Monday, June 13, 2011

Kas rahvuslik haridusfilosoofia või hea uus ilm?

Leidsin intrigeeriva artikli, mille pealkirjas tsiteeritakse Marju Lauristini: „Peaksime tegelema rahvusliku hariduse uue filosoofia loomisega“. Bioneerist.

Kirjutatakse Lauristini ettekandest teemal „E-riigist virtuaalrahvuseni?“. Kas keegi oli kohal ja saaks muljeid jagada?

Kas uus tiigrihüpe ja seekord siis sisuline? Pealkiri on nii paljulubav...

Me teeme otsustava sammu selleks, et tuua see uus, nimetame seda siis digikultuuriks, läbi kooli sellisesse keskkonda, kus ta saaks liituda emakeelsekultuuriruumi põhitegelikkuse, konstruktsioonide, kogu sellega, mis võiks öelda, et on klassikaline kultuur,“ sõnas Lauristin hariduse kriitilise rolli teadvustamise kohta.
Tema sõnul tuleb selleks, et ka uues põlvkonnas säiliksid meie rahvusele omased keeleruum, väärtused, mälu leida võimalus rahvuslik emakeelne kultuuriruum muuta tõlgitavaks tehnoloogiatel ja multimeediatel põhinevas rahvusvahelises kultuuriruumis.

Väikese rahvuse mured

 „Me peaks tegelema rahvusliku hariduse uue filosoofia loomisega,“  ütles Lauristin ning lisas, et kuskilt läheb piir, kus väike rahvas ei jõua enam oma kultuuri taastoota.  Seetõttu on kultuurilise mälu sidumine tehnoloogilise keskkonnaga ülesanne, mida tuleb võtta väga tõsiselt.
Tuleb katsuda leida neid motiive ja soovi haridusega tõsiselt tegeleda,“ rõhutas Lauristin. Ühe võimalusena selleks näeb ta, et rahvuslikud tuumtekstid oleksid erinevate meedialiikide kaudu koolides analüüsitavad.

„Meie oma loodud materjal, see juba produtseeritud kontent, oleks meil eesti keeles eri vormides jäädvustatud – seda ümber luues saame uuesti oma identiteeti leida,“ selgitas ta.


Ka mina olen samal teemal korduvalt kirjutanud. Seda artiklit lugedes tekkis vaikimisi hirm, kui Aaviksoo hakkabki nüüd hoogsalt seda "õiget" rahvuslikku haridusideoloogiat juurutama, siis oleme vast pigis.

Lisaksin veel ,et erinavalt Lauristinist arvan mina, et me ei vaja mitte õigete tekstide internetiseerimist, vaid vajame inimesi, kes julgeksid oma peaga mõelda ja leiaksid aega ja motivatsiooni, et kirjutada ja saaksid ka normaalselt süüa ja katuse peakohale, samal ajal kui nad eestlastele olulisi tekste kirjutavad.

Jään siiski lootma positiivsetele stsenaariumitele.

No comments: