Friday, December 16, 2011

Kas meie valitsus on julgeolekurisk? II

Tänases Postimehes väidavad Carri Ginter ELi õiguse dotsent ja Allar Jõks endine õiguskantsler (2001–2008), et eurokriis on vaikimisi ka põhiseaduskriis.    

Valitsejate "õigustus, et erakorraline aeg nõuab kiireid otsuseid, meenutab Eesti iseseisvuse jaoks saatuslikke aastaid möödunud sajandist."


Jah, selline tunne ka minule riigikogu arutelusid ja ajalehe artikleid eemalt vaatlejale, jäänud. Ajalugu justkui läheks kordusele. Esiteks on vaikiv ajastu oma priiskamise ja ebaõiglusega ja siis järgneb teadagi mis...

Hea, et jätkub hulgaliselt arutlejaid, ajad on ju ikkagi teised. Inimesed on informeeritumad ja kodanikuühiskond vast samuti tugevam kui tol ajal. 

Tulles tagasi kaasaega. Teen väljavõtteid tippjuristide täna avaldatud tekstist:

"Ülemkogule suundunud peaminister väljendas Delfile, et Eestit Brüsselis lähipäevil tehtavad otsused eriti ei eruta."

Minu arvates on peaministri selline arvamus ja käitumine omamoodi sümptomaatiline. Meil ei ole vaja olla kursis ei kriisi üksikasjade, EFSF tausta, võimalike edasiste tegevusplaanide ja veel jumal teab millega. See siis on see infokaitse praktikas, näib mulle. 

Jõks ja Ginter leiavad, "et eurokriis tuleb lahendada. ELi aluslepingute muutmine või süvendatud koostöö valitud riikide vahel toob lauale tõsiseltvõetavad õiguslikud ohud. Kaalukausile võivad seejuures sattuda lojaalsus põhiseaduse aluspõhimõtetele ja rahaliidu tõhusus. On oluline vahe, kas Eesti võtab endale kohustuse eelarvet tasakaalus hoida või hakkab Brüsseli ametnik meie eelarvesse muudatusi tegema.

Esitatud seletus on küll tavalisele juura kaugele inimesele ilmselt raskelt mõistetav, kuid soovitan siiski süveneda! 

Näiteks selgub artiklist, et "Kui rahvas 2003. aastal toetas ELiga liitumist, hääletas ta ka põhiseaduse täiendamise seaduse poolt (PSTS), mille kohaselt «Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi».

Kui rahvas hääletas selle poolt, ei teadnud nad, et ühtlasi anti valgele paberile allkiri ka edaspidisteks ELi reformivateks lepinguteks. PSTSi algatajate nimel kinnitati riigikogus: «Selleks et täiendav leping kehtima saaks hakata, peab Eesti muutma täiendavalt põhiseadust ja saab seda teha üksnes rahvahääletusel.

Seega, oht, et põhiseaduse täiendamine tooks kaasa olukorra, kus riigikogu või valitsus saaksid blankovolituse ilma rahva osaluseta nõustuda Euroopa Liidu järgnevate lepingutega, on põhjendamatu ja selline väide ei vasta tegelikkusele.» Samas on riigikogu rahva osaluseta heaks kiitnud nii ELi põhiseaduslepingu kui ka Lissaboni lepingu." 

Minu arvates väidavad nad selles artiklis, et riigikogu võib olla ületanud oma volitusi kirjutades Eesti rahva nimel alla kõikvõimalikele EU dokumentidele. Samas hoiatades, et kui selline käitumine jätkub, siis võib tulemuseks olla meie iseseisvuse ja vabaduse lõpp, ilma et me ise sellest arugi oleksime saanud...

Tuleb veenduda, kas lahendus peitub põhiseaduses või tuleb küsida Eesti rahvalt luba muuta põhiseadust. Riigiõiguslik debatt tugevdaks demokraatiat kindlasti enam kui DASA.

Eesti on ELi õiguse ülevõtmise tšempion. Nii kiitsime muretult heaks ELi põhiseadusliku lepingu, mille prantslased ja hollandlased tagasi lükkasid. Lissaboni leping kinnitati riigikogus peaaegu sisulise aruteluta. Ekspertide kohtumine põhiseaduskomisjonis kestis napilt üle tunni. Võrreldes kavandatavate muudatustega oli Lissaboni leping lapsemäng. Ka Rait Maruste möönis, et võlakriisi lahendamine on jõudnud põhiseadusliku kriisi lähedale ja vajalik on riigisisene arutelu (EPL 9.12).

Võib tekkida pettekujutelm, et toimuv ongi ainult poliitiline küsimus. Juristidel on aga hea komme tuletada meelde, et ühiskond ei põhine üksiklahendustel. Euroopat ja Eestit valitsev lõputu pragmatism põrkub varem või hiljem pikema perspektiiviga. Ühiskonna aluseks on põhimõtted.

Põhiseadus elab, kuni seda järgitakse, ning areneb, kuni seda uuritakse. Tegevusetuse tagajärjel lakkaks meie põhiseadus olemast usaldusväärne, vahetult kohaldatav ja üheselt mõistetav juriidiline dokument. Kui me ühel hommikul ärkame Euroopa Ühendriikides, siis soovime, et see oleks vähemalt rahva teadlik valik, mitte kogemata juhtunud äpardus," hoiatavad Ginter ja Jõks om artiklis. 

Kirjutasin paar tundi tagasi siia blogisse sissekande, mille pealkirjas küsisin, kas meie valitsus on Eestile julgeolekuriskiks? Ginteri ja Jõksi tsitaate nüüd juba kolmandat korda üle vaadates, pean möönma, et ilmselt ei ole mina ainuke, kes selle järele tänasel päeval küsib...

No comments: