Friday, February 25, 2011

lapsed, kelle vanemad on välismaal...

Eurovaeslapsed on Euroopas käibel olev mõiste tähistamaks Ida-Euroopa lapsi, kelle üks või mõlemad vanemad on töökoha tõttu kolinud teise riiki. UNICEFi hinnangul on eurovaeslapsi Poolas 100 000, Rumeenias 350 000 (alla 10 aastaseid sh 126 000) ja Moldaavias 100 000 (2008). Kuna tegemist on varjatud probleemiga, mis ametlikult nagu ei eksisteerikski, siis on kõik arvud hinnangulised ja arvatakse, et tegelikud numbrid on palju suuremad.

Kuna ka Eestis on hüppeliselt kasvanud välismaale suundujate arv, siis on antud teema meilgi äärmiselt aktuaalne. Lapsed jäetakse maha, nad elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis, mõned on periooditi oma vanavanemate juures. Sagedasti on lahkunud lapsevanemad Eesti rahvastikustatistikas kajastatud, nad justkui elaksid ikka veel Eestis tervikperena. Seega on ka meil probleemi ulatust raske hinnata.

Kristiine Vahtramäe Lastevanemate Liidust kinnitab, et hüljatud lapsed on probleemiks juba aastaid.

... ja need pered on päriselt olemas ja on juba mitu aastat olnud ka mureks, aga asi ei liigu kuskile ja üks probleem on see, et meil peab lapsevanem välismaale tööle minema nö. "salaja"  kuna tal teist võimalust ei olegi. Kui ta tahab teha seda ametlikult, siis ta peab lastest loobuma (juhul kui lapsed elavad Eestis ja vanem kuskil mujal)...

Vaadates meie kasvavat töötute hulka, alla vaesuspiiri elavate inimeste arvu ja järjest tõusvaid hindu poelettidel, siis on välismaale suundumine paljudele ainukene võimalus peret üleval pidada. Riiklik lastetoetus on juba aastaid pigem naljanumber, kui tegelik rahaline tugi lastega perede toetamiseks.

Kui perekonnas on mõlemad vanemad, siis on võimalik, et välismaal töötab nendest ainult üks, seega jäävad lapsed ilma ühe vanema hoolitsusest. Keerulisem on olukord üksikvanemaga peres, sest sellisel juhul jäävad lapsed koju omapäi. Suuremad valvavad väiksemaid ja peavad vanema rolli ajutiselt või pikemaks perioodiks üle võtma. Kõige enam juhtubki hülgamisi just teismeliste lastega peredes.  

Esmapilgul näib, et 14-aastane saabki oma asjadega ju enam-vähem ise hakkama. Ta võib käia poes, õppida süüa tegema, riideid pesema... Tegelikult on teismeiga inimeseks kasvamisel murrangulise tähtsusega, vanemate roll muutub, hoolitsemise asemel on vaja lapsele pakkuda vaimset tuge ja innustust. Kindlasti ei ole õige, kui teismelisele lapsele vanema kohustused üle antakse. Üksinda koju jäetud teismeline uinub sageli arvuti või teleka ette, võib kodust teha peopaiga või üleüldse mitte kodus ööbida. Kuigi kehalt suur on ta vaimult ikkagi veel laps, kes vajab teatavat piiride seadmist ja nende täitmisel nõudlikkust. Iga laps vajab ema ja isa, et inimeseks kasvada.

Kui palju on meil eurovaeslapsi ja kes nende toimetulekut ja kasvamist toetab? Milliseks kujuneb nende lapsepõlv, kui koduseinte vahel haigutab tühjus ja vanemlikku hoolitsust juba varasest lapseeast alates ei ole? Kas Eestis on eurovaeslastest kui sotsiaalsest probleemist põhjalikumat kirjutatud või hüljatud laste probleeme uuritud? Mida teevad Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused, Lastekaitse Liit ja Lastevanemate Liit?

Kristiine Vahtramäe Lastevanemate Liidust on eurovaeslaste probleemi mitmel pool tõstatanud, esmasest probleemi eitusest on tänaseks välja kasvanud vastutuse eitamine. Ministeeriumid leiavad, et see on kohalike omavalitsuste probleem, kohalikud omavalitsused arvavad, et see kuulub ministeeriumi vastutusalasse. Ametkonnad nii riiklikul kui kohalikul tasandil keelduvad vastutust enda kanda võtmast, mille tulemuseks on probleemiga mitte tegelemine ja laste õiguste sihipärane eiramine.

Samas on iga inimese kohus nende laste toetamisega tegeleda ja neid märgata. Näiteks õpetajad on kindlasti teadlikud, kes nende kooli lastest on sellisesse raskesse olukorda üksinda jäetud. Rootsis on kõikidele õpetajatele seadusega pandud kohustus teatada laste väärkohtlemise kahtlustusest (sh ka vanemate puudumine, füüsilised karistamised jne), selleks on välja töötatud valmisskeemid. Milline on meie õpetajate valmisolek eurovaeslaste probleemiga tegelemiseks?

Kristiine Vahtramäe märgib, et perede siseasjadesse sekkuda on keeruline, sest teema on riiklikult läbi rääkimata. Täna puuduvad õpetajatel, noorsootöötajatelt jt, kes hüljatud lastega otseselt päevast- päeva kokku puutuvad, juhtnöörid ja selged käitumisjuhised. Spetsialistide hulgas valitseb teadmatus, sest vastavasisulisi uurimusi ega kogemust ei ole.

Rootsis on eurovaeslaste teema võitnud väga palju tähelepanu, sest paljud perede juurest lahkunud vanematest on Põhjamaades tööd leidnud. Põhjamaades on laste üksinda koju jätmine rangelt reglementeeritud, avalikkuse silmis teravalt taunitud ja selline ebavanemlik käitumine karistatav.

Septembris 2010 näidati STVs raportit, kus esitati videoreportaaže nii eurovaeslaste kui nende välismaal töötavate vanematega, muuhulgas filmiti ka Läti pealinnas Riias. Raportile on filmiautorid plaaninud teha järje, kus vaadeldakse muutusi filmitud peredes.

STV raporti koostajad viitavad muuhulgas Poolas tehtud uurimustele, mis näitavad, et mahajäetud lapsed ei saa üksinda hästi  hakkama. Eksperdid, kes on jälginud mahajäetud lapsi  ja sellega kaasnevaid probleeme, hoiatavad pikaajaliste negatiivsete mõjude eest nii eurovaeslastele endile kui ühiskonnale tervikuna.

Filmist selgub, et Riia vaeses venelaste linnaosas Maskavas, on päevakeskus, mille tegevustes osalevatest lastest 30% seega iga kolmas on eurovaeslaps.

Üksinda elavate laste arv aina kasvab ja kasvab. Nad tunnevad ennast väljatõugatuna. Kukuvad koolist välja, hakkavad kasutama narkootikume ja alkoholi. Nad tunnevad ennast väga õnnetult ja mahajäetuna, ütleb Diana Vasilane Riia päevakeskuse juhataja.

Raportis tuuakse muuhulgas välja paradoksaalne näide rootsi perest, kus selleks, et ema saaks rohkem aega oma lastele pühendada, palgati Ida-Euroopast koristaja. Samal ajal jäid palgatud koristaja lapsed Riiga emata üksinda elama. Filmist on näha, et vanem ei hüljanud oma lapsi kerge südamega, see oli perekonna toitmiseks hädavajalik otsus ja kõige viimane võimalus. Pikemas perspektiivis kavatses naine oma lapsed Rootsi tuua ja siia kooli panna.

Ka Eestis ei ole meil õigust silmi sulgeda ja teeselda, et eurovaeslaste probleemi ei eksisteeri! Lastel on õigus täiskasvanute hoolitsusele ja kasvatusele, lastel on õigus oma vanematele! Laste endi häält meie ühiskonnas sageli ei kuulata, seega peab keegi teine probleemist rääkima hakkama. Eestis on laste õiguste eest seismas Sotsiaalministeerium ja Lastekaitse Liit, kes peaks eurovaeslaste teema laiema teadvustamise, uurimise ja lahendamisega tegelema. 

Arvestades välismaal töötavate inimeste hulka täna, siis on üksinda või ühe vanemata kasvanud laste põlvkond märkimisväärne sotsiaalne probleem, mitte ainult siin ja praegu, vaid selle mõjusid võime ilmselt näha veel aastate pärast. Viimane aeg on tegelikkusele otsa vaadata ja reaalseid abistavad meetmeid eurovaeslaste ja nende perede olukorra kiireks parandamiseks välja töötama ja rakendama asuda.

Avaldatud kärbituna Päevalehes   
ja kokkuvõtlikult Päevalehest tsiteerides avaldas selle omakorda  Euro/Topic

No comments: