Wednesday, November 30, 2011

Millest lähtuvalt kajastab meedia haridusalaseid probleeme?


Olen alates suvest jälginud Eesti meediakajastusi, mis puudutavad eelkõige hariduse temaatikat. Kui augustis avaldati haridusest peamiselt ministeeriumi teadaandeid, siis tänaseks on kommenteerijate ja kirjutajate arv märkimisväärselt kasvanud. Leian, et haridusest ei ole Eestis varem nii hulgaliselt ja mitmekülgselt kirjutatud. Kirjutiste sisuline kvaliteet on paranenud ja avalikkusel on palju mitmekesisemaid andmeid, mille baasilt oma arvamust kujundada. Kujunemas on avalik debatt hariduse sisu ja vormi üle. Aruteludes osalejate ja kõneisikute arv on ulatuslikum kui piiratud ekspertide ring ja meedial on selles huviliste ringi laienemises olnud oluline roll.   

Kuidas mõjutab ajakirjandus meie kodanikuühiskonna arengut? Minu arvates on ajakirjanike roll kodanike valgustajana väga oluline. Olukorras, kus paljud väljaanded on äriliste huvidega ettevõtted, on ühiskonnas oluliste teemade kajastamisel ajakirjanikel ja kodanikuaktivistidel vaja seljad kokku panna. Kui probleemi ei kajastata, siis ei ole seda ka olemas. Vastukaaluks ajaviitemeedia laiale levikule on tekkinud kodanikuajakirjanike liikumine, novembris toimus esimene kodanikuajakirjanduse konverents Võrus.


Teine küsimus on muidugi, kuidas midagi kajastatakse. Kas ajakirjandus on lihtsalt ajaviide või foorum ühiskonnale oluliste teemade käsitlemiseks? Kui palju on inimesed valmis osalema diskussioonis, kui palju ollakse valmis oma peaga kriitiliselt mõtlema.


Minu arvates on Eestis toimunud oluline samm edasi avatud ühiskonna suunas. Inimesed tunnevad kõrgendatud huvi haridusteemade vastu, sh on need teemad komplekssed ja vajavad süvenemist. Eestis on suur hulk inimesi, kes soovib ka ise koolide ja lasteaedade edendamisse panustada ja kellel on oma arvamus. Rääkides koolist ja lasteaiast ongi meil tegemist igaühte puudutava probleemiga. Igaüks peaks saama asjalikku ja mitmekülgset infot sellest, mis hariduselus parasjagu aktuaalne on.


Kuidas meedia mõjutab meie arvamusi ja mis moodi leiavad ajakirjanikud mingid teemad ja kuidas neid teemasid meile esitatakse? Siin on küsimusi, millele minu arvates võiksime vastuseid otsida.


Ühe võimalusena soovitan lugeda Matthew C. Nisbeti artiklit pealkirjaga


Tegemist on huvitava arutlusega sellest, kuidas sotsiaalsed teemad meedia tähelepanu alla „satuvad“ ja seda kaudu avalikkuseni jõuavad.  Artiklis viidatakse mitmete meediauurijate töödele.


Autor väidab viitega McCombsi uuringutele, et meedia teemade valik mõjutab avalikkuse arvamust ja hoiakuid, aga avalikkusel on meedia tehtavatele valikutele vaid vähene mõju.  


Kuidas siis ikkagi jõuavad sotsiaal- ja haridusteemad meediasse?

Viidates Steve Hilgartneri ja Charles Boski 1988 uuringule kirjutab Nisbet:
The majority of social problems, as defined as situations that are labeled as problematic in the arenas of public discourse and action, never break through to public attention. Those that do, tend to have a small gathering of interested groups keeping them in the public interest.

Ka Eesti meedia ei ole siin erandiks. Tähelepanu saavad need probleemid, mille taga on konkreetsed organisatsioonid, survegrupid või tegijad. Näiteks sobib siin MTÜ Kodaniku Hääl. Peale seda kui MTÜ asutati on Tallinna lasteaedade teema ülimalt laialt meedias kajastamist leidnud. Samas võib mõnikord küsida, kas need kajastused on ajakirjanduse seisukohalt alati mitmekülgsed ja tasakaalustatud. Hariduse teema üldiselt väga kompleksne ja meie „kiire“ uudise ajastul raskelt käsitletav. Seega on mõistetav, miks ajakirjanikel ilma suure sisulise tööta koolist või lasteaiast kirjutada ei õnnestu.  


Meedia lähtub võistlevate sotsiaalsete teemade kajastamisel valiku printsiipidest, mis sisaldavad poliitilisi, kultuurilisi ja institutsioonilisi faktoreid.


This includes the competition for space, the need for drama and novelty (people love drama and novelty if you didn’t already notice), the danger of saturation, the rhythm of organizational life, cultural preoccupations, and political biases. In other words, a lot of different factors working at once.

For example, if an issue saturates the public space, attention to it will generally decline because people get bored. Then, competing issues can swoop in and steal the public attention. Culturally, issues that fit with broad cultural concerns, such as health will fare better.

Näiteks sobib siin õpetajate palkade teema. Facebooki kogukond „Õpetajale väärine palk“ kogus oma esimestel päevadel tohutut meedia tähelepanu. Ilmus mitmeid viiteid lehel tehtud kommentaaridele. Paari päevaga kodanike spontaanse algatusena korraldatud meelevaldus toimus 5. septembril 2011 Tõnismäel. Kogunemine sai väga palju tähelepanu raadios ja televisoonis, ajalehtede veebiväljaannetes, kuid märkimisväärselt vähem paberipõhises ajakirjanduses. Haridustöötajatele suunatud „Õpetajate Leht“ pidas teemat ebahuvitavaks ja ei avaldanud ühtegi pilti ega artiklit.

Järgnes lainena kirjutisi ajakirjanikelt, õpetajatelt, ministeeriumist ja huvirühmade organisatsioonidelt.

II meeleavaldus Raadiomaja juures suutis taaskord ajakirjanike huvi äratada. Järjekordselt oli meedia huvi suur, kogunemist näidati kõikides uudistes sh mitmel pool I uudisena õhtul.


III meeleavalduse korraldasid Eesti Haridustöötajate Liidu inimesed 26. oktoobril Toompeal. Osalejate arv oli üle 1000. Siit edasi hakkas meedia huvi õpetajate palgateema vastu raugema.


Kerkis esile lasteaedade küsimus. Sotsiaaldemokraatide ja Kodaniku Hääle algatusel toimus meeleavaldus Tallinna Lasteaedade toetuseks Vana-Viru tänaval. Meedia tähelepanu oli jälle üleval. Kirjutati, näidati, arutati – seekord Tallinna lasteaedadest ja Keskerakonnast. Facebooki lehel „Õpetajatele vääriline palk“ oli kommenteerijate arv märkimisväärselt vähenenud.

Novembris Tallinna lasteaias juhtunud traagiline õnnetus tõstis lasteaiad jälle tähelepanu keskmesse. Siit edasi hakati meedias juba rääkima sisulistest probleemidest hariduses. Kas oleme jõudnud sisuliste haridusaruteludeni ka tegelikkuses?     

Journalists play a part as well, in deciding what qualifies as news and what merits coverage. The journalist’s understanding of the issue also affects the way it’s framed, and therefore if people will pay attention to it. There are an endless number of factors that influence why an issue will peak the interest of the public at any given time, but you can bet it will depend on what other issues it has to compete against at that time.



Tegemist on huvitava kodanikuühiskonna probleemiga. Loodan, et leidub aktiivseid ajakirjandusuurijaid, kes soovivad teemat lähemalt vaadelda, ilmunud artiklite sisu ja mõju avaliku arvamuse kujundamisel analüüsida. Kodanikuühiskonna edenemisel ja efektiivsemal koostööl ajakirjandusega võiks sellistel analüüsidel olla märkimisväärne mõju.

Kui kellelgi on lähem huvi asjaga tegeleda või teemat arutada, siis võiks minuga ühendust võtta kirjutades meilile evelintamm at yahoo.co.in.

Lisatud 02.detsember 2011:
Leidsin täna  Katrin Aava doktoritöö, milles ta analüüsib muuhulgas ka haridusalaseid meediatekste. Väga huvitav töö, kaitstud 2010 Tallinna Ülikoolis. Soovitan lugeda!

No comments: