Thursday, September 22, 2011

kohalikud omavalitsused, riik ja haridusotsused

Agu Laius (Eesti Kodanikuühiskonna Sihtkapital? Rae valla esindaja? Kes?) kirjutab hariduslistis:
Kui aga eelarves vahendeid ei jätku, siis tuleb tegutseda piiratud ressursside olukorras ja otsustada vahendite kasutamine nii, et neid jätkuks hädapäraselt kõigi KOV ülesannete hulgas olevate avalike teenuste osutamiseks. Sellises olukorras on kõik KOV-id.

Leian, et rohkem kui sellist sisutühja kommentaari vajavad kodanikud, et neile selgitataks nende õigusi ja võimalusi. Kui rääkida lasteaiakohtadest, siis on põhimõtteliselt vaja võtta arvesse  Lapse õiguste konventsiooni  (Eesti liitus 1991.a õiguskantsler Jõks tegi konkreetseid ettepankuid ja märkusi juba 2006. aastal). Lastele kvaliteetsete teenuste osutamine peab olema kohalikes omavalitsustes ja riigitasandil prioriteediks ka rasketel aegadel.

Artikkel 3
1. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Artikkel 26
1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse õigust sotsiaalsele turvalisusele, kaasa arvatud sotsiaalkindlustus, ja võtavad tarvitusele vajalikud abinõud, et tagada selle õiguse täielik ellurakendamine vastavalt siseriiklikele seadustele.

Artikkel 28
1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust haridusele.

Eestis toimub selle konventsiooni järjekindel eiramine. Probleemidele on pidevalt tähelepanu juhitud, aga muutusi ei ole. Allar Jõks tegi õiguskantsleriks olemise ajal tublit tööd, et laste õiguste eest seista.
Muuhulgas toimus ümarlaud ”Lasteaiakoht – kas igale lapsele?”

 „Ümarlaual sai kinnitust selge seisukoht, et riik on kohustatud tagama lastele põhiseadusliku õiguse haridusele, sealhulgas alusharidusele ning kohalikel omavalitsustel tuleb võimaldada  lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda seda teha, peab riik sekkuma ning välja selgitama põhjused, miks kohalikud omavalitsused oma kohustusi täitnud ei ole”, ütles Allar Jõks. Õiguskantsler tegi haridus- ja teadusministrile, sotsiaalministrile ja rahvastikuministrile ettepaneku probleemi lahendamiseks kõigepealt analüüsida,  millistel tegelikel põhjustel ei ole kohalikud omavalitsuse võimelised tagama lasteaiakohti kõigile lastele.

„Kuna alushariduse andmine on kohalikele omavalitsustele pandud riiklik ülesanne, peab riik eraldama täiendavalt raha selle ülesande täiemahuliseks täitmiseks”, rõhutas Allar Jõks. "Lasteaiakohtade loomiseks täiendava raha eraldamine on riigi põhiseaduslik kohustus ja seni tegemata töö."

Lisaks kolmele ministrile saatis Allar Jõks soovitused õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Eesti Linnade Liidule, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Õiguskantsler märkis, et ümarlaual toodi muude küsimuste hulgas välja aktiivne elamuehitus linnades ja linnadega piirnevatel aladel. Sageli ei ehitata koos uute elamurajoonide rajamisega piisavalt sotsiaalhooneid, sealhulgas lasteaedu. Planeerimisseaduse kohaselt on planeeringute seadusliku regulatsiooni eesmärgiks võimalikult paljude ühiskonna liikmete vajaduste ja huvide tagamine, samuti nõuab seadus nii maakonna kui üldplaneeringu kehtestamisel sotsiaalse keskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamist. „Kohalikel omavalitsustel tuleb uute elurajoonide planeeringutes  tunduvalt enam arvestada vajadusega sotsiaalsete ruumide, sealhulgas lasteaedade järele”, rõhutas Allar Jõks. 

Õiguskantsler märkis omavalitsustele saadetud kirjades ka maavanema järelevalve vähesust.  „Kuigi lasteaiakohtade puudus on terava probleemina avalikkuse tähelepanu all olnud juba mitme aasta jooksul, on maavanemate järelevalve olnud hämmastavalt ebapiisav, et mitte öelda olematu. Maavanema kohustus on avastada puudused kohaliku omavalitsuse töös ning teha kõik, et need puudused kaoksid”, ütles Allar Jõks. „Kavatsen võtta järelevalve ülesannete täitmise maavanemate poolt oma teravdatud tähelepanu alla”.


Väljavõtted on kirjutatud 2007. aastal ja kättesaadavad õiguskantsleri kodulehel.

Ümarlaua korraldas õiguskantsler  8. novembril 2006. aastal omal initsiatiivil.  Seal osalesid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu esindajatele ja rahvastikuministrile ka mitmete laste küsimustega tegelevate organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste esindajad.

Kahjuks on Jõks juba maha võetud. 2010 aastal kirjutas ta Sirbis
"Peaministripartei piiritu enesekindlus ja ignorantsus teistsuguse vaatenurga osas on suretanud sisulise diskussiooni Eesti tuleviku üle. "

Ta oli ka üks esimestest, kes hakkas rääkima vaikivast ajastust Eesti poliitikas. Jõksi artikli koos minu kommentaaridega, leiab siit.

Kohalike isevalitsejate selgitused sellest nagu hakataks alles täna aru saama ehitusbuumi tagajärgedel tekkivatest probleemidest ja nüüd justkui toimub õppimine ja määrusi uuendatakse, ei ole piisav vabandus.

Inimestele, kellel polnud lapsi kuhugile kooli või lasteaeda saata, oli ammu selge, milles probleemid seisnesid, hoiatusi anti enne ja ehitusbuumi päevadelgi sadu kordi. Aga tänaseni on vaikselt oma kohtadel istutud ja edasi jorutatud. Laste mure ei ole kohalike omavalitsuste juhtide ega ka riigi mure - selline on mulje, mis jääb kõrvalt vaatajale.

Ehk on tehtud väga palju, aga sellisel juhul palun konkreetseid viiteid. 2008 võeti KOVidelt maha 20% tulubaasist. Seda ütles mulle Linnade Liidu juht Võigemast, peale seda ongi olukord koolides ja lasteadades veelgi halvenenud. Tallinnas survestab Kodaniku Hääl omavalitsusjuhte tegudele. Mida tehakse maapiirkondades?

Õpetajale vääriline palk on liikumine, mille kaudu püüame juhtida rahva tähelepanu, et õpetajate astmepalku tuleb tõsta ja seda kaudu suureneks ka omavalitsustele eraldatavad rahasummad.

Kas keegi on analüüsinud, millistest valdkondadest kriisi ajal kõige enam kokku hoiti (seda nii KOV kui riigi tasandil)? Kas selliseid analüüse on? Järgmise aasta riigieelarves kavatsetakse juurde panna 22% kaitsekulutusteks, seda oleme juba kuulnud. Kas veel kuhugile ja kui, siis millistel eesmärkidel?

Valitsus valmistub toetama kreeklasi... miljarditega. Kas järgmine põhimõtteline valeotsus?

Foto: Alver Linnamägi
19. septembril toimus Tallinnas meeleavaldus, kus juhtisime tähelepanu õpetajate palgamuredele.

No comments: