Wednesday, August 24, 2011

Hariduse mõiste

Haridus on mõiste, mille sisu saab konstrueerida vastavalt mõiste kasutaja motiividele ja eelkõige isiklikule maailmapildile. Hariduse mõiste sisu on tänapäeval kiires muutumises, seda muutust nimetatakse ka haridusparadigma nihkeks.

Riiklikes ametites käsitletakse haridust endiselt kui riigi instrumenti.

Näiteks Tallinna Haridusameti põhimäärusest võib välja lugeda, et tegeletakse haridusküsimustega munitsipaalasutustes . Mis on haridus või kuidas defineerida sõna haridus ja saada selgusele, millised on üleüldse need haridusküsimused haridusameti haldusalas, seda määruses ei käsitleda. Samuti ei ole nende asi, et õppimine toimub kõikjal sh ka näiteks töökohtadel ja trammis ja kontserdisaalis. Nii tegeletaksegi ametis põhiliselt oma allasutuste juhatamisega, aga mitte haridusküsimustega nagu võiks loota. Kui hästi selle instrumentaalse haridusparadigma piires tänapäeval toime tullakse, on näha Raha lastele aktsiooni kodulehelt. Nemad on Tallinna alushariduse teemad kõvasti käsile võtnud ja asja eest. On mida uurida ja mille kallal vaeva näha! 

Haridusministeeriumil on oma põhimäärus, kus on sõnastatud ministeeriumi toimimispõhimõtted...

Selles on öeldud, et 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ning erinoorsootöö ja rahvusvähemuste hariduse valdkondade korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. [RT I 2007, 53, 357 - jõust. 01.10.2007]

Ministeeriumi tegevuse eesmärk on tagada:
1) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng;
2) teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ning konkurentsivõime;
3) täiskasvanuhariduse ja kutsesüsteemi sihipärane ning tõhus areng;
[RT I 2009, 38, 256 - jõust. 11.07.2009]
4) õppekavade ja muude haridusstandardite arendamine ning kõrgetasemelisus;
5) pedagoogide ja noorsootöötajate tööalase ettevalmistuse kõrge tase;
6) riiklike toetuste ning riikliku koolitustellimuse optimaalne maht ja struktuur;
7) haridus-, teadus-, noorte- ning keelepoliitika rakendamist ja arengut tagavate õigusaktide süsteemi loomine ja arendamine;
8) haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika korraldamiseks eraldatava raha ja vara õiguspärane ning tõhus kasutamine;
9) avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast;
[RT I 2007, 14, 71 - jõust. 01.05.2007]
10) rahvusvahelise koostöö korraldamine ministeeriumi valitsemisalas.


Haridusest täpsemalt, et mis asi see on, selle kohta ei ole midagi öeldud...

Eesti Vabariigi haridusseaduses on hariduse kohta öeldud:

§ 2. Hariduse mõiste, eesmärgid ja tasemed

(1)   Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Lõikes 2 tutvustatakse ka sellist mõistet nagu hariduse põhialusedHariduse põhialustes lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest.“ Siin on mainitud isegi isiksuse vabadust kui hariduse põhialust. Ministeeriumid ja haridusametid, koolid ja lasteaiad isiksuse, südametunnistuse ja usu vabaduse kahjuks enamasti oma dokumentides ei maini. Miks? See selgub juba järgmistest paragraafidest.

(3) Hariduse eesmärk on:
1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
3) luua igaühele eeldused pidevõppeks.

(4) Ülesannetest johtuvalt liigitatakse haridus üld-, kutse- ja huvialahariduseks.
(5) Haridusel on järgmised tasemed:
1) alusharidus;
2) põhiharidus (hariduse I tase);
3) keskharidus (hariduse II tase);
4) kõrgharidus (hariduse III tase).

(6) Igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 

Seejuures on huvitav, et seaduses nähakse haridussüsteemi vaid kahe alasüsteemiga: haridus oma ülesannete ja tasemetega ning haridusasutusted. (vt § 3)

Eelnevast saime siiski juba teada, et haridus ise on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.  Haridussüsteem on seega ette määratud süsteemide süsteem, mida ühiskond tunnustab ja kontrollib. Inimesi süsteemi osana ja keskkonda ja kultuuri nt ei nimetata...  isikuvabadus ja südametunnistus langevad tühjadeks sõnadeks.


Vaatasin veelkord üle sir Ken Robinsoni loengu haridusparadigma muutusest, mis on vahvalt animeeritud. See video sobib suurepärselt illustreerima kogu seda igavat teksti, mille kirja algusesse määrustest ja seadustest kokku kleepisin.

 

Pole ime, et meil lihtsatel inimestel on tekkinud segadus, mis see haridus siis ikkagi nüüd on...Kutsun siinkohal kõiki üles julgelt oma definitsioone sõnastama ja hariduse teemadel avalikult arutlema.

No comments: