Tuesday, November 29, 2011

Suvine intervjuu Rootsi "Eesti Päevalehele" I osa

Juunis tegi Rootsi Eesti Päevalehe vastutav väljaandja ja peatoimetaja Tiina Pintsaar minuga intervjuu. Intervjuu sai üpris mahukas ja panen selle blogisse kahes osas.

1.Palun tutvusta ennast ja oma tegemisi Eestis.
Olen kasvanud üles talus väikses mereäärses Altja kalurikülas Lahemaa metsade vahel. Oma esimese ettevõttega alustasin 19.aastaselt Tallinnas, tegelesime personali vahendamisega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi ettevõte oli edukas otsustasin lapsega koduseks jääda ja kolisin maale tagasi. Selleks ajaks oli meie talust saanud Toomarahva turismitalu ja oma lapse esimesed kolm eluaastat olin talus perenaiseks. Siis kolisime jälle Tallinnasse tagasi ja alustasin alushariduse pedagoogika õpinguid ja ühtlasi hakkasin ka tööle lasteaiaõpetajana Sorose rahastatud Hea Alguse rühmas. Sealt edasi läksin juba magistratuuri ja nüüd mõtlen vaikselt doktoritöö kirjutamise peale.
               
Olen olnud aastaid aktiivne haridusuuendaja. Kuna minu enda koolitee oli piinarikas ja hoolimata parimatest hinnetest ei tahtnud ma koolis käia, siis on Eesti kooli ja lasteaia uuendamine saanud mulle omamoodi südame asjaks. Hiljem olen oma lapse kõrvalt ja ise töötades sageli näinud, et haridussüsteem ei tööta laste heaks, vaid tegemist on omamoodi nõukaaja sujuva jätkuga. Inimesed on tardunud ja isegi ei taipa paljusid asju küsimärgistada, sest nii on see justkui alati olnud.

Minu üheks eeliseks on mitme võõrkeele oskus ja see, et olen saanud paljudes Euroopa riikides lasteaedasid ja koole või ka sotsiaalasutusi külastada (Soome, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Iirimaa, Hollandi, Taani, Norra, Läti, Prantsusmaa), koolitustel  käia ja isegi erinevates riikides ajutiselt töötada (Saksamaal, Soomes ja Rootsis). Minu koduses raamatukogus on raamatuid viies keeles, eriti kogun filosoofia ja kasvatusteaduste klassikat originaalkeeltes.

Paralleelselt tegelen palju inimõiguste teemadega, mis puudutavad lapsi, naisi ja puuetega inimesi. Olen teinud mitmeid uuringuid, kirjutanud artikleid ja osalenud erinevates projektides probleemide teadvustamiseks ja lahendamiseks.
 
Lisaks haridusteemadele huvitavad mind ka keskkonna küsimused. Minu kodu Lahemaal Altjal asub ilmselt ühes looduslikult kauneimas kohas Eestis, olen kasvanud ökoloogiliselt väga tasakaalustatud keskkonnas ja pean inimese kontakti loodusega iseenesest mõistetavaks. Alles viimastel aastatel olen märganud, et mitte igaühel ei ole loodusega seda sinasõprust ja püüan nüüd omalt poolt anda panuse Läänemere piirkonna inimeste arusaamade muutusesse. Shokeeriv on teada, et elame ühe saastatuima veekogu kallastel ja enamus inimesi elavad juskui täielikus unes ja isegi ei märka saastatuses probleemi.

Filosoofilised mõtisklused vabadusest ja loovuses on minu üheks lemmikteemaks, kas räägime siis haridusest, kultuurist või ühiskonnast laiemalt. Kust täpselt läheb piir inimese vabaduse ja ühiskonna vaajduste vahelt, mida tähendab olla loov laps tänases koolis, milline on tuleviku kool, mis on Eesti oma kasvatusfilosoofia jne jne. 

Minu jaoks on väga tähtis, et teadus ei oleks tegelikkusest lõplikult lahus. Seetõttu püüan kirjutada lihtsalt ja kõikidele kättesaadavalt, samuti jätkata pidevalt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas töötamist. Üsna sageli istuvad „päristeadlased“ kusagil valgete seinte vahel ja on uppunud „tähtsatesse“ tekstidesse, samal ajal kui elu räägib hoopis teist keelt. On justkui kaks maailma teaduse ja tegeliku elu maailmad, mille ühitamine näib võimatu. Selles suhtes olen pragmaatik, sest Eesti on nii väike ja niisama targutusteks meil inimesi napib. Eestlased peavad olema mitmekülgsed ja toimekad, muidu jäävad paljud kohalikele olulised teemad lahenduseta.  


2. Kuidas tekkis mõte kolida perega Rootsi?

Tulin esimest korda Järnasse 6 aastat tagasi. Sattusin siia intuitiivpedagoogika kursusele Solviki kooli  ja kohe esimesest hetkest võlus mind siinne loodus ja inimesed.
Kolm aastat hiljem kolisimegi perega Rootsi, sest leidsin, et Solvik on minu lapsele sobivaim kool. Tegemist on väga erilise vabakooliga, mis juba 70 aastatest alates on keskendunud loovusele selle kõige erinevamates vormides, suurt tähelepanu pööratakse keskkonna säästmisele ja jätkusuutlikule eluviisile. Kui tütar Kristin oli minu ettepanekuga nõus, siis saigi kahe nädala jooksul elukohta vahetatud.
Huvitav on see, et minu vanaema Helga Kassi (neiupõlvenimega Nakström) mitmed sõbrannad ja ka tema kasuvanemad põgenesid sõja ajal Södertälje kanti ja nüüdki elavad mitmed nendest siin üsna samas piirkonnas. Lisaks on Altja küla, kust ma pärit olen algselt olnud Rootsi küla.  

3. Kuidas sujus kohanemine siinsesse keskkonda?
Augusti lõpus 2009 alustas Kristin (13a) 5 klassis ilma sõnakestki rootsi keelt oskamata ja tänaseks suhtleb ja kirjutab vabalt nii inglise kui rootsi keeles. Septembrist alustas minu elukaaslane Indrek Parts paadiehituse kursusega Stensundi Rahvaülikoolis ja tänaseks räägib ka tema vabalt rootsi keelt, eelmisel õppeaastal töötas juba õpetajana samas koolis.
Minu õppimine läks samuti väga kergelt, poole aasta jooksul sain SFI (Rootsi keel sisserännanutele) läbitud ja siis alustasin juba gümnaasiumi tasemel keele õppimist. Artiklite kirjutamiseni ei ole kahe aasta jooksul veel jõunud, küll aga olen saanud palju „uut“ erialast kirjandust, millega töötada ja kirjutanud palju rootsi keelset luulet.

Minu arvates oli esimene aasta ikkagi väga pingeline, sest tööd oli üle ootuste raske leida ja intensiivne keele õppimine oli vaimselt väga pingutav. Erialast tööd sain alles jaanuarist Hölö lasteaeda. Meie kolimine sattus Rootsi majanduslanguse kõige raskemale ajale, tänaseks on olukord kohalikul tööturul ilmselt teine.

Täieliku üllatusena selgus, et väga keeruline on saada telefoninumbrit, pangaarvet ja interneti ühendust. Tänu sellele käisin ringi tuhandelised käekotis ja kaotasin aastaks kontakti enamusega oma endistest tuttavatest. Olime sattunud juskui täiesti teise maailma, kus kõik eelnev lõigati ära ja muutus tühiseks. Mis nimi? Kust tuled? Eestist. Ahaa... järelikult Ida-Euroopa koristaja või ehitaja.

Kohalikus kogukonnas oleme siiski leidnud tänaseks oma koha. Meie ümbruskonnas elab ka teisi eestlasi ja tänu omade õlgõla tundele ilmselt olemegi nii hästi toime tulnud. Lisaks eestlastele on meil palju häid sõpru ka kohalike rootslaste hulgas. Omamoodi huvitav ja sisemiselt väga rikastav kohanemisaeg on olnud.

4. Sa pead vähemalt viite erinevat blogi. Kirjelda palun neid täpsemalt. 

See on kõige esimene blogi, millega ma alustasin siis, kui tundsin, et oleks vaja oma kirjutamisi iseendale säilitada. Siin ja seal ilmus artikleid ja ühte teist, mingil hetkel läks juba raskeks ülevaate saamine, mida ja kus olen avaldanud. Siis hakkasingi kõike eesti keeles kirjutatut kokku koguma. Vahele kirjutasin niisama elust ja olemisest, hiljem avaldasin ka mõningaid luuletusi.

Eelmise aasta sügisel osalesin flow-mängus, mille korraldas üks Brasiilia naine, kes tänaseks elab Belgias. Meil oli vahva grupp elukunstnikke, rääkisime elust ja eluülesandest. Sulgesime ennast kolmeks päevaks ühte Ytterjärna kööki ja rääkisime tundide kaupa oma unistustest. Peale seda sain tohutult inpiratsiooni ja ühtlasi otsustasin hakata keskenduma loovusele ja vabadusele. Ühe teemana kerkis ka lihtsalt elamine, mis Eestis alles suhteliselt tundmata teema. Hakkasin sellele lehele koguma oma kirjutamisi, mis just nendesse teemadesse puutuvad.

Need kaks lehte on väga populaarsed ja tuhanded inimesed on minu kirjutamisi lugemas käinud. Olen saanud palju uusi pakkumis artiklite kirjutamiseks erinevates ajalehtedes ja ajakirjades Eestis. See on olnud väga huvitav kogemus. Täna sunnib mind kirjutama juba lugejate nõudmine, olen saanud palju positiivset tagasisidet nii Eestis kui mujal elavatelt eestlastelt.

THE APPLE TREE collected discussions with the apple tree http://evelintamm.wordpress.com
Samal ajal loovuse ja vabaduse blogiga hakkasin avaldama ka oma rootsi ja inglise keeles kirjutatud materjale. Nüüd on järjest enam inimesi maailma eri paikadest küsinud, kust saab minu tekste ja luuletusi lugeda inglise keeles. Püüan ilmselt lisaks eesti keelele edaspidi rohkem inglise keeles kirjutada ja seda blogi teatava regulaarsusega uuendada.

Eestis elades tundus, et minu teemad puudutavad Eesti inimesi, aga nüüd hakkan järjest enam aru saama, et paljud küsimused, mis minu peas keerlevad ja vastuseid tahavad saada, on tegelikkuses globaalsed küsimused. See tõttu liigungi ehk nüüd vaikselt inglise keeles avaldamise suunas.   

See on minu esimene luulekogu veebis, mille avaldasin 4. veebruaril. Olen peale Rootsi kolimist väga palju luulet kirjutanud nii eesti, rootsi kui ka inglise keeles. Poeedina Eestis elamine on kui hullumeelsus. Poeedina Rootsis elamine on võimalik ja isegi väga ilus, olen seda võimalust tänaseks pea kaks aastat nautinud. „Kibuvitsad“ on refleksioon eestlaseks olemisest kevadest kevadeni Rootsimaal. 

ROOTSI KEELE TUNNID VEEBIS http://rootsikeeled.blogspot.com/
Kui hakkasin rootsi keelt õppima, siis tundsin puudust headest keeleõppe materjalidest. Mõtlesin isiklikuks otstarbeks ühtteist kokku koguda, nüüd on ka see saanud avalikuks materjaliks. Inimesi, kes seda kasutavad on üle kogu maailma ja miks ka mitte. Esialgu kirjutasin eesti keeles, nüüd kirjutan oma väheke vigases rootsi keeles. See on hea paik harjutamiseks. Teisalt on tagant järele nii huvitav vaadelda oma keele arenemist. Samal põhjusel olen ka oma rootsi keelseid luuletusi avaldanud.

Tegelikult on mul veel mõned leheküljed, millega ma tegelen. Üks uuemaid ja hetkel minu jaoks huvitavamaid on http://www.cleanbaltic.eu . Lehekülg, mille kaudu saavad Läänemere keskkonnaprobleemidega tegelevad inimesed ja organisatsioonid omavahel ühendust ning infot jagada. Alustasime juuni alguses. Kasutame Eestis loodud tarkvara, mille nimi on community tools.

Pildistas: Filiz Telek kunstnik ja aktivist Türgist
Jätkub...

No comments: