Friday, August 19, 2011

Identiteedi muutumisest

Loen aeg-ajalt hariduslisti ja Eesti ajakirjandust ning siis imestan, et kui erinevad on ikka need inimeste maailmad...nii palju on nendes kirjutistes viha: küll vihatakse homosid, siis venelast, siis rikkaid,siis vaeseid ja töötuid, siis Lääne kapitalismi, siis ma ei tea kõik mida...

Olen täiesti päri tänases Sirbis avaldatud Rein Raua mõttekäiguga

Sotsiaalsete probleemide maskeerimine kultuurilistega ei lahenda kumbagi

suletud ühiskond ja sellega kaasnev sumbunud tigedus ei ole vastuvõetav ka ärksamatele ja edasipüüdlikele noortele Eesti elanikele, kes leiavad endale kergesti mõne muu asukohamaa

See on oluline hoiatus, mida tuleb tõsiselt võtta. Mina kaldun arvama,et tigedus ei ole vastuvõetav mitte ühelegi meist - ei noortele ega vanadele ei ärksamatele ega mitte nii ärksatele... tigedus on hävitav ka sellele, kes seda enda ümber külvab...

Kuigi tigedust ja suletust on võimalik leida igast riigist on väga kurb lugeda meie arvamusliidrite kirjutisi, milles täiesti avalikult ja uhkusega paljud euroopalikud põhiväärtused tühiseks muudetakse. Väljaütlemisi, mille peale juuksed püsti tõusevad kuuleb nii homoseksuaalide, vähemusrahvaste, naiste, laste, puuetega inimeste ja teiste võimumarginaalide aadressil. Tugevama õigus on üks Eestis kehtivaid ja jõuliselt taaskehtestatavaid põhiõigusi. Inimene on inimesele hunt...ikka veel...
 
Loomuliku reaktsioonina soovid ennast eemaldada sellistest mõtteavaldusest, identifitseerida ennast kellegi teisena kui eestlasena, sest eestlane olla ei ole sellel juhul uhke ja hää. Samamoodi kirjutad ennast välja ka hariduslistist, sest sa ei taha sellisesse gruppi ju kuuluda....

Tekib küsimus identiteedist: mis see identiteet tänapäeval üleüldse on? Kes mina olen? Mina ei ole ju kogu maailma vihkav, mulle meeldib inimestega suhelda... Olen iseenda ja Eesti identiteedist ja nende kahe vahekordadest päris palju mõelnud ja kirjutanud sh luulet, mis on eriliselt vaba ja loov vorm refleksioonideks identiteedi teemadel (loe eelmistest sissekannetest).

Kust kerkib selline viha inimeste vahele? Totalitaarsed suundumused on meie tänaste rahvusriikide sisepoliitika oluliseks osaks muutumas, seda ka Skandinaavias (vt nt rahvusparteide arvu ja geograafilist päritolu Euroopa Parlamendis). Arengud on hirmutavad, sest on märgata väga ulatuslikke trende just rahvuste vahelise vaenu õhutamisel seda eriti immigratsiooni- ja hariduspoliitika valdkondades. Tulemuseks on järjest süvenevad inimeste vahelised suhtlemisprobleemid, mille kaudu vihkamispoliitikast saab tuhendetele tavalistele surelikele nende elu argipäev täis vaenu, pidevat destruktiivset võitlemist ja võistlemist.

Kui tekk on väiksem, siis on tõrjumine seda energilisem, kasvuaastatel oli tööd rohkem kui tegijad, nüüd on paljudes piirkondades tohutu tööpuudus... Pensioniteks ja haridusse ja tervisesse investeerimiseks on raha vähem, seega ei taheta enam võimaldada lastele ega vanainimestele võrdseid võimalusi... toimub pidev selektsioon ja terade sõkaldest eristamine. 

Loodan, et haridusinimestel jätkub meelekindlust ja jaksu ühiskonnas järjest süvenevatele negatiivsetele trendidele vastu astumiseks. Igal meist on võimalus teha omad valikud, teha ise otsuseid ja muuta vihkamise ja õuduse maailm enda ümber hoolimise ja hoidmise maailmaks.

Septembris õnnestub mul ehk minna ühe huvitava raamatu esitlusele (sain just eile öösel kutse), milles räägitakse kuidas inimesed saaksid ise oma valikuid tehes ja üheskoos tegutsedes ühiskonna tulevikku kujundada.

Walk Out Walk On

A LEARNING JOURNEY INTO COMMUNITIES
DARING TO LIVE THE FUTURE NOW

In this era of increasingly complex problems and shrinking resources, can we find meaningful and enduring solutions to the challenges we face today as individuals, communities and nations?
 
Autoriteks on tuntud, tunnustatud ja suurte kogemustega naised Margaret Wheatley ja Deborah Frieze. Soovitan tutvuda nende artiklite, videote jt materjalidega! Ehk kirjutan edaspidi sellest veel pikemalt.

Inimesi, kes tegelevad kogukondade lõhestamise asemel nende ühendamisega on kogu maailmas järjest enam. Ka Eestis on inimesi, kes selle teemaga päevast päeva tegelevad. Loodame, et  põhivoolule lisaks on järjest enam inimesi ühendavaid alternatiivseid liikumisi, mille kaudu meie andekad inimesed saavad ühiskonna jaoks olulistel teemadel väljundeid leida. Meie ühiskonna uuenemiseks teeb vaevaliseks see, et anded ei voola mitte ainult Eesti riigist välja, vaid anded voolavad ka elektroonikas allhankeid tegevate suurfimade, pankade ja poliitiliste parteide turundusfirmade juhtkondadesse jms.

Eestil on maailmas sotsiaalse ettevõtlusega tegelevate inimeste hulgas palju toetajaid. Vähemalt mina olen erinevates riikides ikka ja jälle sattunud kokku andekate loovate sotsiaalsete aktivistidega, kes usuvad eestlaste tegemistesse ja eriti ollakse vaimustatud meie arvutitarkvaraalastest lahendustest nagu community tools näiteks. Maailmas põnevaid sotsiaalseid protsesse juhtivad, ettevõtlikud noored leiavad, et Eestil on tohutu loov potentsiaal ja on ainult aja küsimus, millal see täies ilus õitsema lööb.

Diskussiooni kujunemine inimestega, kes tegelevad tõrjumise, vihkamise ja vaenu õhutamisega, on keeruline, kuid usun, et siiski võimalik. Siin on kõigile meile mõtlemiskoht, mida ja miks ma kirjutan, mida ja milleks ma ütlen. Ka mina olen kirjutanud üsna kriitilisi artikleid, kuid mind ei ole kandnud viha, vaid hoolimine. Püüan siit edasi ka ise palju rohkem hea loomisele ja vähem halvale keskenduda, selles mõttes ei ole see kiri suunatud mitte väljaspoole vaid sissepoole.  

No comments: