Friday, August 26, 2011

tulevikukool

Kui koolid on konveierliiniks, mis valmistab inimesi tööturule, millest me midagi ette ei tea (muutused on järsud ja siseriiklikest asjaoludest vähe sõltuvad), kuhu me siis niimoodi välja jõuame oma ühiskondadega?

Koolide ülesandeks peaks olema inimestes huvi äratamine erinevate teemade vastu, koostöökeskkonna loomine, et tekiksid teadmusloome- ja loovuslaborid, eriilmeliste ja suunitlusega kursuste pakkumine, kus inimesed saavad vastavalt vajadusele osaleda. Materjalid, vahendid, inspiratsioon, ruumid ja professionaalsed juhendajad... seda peaks tuleviku kool pakkuma, mitte tuupimist, teste, hirmu ja pidevat järelvalvet. 

Noorematega on vaja mängida mänge ja teha igasuguseid loovaid tegevusi, et nende kasvamist toetada ja neid nö "ära hoida" sellel ajal kui vanemad on tööl...

Tuleks luua uus baasoskuste ja -teadmiste süsteem, mille kaudu toetada vääriliseks ühiskonna liikmeks kasvamist mingis konkreetses paikkonnas ja kultuuris. Samas peaks haridus sisaldama ka globaalseid kompetentse nt säästev areng ja keeled ja teised kultuurid jne. Igaühel oleks oma elukestva õppimise portfolio, mitte standardtunnistused.

Ainetepõhine süsteem on ammu oma aja ära elanud. Aineid tuleks koondada suuremate üksustena ja luua baaskursused moodulitena näiteks sh kindlasti kasutada e-õpet ja palju rohkem konkreetsete kogukonnas vajalike ühisprojektide kaudu õppimist ja ka praktilisi kehalisi/käelisi tegevusi, sest istumiskultuur halvab inimmõtlemise.

Ühes vanuses inimeste koondamine (ilma muu põhjenduseta, kui et nad alustasid kooli samal ajal) kindlatesse ruumidesse kindlateks aegadeks on ka oma aja ära elanud ja tuleks maha kanda...

Kuidas õppida rootsi keelt, kui minu õpperühmas  ei ole ühtegi seda keelt emakeelena kõnelevat inimest, isegi õpetaja räägib vene aksendiga? Istume seal üks rumalam kui teine ja kuulame vigast hääldust ja rootsi keele araabia aksent (ülejäänud õpilased on araabia keele baasilt) kinnistub iga tunniga... Korrektse rootsi keele õppimine on ju võimatu, kui ma just ei otsi endale eraldi "rootsi"sõpru, kellega seda keelt siis tegelikult kasutama õppida. Isegi grammatikat ei saa koos õppida, sest minu õppimistempo on kordades kiirem, pean ainult ootama ja ootama... Testide tegemine on ainus asi, mida saab ühes klassis teha ja vahetada uues riigis kohanemise kogemusi, õppida tundma uusi kultuure, saada uusi tuttavaid jne. Rootsi keele õppimise seisukohalt väga mõtetud tunnid. (see on minu kogemus elust enesest)

Kui eri põlvkonnad saaksid jälle kokku (ja miks mitte koolis), siis see oleks oluliseks ühiskondlikuks uuenduseks ja aitaks pingeid, mis erinevates vanustes inimestes üles kerkivad tasakaalustada.

Täna tundub ehk, et need ideed on päris ulmelised... aga saja aasta pärast ilmselt enam kooli sellel tänasel kujul enam ei ole nagunii... miks siis mitte mõelda, kuhu suunas me liikuda võiksime...

Maailmas on palju koole, mis juba täna tegutsevad hoopis teistel alustel, nende kogemusi tuleks uurida ja nendelt õppida, mis õppimist väärib. Mina olen nüüd juba kaks aastat Solviki juures (Rootsis) elanud, siinse kooli lapsevanem olnud ja kokku kuus aastat nende kursustel ja seminaridel osalenud... Ilmselt sellepärast julgengi nii vabalt unistada ja mõelda täiesti teistmoodi koolist.

Üks vahva saksa ja inglise keelne blogi teistmoodi tegemistest koolis on http://futureatschool.wordpress.com.

No comments: