rootsit.
”Avatud Eesti Fondi finantseeritud programmi „Lasteaiast ülikoolini – sootundlikkus hariduses” projektid. Just selle programmi raames said nelja Harjumaa kooli esindajad MTÜ AHA keskuse korraldusel osaleda septembri lõpus õppereisil Rootsi. Kaks päeva, mille vältel külastasime Ormkärrskolanit Västeråsis, eelkooli Stockholmis ja võrdsete võimaluste ombusdmani kontorit, avardas iga osaleja mõttemaailma.”

Edasi järgneb rida juba vanemaid kirjutisi 2000 – 2007.
Otsing sönaga sooline annab 28 vastet.

Kadri Aaviku kirjutab oma artiklis (ilmunud Reede, 30. oktoober 2009 Öpetajate Lehes)
Soo sotsiaalne konstrueerimine ja varjatud sooline ebavõrdsus Eesti hariduses (1)
„Selle asemel et mingit soolist ebavõrdsust või erinevust loomulikuks või bioloogiast tulenevaks sildistada, võiksime lähemalt analüüsida, kuidas selline olukord on tekkinud, ning näha selle taga sotsiaalseid mõjusid ja toimijaid.“


Kui otsing sönadele sooline vördöiguslikkus Öpetajate Lehe kodulehel 2000. aastast alates tänaseni andis 15 vastet ja kokku 28 vastet sönale sooline, siis kas saame väita, et tegemist on meie öpetajate ja haridusyldsuse jaoks juba läbi käidud teemaga. Minu hinnangul saab seda teemat nimetadada nagu ka Kloren 2008.aastal ilmunud artiklis ytleb eestlastele veel uudseks diskussiooniteemaks, mida paljude poolt automaatselt pyytakse kiirete tyypvötetega vaigistada.

Raivo Juuraku väide nagu kasutaksid ajalehed teemat „odava populaarsuse“ vöitmiseks minu arvates tösiselt vötmist ei vääri. Pigem on tegemist vaigistava vöttega, kes julgeks nyyd veel "neid" sönu lausuda, kirjaks kirjutada?

Tervitustega Stockholmi lähistelt,
Evelin:)



--- On Fri, 8/10/10, Raivo Juurak wrote:

From: Raivo Juurak
Subject: [EHF:25484] Mis eestlast erutab
To: org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee
Date: Friday, 8 October, 2010, 4:07 PM
Tere

Eestlast erutavad järgmised teemad
- sooline võrdõiguslikkus
- feministid
- homod
- Savisaar
- rahvusküsimus
- ...
- ...

Kuulsin hiljuti kuulujuttu, et mõnes väljaandes tuuakse neid teemasid
regulaarselt lehte sisse selle eesmärgiga, et lugejaid hoida. Ühiskonna
tuleviku seisukohast pole need teemad olulised, kuid lugejaid need eritavad,
hoiavad lehe küljes, tähelepanu orbiidis, nii käsitataksegi neid teemasid
meedias väga palju.

Teiste sõnadega - meedia teeb meid lollimaks kui oleme. Meedia vähendab oma
programmis TEADLIKULT musta leiva osakaalu (poliitika, majandus, rahva
tervis, haridus, lai maailm) ja asendab selle magussöögiga (feministid,
homod, rahvuslased, Venemaa).

Mu sõbrad, kas te olete märganud, et teiega manipuleeritakse?

Tervitades
Raivo

No comments: