Wednesday, September 14, 2011

Kas Õpetajate Leht on õpetajate häälekandja?

Eile selgus, et Õpetajate Leht (rääkisin Tiia Penjamiga telefonis ja saatsin e-kirja) ei avalda uudist sellest, et esmaspäeval 19.septembril kl 16:00 toimub Tallinnas uus meeleavaldus õpetajate palgataotluste toetuseks. Täna ei ole mul andmeid, kas eelmisest meeleavaldusest, millel viibis ka lehe ajakirjanik Raivo Juurak, avaldatakse ülevaade. Teate avaldamisest keeldumise põhjusena nimetas Tiia Penjam, et see ei ole tema hinnangul piisavalt väärikas üritus. Muidugi lisas ta, et Õpetajate Lehes ei saa teemat kajastada, sest leht on juba täis ja küljendatud.

Kas Õpetajate Leht on üleüldse õpetaja häälekandja? Teade järgmisest meeleavaldusest oli hariduslisti kaudu edastatud paljudele osapooltele juba mitu päeva tagasi. Hetkel on käimas pingelised arutelud koolivõrgu ja õpetajate palkade teemal. Teadet õpetajate meeleavaldusest on valmis avaldama enamik peavoolu meediakanalitest, sest õpetajate tööga seonduv on avaliku üldsuse tähelepanu keskpunktis. Räägitakse palkadest ja töökoormusest, aga Õpetajate Leht elab kõige selle keskel justkui omas rütmis ja näib, et igatahes mitte õpetajatega ühes rütmis. Praegu rohkem kui kunagi varem oleks vaja sisulisi ja argumenteeritud kirjutisi, mis aitaksid meediasegadikus selgust luua. Õpetajate Leht peaks siin olema teenäitajaks muu meedia ajakirjanikele, kes haridusküsimustes võib-olla nii hästi ei orienteerugi. Õpetajate Leht peaks ilmunust välja sortima olulisima meie õpetajatele, edastama sõnumeid, olema aktiivses ja mitte reaktiivses rollis.

Loomulikult ei ole Õpetajate Leht päevaleht ja loota, et arutlused ja debatid jõuvad ka sellesse lehte üleöö oleks asjatu. Samas on pinged palgaläbirääkimiste teemal kestnud kaugelt üle kahe nädala... Argo Kerb lubas pikema arutluse kirjutada lähema kahe nädala jooksul. Seega on Õpetajate Lehe lõtk tegeliku eluga ligi kuu või isegi rohkem.

Selline kiirus info edastamisel ei ole tänapäeva meedias enam aktsepteeritav. Paljud on juba loobunud Õpetajate Lehele kirjutamast (seda ka meelevaldsete kärbete pärast) ja seda ajalehte lugemast, veel vähem tellimast.

Pean möönma, et aeg-ajalt siiski on artikleid, mida tasub lugeda, kuid see ei ole kaugeltki mitte piisav. Õpetate Lehe kvaliteet peab paranema!

Esitasin kaebuse SA Kultuurileht juhtusele, sest kuulutusega on kiire.  Täna sain vastuse hr Toomas Väljatagalt:

SA Kultuurileht juhatajana ei pea ma õigeks sekkuda meie väljaannete
toimetuste igapäevasesse töösse. Seda eriti valdkonnas, mis puudutab
avaldamisele tulevate materjalide sisu ja valikuid. Sellistes küsimustes
usaldan ma väljaannete valitud peatoimetajate ja toimetuste otsuseid.

Oleme Õpetajate Lehe kvaliteediküsimust listis käsitlenud ka varasematel aegadel. Palun kõikidel, kellel on Õpetajate Lehe suhtes oma pretensioone, need avalikkusele teatavaks teha. Ehk saame üheskoos muuta meie õpetajatele suunatud ainukese häälekandja paremaks!

Kui muutuste hädavajalikkust SA Kultuurilehe juhatuses vajalikuks ei peeta, siis tuleb ilmselt alustada alternatiivmeedia võimaluste kaalumist. Siiski leian, et me ei pea lihtsalt leppima olukorraga ja alustama jälle otsast, looma uusi paralleele ja uusi organisatsioone. Õpetajate Lehel on lugejaskond ja nende inimeste ees tuleb vastust kanda! Õpetajate Leht peab oma suhtumist õpetajate probleemidesse muutma!

Liikumise Õpetajale vääriline palk algatajatest, tänaseks on liitunuid üle 10500. Palun edastada kutse osalemiseks võimalikult paljudele õpetajatele, nüüd sõltub info edastamine õpetajatele eelkõige meist endist.

1 comment:

Evelin Tamm said...

From: Tiia Penjam
Subject: [EHF:32733] Selgituseks listlastele
Date: Wednesday, 14 September,

Evelin Tamme eile toimetusse saadetud üleskutse avaldamisest keeldumise põhjusena ei ole Tiia Penjam rääkinud sõnagi ürituse väärikusest, vaid esimesest lausest viimaseni oli jutt sellest, et leht on materjali kuhjaga täis. Evelin Tamm ei nõudnud mitte kuulutuse, vaid leheküljepikkuse teksti avaldamist, tema tekst ei sisaldanud meedias seni ilmumata infot. Nõudlikele küsimustele, kas leht kavatseb teemat valgustada ja millal, vastasin, et oleneb, mis materjalid meil kasutada on ja milline on nende tase.

Kahtlemata on omad piirid ka Õpetajate Lehe toimetajate jõudlusel teemasid läbi töötada – ühe ajalehekülje kohta on meie väikeses väljaandes töötajaid ligemale kümme korda vähem kui nn peavoolu meedias. Aga pingutame tõesti – täpselt samuti, nagu seda teevad õpetajad koolis. Ka meie tööpäevad on ikka väga ja väga pikad, parema tulemuse huvides ohverdame meiegi järjest oma nädalalõppe jne – igaüks nii, nagu talle taipu ja töövõimet on jagunud. Ja muide, ka meie ajakirjaniku-toimetaja põhipalk on 640 eurot (bruto), koos lisatööde ja -tasudega 700–800 euro kanti ning paar kõige usinamat „löövad ehk kokku“ mõnel üksikul kuul aastas suisa 1000 eurot…

Eesti õpetajate palgad on tõepoolest väikesed, eriti arvestades neilt nõutava töö mahtu ning võrreldes siin-seal makstavate kõrgete palkadega sisuliselt mitte-midagi-tegemise või kogunisti teiste töö segamise eest. Loomulikult tuleb teemat käsitleda ka Õpetajate Lehes. Oleme seda ju järjepanu teinudki, tänavu avasime palgateema juba augustis ning kindlasti kirjutame õpetajate õiglase(ma)st tasustamisest veelgi – eriti pärast seda, kui oskame osutada võimalustele, kust palgatõusuks vajaliku lisaraha võtta võiks.

Õpetajatele tehtava ülekohtu puhul peaks eesmärk olema saavutada paremad töötingimused ja parem palk, selle poole liikumisel on täiesti arvestatavad võitlusvahendid ka piketid ja streigid. Samas olen siinkohal ühte meelt Andres Adamsoniga, et lihtsalt entusiasm, kaootiline kisa-kära ning massipsühhoosi õhutamine – olgu mõneteistkümnekesi pikettides nagu eelmisel korral või kümne tuhande osavõtul, nagu 19. septembriks loodetakse – ei vii kuhugi, halvemal juhul aga teeb idee poolest heale ettevõtmisele üksnes kahju.

Mõni sõna ka sel reedel ilmuvast Õpetajate Lehest, vastuseks Evelin Tamme sütitavale üleskutsele, et „Õpetajate Leht peab oma suhtumist õpetajate probleemidesse muutma!“.

Tiia Penjam

Õpetajate Lehe peatoimetaja