Wednesday, September 14, 2011

Kriitika Õpetajate Lehe aadressil

See on kiri saadetud vastusena eelmisele postitusele ja Tiia Penjami kommentaarile 


veel õpetajate häälekandjast...

Tean, et inimesed ei julge otse öelda, sest kardavad oma järgmiste artiklite pärast. Samas on õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks hädavajalik oma lugu Eesti haridusväljaannetesse (Tiia Penjami monopol?) sisse saada.

Olen valmis vahendama õpetajate kriitikat ja võtma enda peale ka kogu vasturünnaku ning edaspidi ei looda enam, et minu artikleid võidaks Õpetajate Lehes avaldada...Õnneks leidub küllaga väljaandeid, mis minu kirjutiste avaldamisest huvitatud on. Head inimesed, saatke kriitika minule ja ma saadan selle listi edasi! 

Hetkel jagavad minu seisukohta juba mitmete organisatsioonide inimesed, kellega tänase päeva jooksul olen muuhulgas nüüd ka Õpetajate Lehe teemat arutanud. Siinkohal ei hakka neid igaks juhuks üles loetlema. Igatahes ei olnud nende organisatsioonide esindajad asjade käigust üllatatud. Ühe organisatsiooni esindaja ütles, et nende artikleid ei avaldata mitte kunagi ja tegemist on koolielu aruteludes mõjuka võtmeorganisatsiooniga!

Isiklikust postkastist leidsin vastusena minun tänasele kriitikale Õpetajate Lehe aadressil sellise kommentaari:

Jah, aeg-ajalt avaldatakse artikleid, mida tuleks kindlasti lugeda, ja ma olen hästi tänulik, et hariduslistis sedasorti asjade kohta soovitusi ja viiteid antakse. Aga üldiselt olen kuulnud õpetajate suust: ega siis õpetaja õpetajate lehte ei loe. Loomulikult on nende hulgas ka lugejaid ja tellijaid, kuid selline reageering ei ole siiski erand. See tähendab seda, et ka lehe kaudu ei saa nende õpetajate poole pöörduda, olgu siis üldisema v erialase info või millegi analüüsiga.


Kirjutama ärgitas mind praegu aga just fraas "meelevaldsete kärbete pärast". Toimetamise kvaliteedi probleemiga olen ise kokku puutunud ja selle üle on mu tuttavad kurtnud. Hea kolleeg saatis isegi kord oma algteksti ja küsis, kas ma üldse tunnen loo ära lehes ilmunuga võrreldes. Algteksti sõnastus oli küll omajagu raske ja toimetamist vajav, kuid mõtte pea peale keeramine on ikka liig mis liig. Ka minu ühes loos oli toimetamisega üks keskne kujund ära vussitud, ühe lause tähendus keerati teistpidiseks ja kujund kaotas täiesti oma mõtte.


Iseenesest tunnustan seda, et Õpetajate Lehe toimetajad aeg-ajalt listist häid mõtteavaldusi lehes avaldamiseks üles nopivad. Ka minu poole on mõnel korral pöördutud küsimusega, kas võib kindlat teksti kasutada või kas sooviksin sellest ise artikli kirjutada. Aga olgu kõik hoiatatud selle eest, kui nad kategooriliselt ei nõua, et tekst pärast toimetamist ja enne avaldamist neile ülevaatamiseks saadetakse!


Üks asi on toimetamise töö ja kärpimised, sest see näitab, et töötajad on lihtsalt ülekoormatud või ei oska tööd teha. Teine asi on siiski põhimõttelise tähtsusega - milline on Õpetajate Lehele oluline info, mida otsustatakse avaldada ja mida mitte. Pidevalt on ju vaja teha valikuid... Meie kui lugeja õigus on otsustada, kas saame selliste otsustega nõustuda.


Facebooki lehel Õpetajale vääriline palk kirjutab
Siim Vatalin  Argo Kerbile (kes ründas samuti minu isikut) vastusena, et
Isiklikud suhted ei huvita antud juhul kedagi. Hr Kerb, kas õpetajate meeleavalduse kuulutus ilmub sel juhul Õpetajate Lehe mõnel teisel leheküljel või ei ilmu üldse? Õigupoolest ei peaks ju üldse pidama läbirääkimisi teemal, kas seda üritust kajastatakse või mitte, vaid kajastama seda toimetuse enda algatusel kui olulist infot. Ja kui antud meeleavaldus ei ole esilehevääriline teema - mis siis on?



Minu arvates on oluline seda diskussiooni siin jätkata! Info meeleavaldusest oli toimetusel olemas, kuid seda ei peetud vajalikuks avaldada ka peale minu tungivat nõudmist. Sh julgesin veel küsida esilehele pääsemist!!! Milline naiivsus:)! Tänaseks on selge, et selliseks infoks ei ole Õpetajate Lehes ruumi isegi tasuliste kuulutuste vahele!


Tegemist ei ole rünnakuga Tiia Penjami isiku vastu ja võin kinnitada, et valetamine ei kuulu minu repertuaari. Seda võivad tunnistada kõik inimesed, kes mind isiklikult tunnevad ja ka listis olen alati avameelne ja aus. Tiia Penjam ei pidanud meeleavaldust piisavalt väärikaks sündmuseks, mida lehe veergudel kajastada. Täna on muidugi seda väga keeruline oma lugejale selgitada.  


Loodan, et meie arutelu hariduslistis ja Kultuurilehe SA juhatuses viib Õpetaja Lehe oma arengus järgmisele tasemele. Saan järjest enam aru, et demokraatia ja sõnavabadus on mõnedele inimestele uued terminid, hoolimata faktist, et Eesti on juba paar aastakümmet vaba riik. Oluline on, et sellised inimesed ei omaks võtmepositsioone, kindlasti leidub Eestis hulgaliselt teisi töökohti, mis neile paremini sobivad.


Usun, et toimetajatel on tööd palju ja teemasid mida kajastada jagub... küsimus on taaskord prioriteetides... nagu Valitsuses nii ka Õpetajate lehes on vaja valida, millele keskenduda... Kas õpetajad vajavad oma häälekandjat? Ehk on see oluline osa hariduskongressi ettevalmistavast protsessist?

No comments: