Saturday, December 17, 2011

Avalik-õiguslikust meediast ja streigist...

Ungari riigitelevisooni töötajad jätkavad näljastreiki. Põhjuseks on valitsuse aina tugevnev tsensuur ja kontroll uudistes avaldatu üle. Loe pikemalt eilsest "Washington Posti" artiklist
Hungarian state TV employees continue hunger strike, say management restricting news coverage. 

Kuidas on avalik-õigusliku meedia olukord Eestis? Viimane suurem skandaal, mis lahvatas rahvusringhäälingust puudutas IRLi elamislubade afääri. Sellega seotud meedia avaldustest kirjutasin eilses blogipostituses "Kas meie valitsus on julgeolekurisk?"

Pealtnägija ajakirjanikud tegid ära tohutu töö. Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge avaldasid oma uurimustöö tulemusena kogutud info ka ülevaateartiklis, mis ilmus 30. novembril pealkirja all "Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube"
Tulemusena lahvatas skandaal, mis tekitas IRL mainele ilmselget kahju ja pani rahva küsima, kas valitsuskoalitsioonis olevad ministrid on ikka oma kohti väärt.

Vastusena kujunenud kriisile lasi ERR eetrisse Jaanus Rahumäe kui julgeolekueksperdi, kelle arvamus avaldati 6. detsembril.

Rahumägi ütles ERR-i uudisteportaalile, et IRL-i poliitikute tegevus elamislubade vahendamisel reaalset ohtu julgeolekule ei kujutanud, kuid üldprintsiibis on selge, et elamislubadega kauplemine ei ole aktsepteeritav. 


Küll aga oli Rahumägi veendunud selles, et ükski minister tagasi astuma ei peaks, sest see oleks julgeolekurisk. "Igasugune valitsuse kõigutamine on julgeolekurisk..."


Viimase lausekatke avaldasid uudisena KÕIK suuremad meediakanalid Eestis sh kõik avalik-õiguslikud meediakanalid.

Seega on näha, et avalik-õigusliku meedia mõju oli siin kahetine.Ühest küljest avaldati petuskeem, teisest küljest mõjutati inimesi uskuma, et valitsus PEAB jääma.

Samas on küllalt julgeolekueksperte, kes on varem ERR öelnud, et just korrumpeerunud ametnik on julgeolekurisk. vt uudist taaskord Kärmaselt aprillist 2011 "Heldna: korrumpeerunud ametnik on julgeolekurisk."

Julgeolekuekspert Johannes Kert andes intervjuu BNSile jaanuaris 2011 mainis koguni, et Eesti suurim julgeolekurisk on korrumpeerunud valitsus. Nagu teades ette aasta hiljem Kärmase ja Kagge saates rahvale selgunud skandaalist, kus peategelasteks just Kerdi kardetud Venemaa allmaailm ja Eesti Valitsuse tipppoliitikud.

Täpselt aasta varem avaldab ERR intervjuu Johannes Kerdiga, mille pealkirjaks on hoopis "Kert: meie suurim julgeolkurisk on vähene patriotism."    Kahjuks ka sellele intervjuule ja eksperdile aasta hiljem uudiseid tehes viidata ei taheta.


Mina ei ole ei meedia ega ka julgeolekuekspert, ometi tekib palju küsimusi meie avalik-õigusliku meedia usaldusväärsuse kohta. 

Õpetaja Lehe näitel võib väita, et on maksumaksja ühiskassast rahastatavaid väljaanded, millel on ministeeriumi poolt juhendatud väga täpselt määratud agenda. Ühest konkreetsest näitest Õpetaja Lehega seoses olen veidi pikemalt kirjutan oma blogipostituses, mille pealkirjaks küsin: "Kas Õpetajate Leht on õpetajate häälekandja?".

Meedia usaldusväärsusest olen kirjutanud ka seoses OECD uuringute andmete tõlgendamisega. Selle näite puhul oli ERR avaldatud uudis võetud otse haridusministeeriumist.

Samamoodi olen täheldanud ka mitmel teisel puhul, et haridusministeeriumi uudised lastakse sageli eetrisse koos vastavate skeemidega, mis on ilmselt saadud otse ministeeriumiametnikelt, kommentaare õpetajatelt, lastevanematelt, õpetajatelt või teistelt seotud osapooltelt ei küsita ega kajastata.

Näitena sobib Jaak Aaviksoo ja haridusministeeriumi uudis gümnaasiumide vähendamiskavast. Uudist vaadates tundub juskui oleks ETV uudisteprogramm osa HTM avalike suhete meeskonnast...  

Kui Harjumaa õpetajad tegid novembris haridusministrile ametliku umbusaldusavalduse, avaldas selle teate uudisena vaid Õhtuleht. Ülejäänud meedia k.a. avalik-õiguslik meedia vaikis sündmuse maha. Juhtus nagu ikka, mida pole AK-s näidatud, seda polegi justkui nagu kunagi olnud.

Kas meil on üldse probleem? Ehk peakski meie avalik-õiguslik meedia suutma kodanikele teada anda ministeeriumite saavutustest ja edastama valitsevate erakondade informatsiooni.?

Meedia ja kommunikatsiooni doktor Jõesaar Andres kirjutab avalik-õigusliku meedia rollist alljärgnevalt:

Milleks üldse on tarvis tagada tugeva avalik-õigusliku meedia olemasolu ja areng? Selle küsimuse vastuse teoreetilise raamistiku annab avaliku sfääri kontseptsioon (Habermas 1962; 1997). Avalik sfäär on avaliku mõttevahetuse areen, kus toimuvad debatid kujundavad avalikku arvamust, kutsuvad esile uusi ideid. Avalik sfäär peab toimima avalikust huvist lähtudes. McQuail (2010) tõdeb, et avaliku sfääri kvaliteet sõltub meedia kvaliteedist. Avalik-õigusliku meedia ülesanne on teenida avalikku huvi. Et seda teha, peab avalik-õiguslik meedia olema kvaliteetne, üldusele huvi pakkuv, ühiskonna arengule kaasa aitav diskuteerija, ideede ja mõtete vahendaja, oluliste küsimuste esitaja, erinevate huvirühmade huve silmas pidav ühiskonnas toimuva reflekteerija.


Millal alustavad meie avalik-õigusliku televisiooni uudistetöötajad ja "Õpetajate Lehe" ajakirjanikud näljastreiki? Või toimub kodanike infoväljaga manipuleerimine nii sujuvalt ja igapäevaselt, et ERR töötajad ja Õpetajate Lehe ajakirjanikud pole ise probleemist veel arugi saanud?

4 comments:

Ahti Randmere said...

Eestis ei ole avalik-õiguslikku meediat!

Evelin Tamm said...

Tänan kommentaari eest, Ahti!
Kordan veelkord, et ei ole selles vallas ekspert, vaid lihtsalt vaatleja... guugeldasin sõna avalik-õiguslik meedia ja esimene, mis kätte sattus oli Sirbi artikkel Andres Jõesaarelt pealkirjaga "Avalik-õiguslik meediamajandus" avaldatud veebruaris 19. kuupäeval 2010. aastal. Järelikult on inimesi, kes arvavad, et meil on avalik-õiguslik meedia ka lisaks minule. Samas kasutab ta seal eelkõige avalik-õigusliku ringhääligu mõistet... mine ja võta kinni. Ehk on sul õigus. Mis see siis on, millest ma rääkisin? Kas ongi avalik-õiguslik ringhääling? ringhäälingu mõiste omakorda tundub ju väga arhailine ja imelik.

Evelin Tamm said...

Lisaksin siia veel viite Riigikogu Toimetiste artiklini, kus meedia ja kommunikatsiooni doktor Jõesaar kirjutab nii:

Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu auditooriumi laiendamiseks tuleb ringhäälingu rahastamine viia lähemale Lääne-Euroopa tasemele.

Koos meedia kiire arenguga on traditsiooniline avalik-õiguslik ringhääling (AÕR) muutunud avalik-õiguslikuks meediaks (AÕM), millel on jätkuvalt oluline roll avaliku sfääri kujundamisel.

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16005

Kaspar Rammo said...

Meie riigimeedia (ERR) juhtkond koosneb reformaritest ja reaajakirjanikud on üldjulul rohkem või vähem (kuidas keegi) vasakpoolsete vaadetega. Mida sellisest pundist tahta?

Tegelikult pole võimalik selline asi nagu "avalik-õiguslik" meedia. Igal toimetajal ja reakirjatsural on oma maailmavaade, mida ta uudiseid edastades või arvamislugu/artikklit avaldades/toimetades/kirjutades järgib (seda muidugi niipalju kui omanik lubab).
Seega võiks loobuda enesepettusest ja aru saada, et pole ei "vaba" ajakirjandust, ega "avalik-õiguslikku" ajakirjandust. Meediaväljaandel on alati omanik, peatoimetaja, toimetajad ja kirjatsurad...