Wednesday, August 24, 2011

keelekeelud ja keelekeerud

Kuidas Sa keelt kasutad näitab reeglina ilmekalt, kuidas Sa tegelikkust mõistad. Kui mõistad haridust nii nagu Ülo Vooglaid kirjutab, siis ei hakka Sa üleüldse ütlemagi, et annan kellelegi haridust, sest see ei ole sinu arvates lihtsalt õige, haridust ju ei saa anda. Inimesed, kes nüüd tänu Ülo Vooglaiu pidevale selgitustööle "teavad", et nii sõna haridus ei saa kasutada ja siis püüavad midagi muud konstrueerida, ilma tegelikult asja üle järele mõtlemata ja oma seisukohti ja ka (NB!) käitumist (!!!) vastavalt muutmata, need on muidugi valmis sõna haridus nii ja naa lähtuvalt "nõuetest" kasutama... Samas on kohe aru saada, et nende hariduskäsitus erineb märgatavalt Ülo Vooglaiu hariduskäsitusest.

Sealjuures on osad laused ja tähendused (muuhulgas ka sõna „haridus“ tähendus) keelde ja seda kaudu ka meie käitumisse nii tugevasti juurdunud, et nende lahti kangutamiseks kulub inimpõlvi.

Foucault uues raamatus (eesti keeles uues:) "Teadmine, võim ja subjekt" artiklis "Hullus - loome puudumine" (väga hea pealkiri!!! kirjutatud juba 60-ndatel) kirjutab ta muuhulgas keelekeeldudest kui kultuuri piiride markeerijast. Keelekeelud on kultuurikeeldude verbaalne versioon. Sealjuures ütleb ta ka ära, et keelekeeldude korraldusest teame me seni vähe..."see mis ei tohi välja paista kõne tasandil, pole tingimata seesama, mis on keelatud tegude korras." (lk 32)

"heaks" näiteks vastuolulistest sõnumitest on ülikooli õppejõud, kes tutvustavad tulevastele õpetajatele kaasaegset haridus/kasvatuskäsitust, aga nende enda loeng, õppeplaan ja hindamissüsteem on üles ehitatud nagu 19. või paremal juhul 20.sajandil.

"...keel ei kuuluta toda keelatud tähendust, mida ta varjab, vaid tuleb mängu kõnele iseloomulikus tagasikeerus. Tagasikeerus, mis õõnestab kõnet seestpoolt - ja võib-olla lausa lõpmatuseni.  (lk 33)

Ehk on siin seletus, ka mitmele aastaid kestvatele kooliprobleemidele. Meie õpetajate koolitajad ja praktikajuhendajad on samasugused inimesed nagu me kõik, sageli puudub neil kogemus teistsugusest praktikast, neil puudub arusaamine, mida tegelikult tähendavad need sõnad, mida nii sujuvalt välja loobitakse, ehk nad koguni ei usu uutesse meetoditesse või lähenemistesse. Õppe tulemusena oskavad kõik noored õpetajad rääkida õigete sõnadega, aga samal ajal on nende praktiline õpetamistegevus selges vastuolus nende sõnadega, sest nende sõnad on väärate sõnumitega sisustatud (pole ainult Eesti probleem!). 

"Siis on vähe tähtsust sellel, mida tolles keeles öeldakse ja tähendustel, mida seal avaldatakse." (lk33) Tulemuseks on keel, milles on sõnad, mis sisuliselt eriliselt midagi ei tähendagi. Sellised keerdus sõnad, mida ei osata defineerida, mida ei suudeta seletada, teatakse vaid, et neid tuleb kasutada mingites lausetes ja kui ei kasuta, siis ei ole professionaalne...

Minu arvates on siin sõnastatud oluline kasvatusteaduste uurimisteema ja ühtlasi hoiatus, mis juhtub, kui seda teemat käsitleda ei võeta. Lihtsustatult öeldes: Millised on need keelekeelud eesti keeles sh nii hariduspoliitilises kui kasvatusteaduslikus, praktikute tööalases diskursuses, aga ka näiteks argipäevaselt haridusest kõneldes...

Millised sõnad ja miks on tagasikeerdunud/tagasikeeratud? Kui inimesed hakkaksid sellised küsimusi endale ja teistele sisuliselt ja huvitatult esitama, siis saaksime ehk teada ka meie hariduselu tegelikust olukorrast. Samas oleks juba selline avameelne küsimine iseenesest samm edasi, sealjuures üks väga pikk samm...

Mis sõnu me koolist, haridusest, õppimisest ja inimesest rääkides kasutame ja milliseid väldime see on väga huvitav teema. Sellele teema juurde tasuks ikka ja jälle tagasi tulla. Lisaks on oluline täita tühjad ja võõrad sõnad omamaise sisuga või loobuda osade sõnade kasutamisest, otsida uusi sõnu, mis eesti keeles suudaks kirjeldada kaasaegset inimest, õppimist ja kooli.   

Lõpuks arvan, et kui inimesed mõtleksid järele, millest ja mida nad räägivad, teisalt suudaksid nii oma kui teiste sõnumit ka tegelikult kuulata (eeldab avatust), siis oleksime üksteise mõistmise suunas pika sammu edasi astunud.  

No comments: