Tuesday, February 01, 2011

soost veel...

Tere teile, kes te ikka veel vaevute võrdõiguslikkuse teemalisi kirju avama....

Kui palju on meie ühiskonnas inimesi, kes julgevad arutleda ja olla avatud soolise võrdõiguslikkuse teemal ka tegelikkuses?
Näiteks X kirjutab, et teda "Ikka tüütab küll, kui seda teemat liiga üheülbaliselt ja süüdistavalt käsitleda."
Ei jää muud kui temaga selles osas nõustuda. Eks minugi eesmärk teemat tõstatades oli ju arutelu...

Kohtun päevast päeva endas kodukultuuri kontektsis konstrueeritud soo piirangutega, mis juskui takistavad ja pidurdavad minu iseendaks olemist. Näide sellest nädalast: saime endale uue diivani. Diivan oli suhteliselt kerge, kuid mina olen kasvatatud sellise printsessina, kes ei tösta ämbrit vettki yles. Juba teadmine sellest, et mul on vaja midagi tösta ärritab mind. Usun, et tegelikkuses on mul jöudu täiesti arvestatavalt, kuid minu kujutlus iseenda vöimetest takistab selle jöu kasutamist.

Samale kirjale edasi viidates...
Ja naistele meestega võrdse töö eest vähem maksmine on pigem müütiline liialdus.
Selles osas on X-l muidugi vaja läbi töötada mõningad vastavasisulised uuringud. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas on tänaseni oluliseks teemaks, kuidas vähendada meeste ja naiste palkade erinevusi. Näiteks on Eestis palkade erinevus Eurostati andmetel 30% ja Rootsis on sellel aastal ilmunud andmetel see palga vahe 17%. Teema on pidevalt meedia päevakorras.

Kas Evelin oskaks loetleda, millistes ettevõtetes seda tehakse?
Sellest on huvitav uurimus meie avaliku sektori ettevõtetest. Tasuks see üles otsida, tegemist on paar-kolm aastat vana uurimusega. Hetkel mul ei ole endal aega sellega tegeleda, aga ehk kui diskussioon tõesti peaks kerkima, siis muidugi otsin selle üles.

Vastupidise näitena toon kaupluse, kus tihti sisseoste teen. Seal on kassapidajaks mees, ainuke naiste hulgas. Tema palk on naistega võrdne.
Toodud näide pigem kinnitab minu väidet kui lükkab selle ümber. Põhilise erinevuse naiste ja meeste palkades tekitab "naiste töö" ja "meeste töö" eristamine. Naiste tööd on tüüpiliselt seotud hoolitsemise ja hooldamisega. Sellistel töökohtadel on tavapäraselt madalamad palgad, kui sama raskusastme ja haridustasemega "meeste töökohtadel", mis reeglina eeldavad nt tehnikaalast väljaõpet...

Poemüüja töö on Eestis tänaseks muutunud naiste pärusmaaks. Seetöttu saab maksta seal madalamat palka ja mehed, kes töötavad müüjana on pigem erandlikud ja seega ühiskonnas veidrike rollis nagu ka nt meestest lasteaiaõpetajad. Eestis peaaegu ei ole (võib-olla on mõni üksik kusagil, mine tea.. andke endast märku!) lasteaedades meeskasvatajaid, samas kui Norra õuelasteadades on meeste protsent märkimisväärne. Norrakad isegi uurivad, kuidas on õuesõppimine ja meeste huvi laste õpetamise vastu omavahel seoses.

Ja miks alaväärtustada koduseid töid ja alavääristada nende tegijat? Loomulikult oleks õiglane jagada kodused tööd enam-vähem võrdselt mehe ja naise vahel. Aga tean naisi, kes väidavad, et ei talu, kui mees köögis, tema maailmas, omatahtsi korraldab ja seab. Need naised arvavad, et meestele jätkub piisavalt ka selliseid koduseid töid, mille tegemine neile rohkem sobib.

Kuidas on olukord tegelikkuses? Linnastunud ja spetsialiseerunud ühiskonnas puudub traditsioonilisel mehel üleüldse kodus muu roll, kui ehk telekavaatamine välja arvata... Enam ei tehta ise mööblit, ei parandata autosid ja kodumasinaid (neid on isegi keelatud ise avada, muidu kaob garantii), enamus inimesi ei ehita ise maja ega remondi oma korterit.

Endiselt on igapäevaselt vaja sisseoste ja süüa teha, tube koristada, riideid pesta jnejne. Põhiliselt ongi järele jäänud ainult nn "naiste tööd". Paljud mehed, aga nende tegemist endale kohaseks ei pea...

Loomulikult on emasid ja vanaemasid, kes meest põrandat pühkimas nähes pead vangutavad. Sageli on sellised just hästi hoitud meeste emad-vanaemad, vaesed miniad:), kes sellistesse suguvõsadesse satuvad. Loomulikult on olemas naisi, kes tõmbavad end kasvõi ribadeks, et vanu soorolle elus hoida, neid saab sageli eristada juba nende kibestunud nägude järgi... ilmselt pole ükski pereliige eelmisel õhtul vaevunud oma hobide juurest pereema valmistatud õhtusöögile ilmuma...

Miks oleme köikidest seadustest hoolimata traditsiooniliste soorollide seatud löksus? Yks minu arvates huvitav seletus peitub meie keele peidetud koodides, mis justkui juhuslikult toetavad tydrykute varajast "nukunurgastumist" ja poiste agressivseid söjamänge.
vt artiklit

Some 50 years ago, the renowned linguist Roman Jakobson pointed out a crucial fact about differences between languages in a pithy maxim: “Languages differ essentially in what they must convey and not in what they may convey.” This maxim offers us the key to unlocking the real force of the mother tongue: if different languages influence our minds in different ways, this is not because of what our language allows us to think but rather because of what it habitually obliges us to think about.

Xi kirja edasi tsiteerides...
Kas ikka maksab vastandada kibestumise ja üldise lõhestava propaganda ajendil mehi ja naisi. Meie ühiskonnas on niigi liialt vastuolusid erinevate gruppide vahel. Oleks tore, kui naised ja mehed ikka rohkem tõmbuksid teineteise poole, kui tõukuksid. Süüdistamine ei ühenda.
Isiklikult olen alati mehi väga kõrgelt hinnanud, nende oskus maailma mõista on huvitav ja olen nende seisukohti alati väga tösiselt vötnud. Samas näitavad paljud uuringud, et naiste hääl yhiskonnas on tagaplaanil ja pigem marginaalne. Täna leidsin just jälle yhe väga huvitava artikli naisteadlaste blogimise ja nende blogide staatuse kohta.

While men do slightly outnumber women in science, math, and engineering PhDs, the disparity in numbers is much smaller than the disparity we see on the major blogging networks, including ResearchBlogging, where male bloggers outnumber female bloggers by over three to one in the same fields as the CGS report.

Artiklis on toodud näide naisteadlasest, kes alustas blogimist sootu varjunime all ja tema poole pöörduti kommenteerijate poolt pigem kui mehe poole, blogile viidati kui usaldusväärsele allikale. Kui ta hiljem vahetas varjunime oma öige nime vastu, siis muutus suhtumine blogisse hoobilt.

X märgib, et sookysimusest rääkides
püüdkem leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.
ja samas lisab,
Isiklikult pean näiteks suruõhuhaamriga töötavat naist kuriteoks naise vastu ja pitsi heegeldavat meest ebakohaseks tegevuseks.

Mölemat poolt rahuldav lahendus? Kui mehele meeldib heegeldada, siis X teda meheks ei peaks? Minu arvates on kudumine ja heegeldamine meditatiivne tegevus, loomine ja looming. Miks alaväärtustada meest, kellele just see looming, materjal, loomisviis on hingelähedane?

Kellele sobivaid lahendusi meil tuleks leida? Tegemist ei ole meeste ja naiste vahelise vaenuga nagu see esmapilgul näida vöib, pigem on tegemist diskrimineerimise vastaste ja diskrimineerijate vahelise vastuoluga.

Sookysmus on raske just seetöttu, et siin ei ole tegemist sellise abstraktse diskussiooniga möistete defineerimiseks, vaid tegemist on meie igayhe argipäevaga: pesupesemise, toidukärude ja – kottide, kohvi keetmise jms. Vördöiguslikkuse teema on sama laetud nagu keskkonna teema. Mölemal teemal vöib targutada ja syydistada ja hunnikute viisi näiteid tuua, kuid tegelikult algab see igayhest meist. Kohtumisest iseendaga, enda mehe/naise/ lastega. Igapäevastest väikestest ytlemistest ja otsustest.

Milline on sinu pere argipäev köögis, elutoas? Millised on need hetked, kus tajud kohtumist kasvatuses loodud soorollidega, kus tekib pinge iseendaks olemise ja kultuurinormidele allumise vahel?

Tervitustega,

Evelin:)
Ps. Asutan jälle köögi poole... ei aita miski, ikka ise tuleb omad söögid keeta...

Hariduslisti oktoober 2010
Samal teemal
Kas naiste õiguste teema on ammendunud?
Mehed kooli tagasi!

No comments: