Friday, August 19, 2011

Võõrkeelte õppimisest

Minule tundub, et keeleõppimisega on nagu lugemishuvigagi, mõlemad saavad alguse kodust. Mis huvi on lapsel õppida midagi, millel ta vajadust ei näe, millega tal üleüldse seost ei ole?

Samas lapsed, keda ümbritsevad erinevad keeled pidevalt, peavad enesest mõistetavaks mitme võõrkeele õppimist ja võõrkeeltes suhtlemist. Neil on ka võimalus pidevalt erinevaid keeli kuulda/lugeda, selle kaudu siis ka õppida ja proovida rääkida/kirjutada. Meie kodus näiteks räägitakse pidevalt kolme keelt (eesti, inglise, saksa ja rootsi) ja sagedasti veel (soome, saksa ja vene keelt). Laps (13 aastane) räägib vabalt eesti, inglise ja rootsi keelt, lisaks saab enam-vähem aru soome keelest, tunneb huvi selle õppimise vastu. Koolis õpib ta lisaks veel prantsuse keelt, ka mina ise olen vaikselt püüdnud selle keele õppimisega algust teha. 

Mina ei usu, et ainult eriliselt andekad on võimelised mitmes võõrkeeles suhtlema. Kolisime Rootsi paar aastat tagasi ja siis ei osanud meist keegi rootsi keelt rohkem kui öelda oma nime ja päritolu. Tänaseks suhtleme vabalt ja kirjutame enam-vähem normaalsel tasemel (arenguruumi muidugi on küllaga). Samal ajal kolis mitu peret ja kõik on tänaseks päris heal tasemel keele selgeks saanud, kuigi koduse keelena rootsi keelt keegi meist ei kasuta.

Olen keele õppimise efektiivsuse peale päris palju mõelnud, väga erinevaid metoodikaid katsetanud ja meie enda õppimisprotsessi siin ka erinevate etappidena filminud ja materjale kogunud. Tegemist on väga mahuka ja samas huvitava uurmismaterjaliga.    

Üks põnevamaid leide on Olle Kjellin, kes on kirjutanud (ka teadustööna) rootsi keele kui teise keele õppimisest ja töötab selles valdkonnas päevast päeva. Tal on täiskasvanute õpetamiseks täiesti oma metoodika. Kõik saab alguse hääldamisest ja keeleharjutustega mängimisest ja liigub alles hiljem grammatika reegliteni. Kjellin arvab, et ka täiskasvanuid on lihtsaim õpetada võõrkeeles rääkima samas järjekorras nagu beebid keelt omandavad. Alguses on kuulamine ja imiteerimine, grammatika pole nii tähtis, see tuleb hiljem juba loomulikult ja lihtsalt.

Olen hakanud oma kogemust rootsi keele õppimisel koondama ühte eraldi seisvasse blogisse ( link siin), samas harjutan ka ise rootsi keeles kirjutamist. Ilma harjutamata ju meistriks ei saa, olgu siis pealegi vigadega... aga milline huvitav materjal vigade analüüsiks jällegi.

Olen kogunud kokku enamuse oma keeleõpikutest, nii kooliaegseid kui uusi, osad on eesti keele baasilt, aga on ka teiste keelte põhjal tehtuid. Selles suhtes on mul juba väga palju kogemusi ja olen õpikute suhtes ikka väga kriitiline. Enamik, mis ilmub on jama või vajab kindlasti õpetajat kõrvale. Õpetajaga õppimine, aga on omaette probleem, sest siis hakkab määrama juba õpetaja, kuidas ja mida õpitakse ja minule näiteks selline õppimisviis üleüldse ei meeldi. Mulle meeldib valida ise teemasid ja koguda oma materjale, lindistada oma CDsid ja koguda võõrkeelseid menüüsid, lasteraamatuid, ajakirju, ajalehti jms. Grupp on tore, aga pigem takistab kui toetab minu õppimist.

Superõpetaja oli Tallinna Tehnikaülikooli saksa keele õpetaja Lepp, kes on ka grammatikaõpiku kirjutanud. Tema tundides oli põnev ja väga kasulik käia! Olin hädas, et õpetaja tempoga kaasas püsida. Tunnid olid hoogsad, mitmekülgsed ja hästi ette valmistatud. Sellist keeleõpetajat pole mul elus rohkem ette tulnud... ja nii enne kui pärast seda olen õppinud erinevaid keeli erinevates koolides, väga mitmete õpetajatega nii Eestis kui ka nüüd siin Rootsis (seega kogemusi on palju). Olen oma saksa keele õpetajale tänaseni väga tänulik...


Usun, et kõigil on võimalik õppida selgeks mitu keelt. Selleks on vaja teha tööd ja näha vaeva, aga samas on keeleõppimine ka väga lõbus tegevus, mille kaudu pikapeale avanevad täiesti uued võimalused ja tuhanded uued maailmad.

No comments: