Tuesday, April 19, 2011

Intuitsiooni arendamisest

Daisy, esitas täna mulle meilitsi küsimuse:
Kuidas õpetaja saaks intuitsiooni arendada?

Milline lihtne küsimus, aga vastata pole üleüldse lihtne... Püüan hoobilt visandada mõned mõtted.

Mina arvan, et intuitsiooni arendamine on väga pikk ja raske töö iseendaga. Seda saab ilmselt teha mitut moodi, aga alustama peaks meelte avamisest. Näiteks Steineri üks harjutusi on puu vaatamine, jälgid puud igapäevaselt, kuidas elu temas areneb. Õpid vaatlema, mitte lihtsalt vaatama, vaid nägema. Olen seda teinud paar aastat tagasi, kui sügisel neli kuud jälgisin ühte hõpepaju igapäevaselt. Sügisel toimub puudes omamoodi suremisprotsess ja seda tasub kindlasti jälgida! Mina õppisin sellest väga palju.

Soovitan veel vaba mängimist ja maalimist ja muusikat. Selleks tuleks nendesse tegevustesse lõputult süveneda ja jälgida iseennast, teisi (sest üksinda ei ole see nii lõbus) ja loomisprotsesse, kuidas tekivad impulsid ja lahendused ja kuidas tekib sisemine kasvamine. Tuleks jälgida, mis on keeruline ja sellega tööd teha. Mõnel on tasakaaluga raskusi, mõnel laulmisega (mis on seotud kuulmisega) jne. 

Mina jälgin näiteks ise pidevalt oma õppimisprotsessi. Olen avastanud, kuidas minu õppimine kulgeb intuitiivselt oma naljakaid seaduspärasusi mööda. Jälgin mingeid kujunevaid mustreid ja tekib selline kulgev õppimisprotsess, milles oled omamoodi eksinud, aga kui selles protsessis aastaid rahulikult sees olla, siis hakkad lõpuks kõiges, mis sinu ette kerkib, seoseid nägema ja maailmast palju paremini aru saama.

Intuitsiooni arendamine tähendab ka usalduse kasvatamist maailma vastu ja iseenda sügavamat tundma õppimist. Olen märganud näiteks, et eelnevad teadmised võivad vahete-vahel õppimist väga segada. nt bioloogist õuesõppe juhendada tutvustab lastele jalutuskäigul erinevaid bioloogiaalaseid teadmisi, samas ei oska ta märgata maagilist ja imetlusväärset ja lastes tegelikku sisemist huvi äratada. Kõik jääb omamoodi kuivaks ja akadeemiliseks, kuigi lapsed said metsas ära käia, käsi nad mullaseks ei saanud, puu otsa ronida ei tohtinud jnejne. Kõik oli rangelt kontrollitud ja teadmistepõhine.

Kuidas nüüd nendest teadmistest välja astuda ja maailmaga tegelikult kohtuda? Selleks tuleb meil kindlasti õppida avatust ja julgust eksida, sest muidu ju ei saakski me kunagi midagi uut katsetada. Meil tuleb õppida hindama iseennast sellisena nagu oleme ja vaadata maailma iseenda silmadega. Sageli ei usaldata iseennast ja usutaksegi ainult mingeid valmisteadmisi. Maailm on tegelikult midagi väga komplekset ja meie intuitsioon võib meile sagedasti väga häid teeotsi juhatada, kui me meeled on avatud ja me kuulame iseennast. Selleks ongi oluline intuitsiooni jälgida ja sellega tööd teha. 

Hetkel olen jõudnud integraalse õppimisteooria juurde, mis pakub minule huvitavaid vastuseid ja esitab minu küsimustele sarnaseid küsimusi. Sellest teooriast ilmus 2010 üks huvitav raamat, mida saab google raamatute alt lugeda.

Tea, kas vastasin küsimusele... keel on ju nii keeruline kommunikatsioonivahend.

No comments: