Thursday, December 15, 2011

Haridusministeeriumi reform

Kala pidi ikka peast mädanema hakkama.

Võta nüüd siis kinni kas süüdi on rumalad poliitikud või meie, et me neil endid valitseda lubame... ilmselt saab see juhtuda ikkagi nii, et kui inimesed enam rumalusega ei nõustu, siis peavad poliitikud hakkama targematega aru pidama. 

Tänaseni on kasvatusteadustes tehtu olnud sekundaarse tähendusega, sest ei kuulata isegi majandusteoreetikuid (Erik Terk ütles seda inimarenguaruannet kommenteerides), mis siis veel haridusteoreetikutest rääkida! 

Aga mingil hetkel, kui poliitikud teaduslikult põhjendamata otsuseid teha ei saa, tekib huvi kasvatusteaduse järele. Sealt edasi hakatakse ka teadusega tegelejate töö  ja selle töö kvaliteedi järele küsima... ehk. 

Et muuta maailma peame alustama iseendast. Lihtne ja samas nii keeruline. Täna leidsin sellise huvitava lugemise RR lehelt.


4 põhjust, miks inimesed õigustavad ebaõiglasi ja korrumpeerunud süsteeme


Inimesed, kes tunnevad, et on süsteemis kinni ega suuda sealt põgeneda, kohanevad. Sellises situatsioonis hakkavad inimesed aktsepteerima ka olukordi, mida nad teistsugustes tingimustes viibides sugugi välja ei kannataks. Näiteks toovad autorid välja ühe uuringu, kus uuringus osalejatele öeldi, et meeste palgad nende riigis on naiste palkadest 20 protsenti suuremad. Selle asemel, et tunnistada süsteemi ebaõiglust, põhjendasid inimesed, kes tundsid, et riigist lahkumine käiks neile üle jõu, palgalõhe põhjust sooliste erinevustega. 

Nii usuvad paljusid uurimistöid analüüsinud teadlased, et mida suuremas ummikseisus inimene on, seda väiksem on tõenäosus, et see inimene haarab ohjad enda kätte ja püüab enda olukorda või süsteemi muuta. Seda enam, et inimesed, kes tunnevad, et on kaotanud oma elu üle kontrolli, hakkavad toetama juhte, kes pakuvad neile näilist korda.

Tuletan meelde, et enamus meie inimesi, ei ole tänu kodanikuvabadusele, avatud piiridele ja Euroopa vabale tööjõuliikumisele enam sunnitud oludega leppima. Siit ka suurem julgus kodanikuna sõna võtta ja omale õiguspärast nõuda. Kodanikkonna suurenenud aktiivsus on asjade loogiline jätk, mis ühtlasi tähendab, et meie süsteemid, reeglid ja normid on kiires muutumises.

Haridusministeeriumiski on aeg oma töömeetodid üle vaadata ja kiiremas korras korrektiive teha. Komme algeliste demagoogiliste võtetega kodanikke haneks püüda ja siis oma asja vaikselt edasi ajada vajub minevikku. Kas õpetajate algatatud ja vastuseta jäänud Aaviksoo umbusaldamine ei olnud poliitikutele piisavaks märgiks, et sellisel moel haridusministeeriumis jätkata ei saa?

Ootan, millal ometi alustab ministeerium tööd hariduselu sisuliseks edendamiseks ja toimub haridusministeeriumi reform ...  

No comments: