Sunday, August 28, 2011

Mis on õppimine?

Mina mõistan õppimist kui muutust inimese arusaamades, oskustes ja teadmistes. Õppimine minu käsituses sisaldab endas mõtlemise, tunnetamise, mängimise, loomise, liikumise, lugemise, netis surfamise jne sadu protsesse - kõike seda, mis toetab inimese kasvamist läbi iseendas ja maailmas olemise ja maailmaga/iseenesega igapäevase taaskohtumise, seda nii füüsilises kui vaimses plaanis.

Millest selline arusaamade erinevus?  Arvan (ei tea, aga oletan), et eraldi mõiste õppimine - tekkis alles kooliga koos, siis kui tekkis vajadust koolidega seonduvate erialamõistete järele.... see ei tähenda aga, et inimene varasematel aegadel õppinud ei oleks... Tänapäeval hakatakse jälle aru saama, et õppimine on miski mis leiab aset igal eluhetkel, selleks ei ole vaja koolipingis istuda ja õpetajat kuulata, et areneda... Kui tarkuseks peeti eelkõige raamatutarkust ja kõik küla raamatud olid õpetajalaual hunnikus ja ainult koolitükkide tegemiseks võis neid sealt tunni ajal õpetaja loal võtta... siis ehk kujuneski välja õppimiskäsitus, mille järgi õpetaja - õppimine - õpilane on ainuvõimalik kolmnurk..

Tänaseks on need mõisted (õppimine, õpetamine, õpetaja, õpilane) teadlaste, pedagoogide, poliitikute ja majandusinimeste ühiseks võimudiskursuseks, kus kõik on rangelt piiritletud, rollid paigas ja ka ootused on defineeritud.

Koolides on ootused kirjeldatud õppeeesmärkidena, mis on riiklikult sõnastatud õppekavadeks ja kõikidele kohustuslikud. Koolides õpetajate juures õppimine on ka kohustuslik va kui oled koduõppel ja käid ainult tükke üles ütlemas (see on tänane pääsetee, aga millise hinnaga!). Kool on kasvatusasutus (loe vangla), mis seadusega kohustuseks kõikidele lastele ja noortele... laste roll selles diskursuses on marginaalne, seda näitavad kasvõi viimati analüüsitud dokumendid (vt eelnevaid postitusi 25. augustist "Hariduse andmisest Euroopas" ja 24. augustist "Hariduse mõiste"  )

Tänapäeval on see õppimise mudel iseenesest väga väga vananenud, sest õppida saad sa kasvõi rongis oma Iphones ringi surfates või tantsides või lauldes või looduses jalutades... Sellest võib lugeda tuhandetest uurimustest ja teaduslikest artiklitest, mida võimu juures olijad oma mugavusest, mingitest varjatud motiividest või rumalusest (või kõige selle kombinatsioonist) tulenevalt ignoreerivad.

Paar aastat tagasi olin mobiilse õppimiskeskkonna suhtes väga skeptiline. Osalesin paaril  e-õppe konverentsil Euroopas, kus nendest teemadest täiskasvanute ja kutsekoolidega seoses räägiti. Nüüd jälgides tehnika ülehelikiirusel toimuvat arengut ja inimeste käitumise muutusi olen oma suhtumist väga palju muutnud. Noored ja isegi täiskasvanud on sellesse võimalusse sukeldunud ja näen aina enam, kuidas see info kogumise ja kiirtöötlemise ning sotsiaalse koostöö võimalus teadmusloomet, loomingut ja sh muidugi ka inimeseks olemist mõjutab.

Teiseks väga intensiivseks kasvu"kohaks" on üleilmsed ja kohalikud sotsiaalsed võrgustikud. On lausa uskumatu kui kiiresti ja kui mitmekülgset infot inimesed levitavad. Oluline on kuuluda "õigetesse" või piisavalt paljudesse võrgustikesse, kus infot ja teadmisi omavahel jagatakse... lisaks sellele on ju sadu kohti, lehekülgi ja ettevõtmisi, kus taaskord tegeletakse ainult meelelahutuse ja kaubandusega... kvaliteedi hindamine ja oma (tegelike) vajaduste mõistmine on siin väga määrava tähtsusega...

Samas tahan kindlasti toonitada, et varasemast palju kordi enam on oluline luua meie "virtuaalsetele" lastele ja noortele võimalusi kokkupuuteks pärisilmaga. Näiteks looduse, nende endi kehaga, teiste inimestega suhtlemise, algupärase mängimise ja loovusega... Teadamiste asemel võiks koolid sellele tänasest palju enam tähelepanu pöörata, selle kaudu ehk tekiks ka põhjendus, miks selliseid asutusi võiks üleüldse riiklikult edasi pidada. Taaskord tahan tuua Solvik näite, kus just selle pärisilmaga peamiselt tegeletaksegi, riiklik õppeprogramm on päevaplaanis tähtsuselt alles kolmandal või neljandal kohal.
 
Evelin:)
ps see kõik millest siis kirjutasin on pidevas  arengus ja kulgemises ka minu arusaamades...

No comments: