Thursday, December 15, 2011

Koolide sulgemisest ja haridusministeeriumi rollist

Minu arvates on koolide üle otsustamine kohalike inimeste enda asi. Pole mõtet anda otsustamisõigust kellelegi, kes kohalikke olusid ei tunne, kes lihtsalt tuima näoga joonistab kusagil kontoris kaardile ringe arvestades põhilise argumendina majanduslikku efektiivsust või mõne juhusliku lobigrupi/partei suurrahastaja erahuve.



Käisin hiljuti külas Lembit ja Eha Jakobsoni koolis. Osalesin terve päeva tundides ja nägin, et koolil ja koolil on tohutu vahe. Unipihal on 4 klassi, kokku 15 (või oli 14) õpilast. Soovitan käia üks päev väikeses koolis ja vaadata ise, mida see laste arengule annab... Kui keegi julgeb öelda, et Lembit ja Eha ei saa laste õpetamisega hakkama, siis kes saab? Unipiha õpetajad on maasool selle sõna traditsioonilises tähenduses. Nad on Õpetajad, kes tunnevad oma tööd, oma lapsi ja nende peresid, osalevad nii kohaliku kui Eesti elu edendamisel, on aktiivsed kodanikud, uurijad ja õpetajad!

Praegu pannakse paljudes omavalitsustes kinni just sellised väikeseid külakoole. Näiteks on siin Pühajärve kool, mille lapsevanemad planeerivad omavalitsuse vastu kohtusse minekut, mõeldakse isegi Pühajärve valla eraldumisest Otepää vallast. Mõni aeg tagasi üritati sama Metsküla (ja kahe teise) kooliga Lihula vallas, kuid taganeti nõudest esialgu kuni järgmise aastani.

Iga kool on erilinev ja eriline oma laste, õpetajate ja lapsevanematega, kohapealsete inimeste endi asi on üheskoos kohalike juhtidega vaadata, kuidas toime saada. Kui lapsevanemad oma kooli ei usalda, siis panevadki ju oma lapsed mujale või kui lapsi enam maal ei ole, siis lõpetab kool loomulikul moel oma tegevuse.

Muidugi võivad gümnaasiumi õpilased sõita mõned kilomeetrid päevas kaugemal asuvasse kooli, aga kui kaugele? Eesti maapiirkondades on bussiühendused enamasti olematud, näiteks minu kodukülast Altjalt käib buss Rakveresse täpselt ühe korra päevas. Lapsevanematel ei ole raha, et maksta busside ja öömaja ning toidu eest. Kahjuks.

Kutsekas on toit ja majutamine tasuta, lisaks saad veel stippi. Juba täna on kutsekal märkimisväärseid eelised gümnaasiumite ees, aga noored kõigest hoolimata ei vali seda teed.

Minu arvates on kohaliku kogukonna enda asi, kas nad peavad gümnaasiume kolmes erinevas paigas ja transpordivad noori näiteks ühel päeval nädalas või õpetajaid, et pakkuda nõutud kolme õppesuunda katvaid ainekursusi või peavad ühte kooli ja transpordivad päevast päeva õpilasi. On ainult mõistlik, et inimesed kohapeal peavad omavahel aru ja teevad kohalikule kogukonnale parima otsuse.

HTM asi on kontrollida õpetamise kvaliteeti, kui ei saada hakkama, siis tuleb teha märkused ja nõudmised. Kui kohapeal õpetamisega hakkama saadakse, siis ei saa ju sundida koole kinni panema, kui lapsevanemad seda ei taha. Lembitu ja Eha koolist saavad lapsed palju enam, kui tavaprogramm ette näeb. Sellised väiksed kodukoolid annavad hea alguse kogu eluks.

Igal juhul on koolide senine reformikava pigem tõukeks kodanikuühiskonna jõulisemale arengule ja omamoodi ehk isegi toetab demokraatia kiiremat edenemist Eestis. Samas loodan, et lapsevanematel ja õpetajatel jätkub jõudu, et lisaks kõigele veel ka selle HTM tondiga võitlusesse astuda.

Loodan, et HTM saab piisavalt jõulise vastasseisu osaliseks ja liigub järjest enam oma tõelise funktsiooni poole, milleks (minu arvates) on üleriiklik arupidamine hariduse sisu, eesmärkide jms üle, seadusandlus, koostöö, kaasamine ja järelevalve.

Tahaksin kõikidele meelde tuletada, et meie - kodanikud - ei allu mitte HTMi taktikepile, vaid HTM peab suutma olla meile vääriline koostööpartner ja hariduseluedendaja tegutsedes vastavalt kodanike vajadustele ja huvidele!

Ainult orja saab kohelda orjana!

Peame hakkama vaatama sügavamale riigi rahakotti, mida ja kuidas kulutatakse. Kahjuks on sellist kodaniku pilku väga keeruline riigi rahadel hoida, sest meil ei ole selgeid ja igale kodanikule arusaadavaid tabeleid, jooniseid, skeeme, kust vaadata riigi raha kulutamist.

Olen vaikselt ikka torkinud siit ja sealt, et sellised allikaid tekkiks, mille kaudu saaksime võimaluse osaleda ja aru saada. Praegu on riigieelarve kui imemasin, millest aru saamiseks ei piisa neljast aastast riigikogu rahanduskomisjonis töötamisest (ütles üks poliitik, kes sellesse seltskonda ise kuulus).

Praegu on ainuke kodanikule arusaadav riigieelarvet kajastav leht www.minuraha.ee, aga sellel toodavad arvud on liiga üldised. Oleks vaja täpsemat jaotust. Olen neile ka paaril korral kirjutanud, et keegi võiks seda lahendust edasi arendada. Samas saaksid valdkonnas aktiivsed kodanikuühendused oma valdkonnal ise silma peal hoida. Näiteks on siin MTÜ Kodaniku Hääl Tallinnas, kes niisama lihtsalt võimalust käest ei lase, et prioriteete meelde tuletada. Kahjuks küll tänaseni on MTÜ tegevusest poliitikutel täiesti suva. Kuigi usun, et paljud poliitikud on oma mainet juba väga tõsiselt kahjustanud ja ilmselt on nende poliitikute toetajate arv, kes selle MTÜ tegevust järjekindlalt ignoreerivad, kahanevas trendis.

Kohtusin septembris kohalike omavalitsuste juhtidega, et saada koolide rahastamise teemal pisut selgust ja pean ütlema, et need skeemid näitavad, et tegelikult ei ole KOVis midagi valida, põhimõtteliselt on kõik HTMist saabuvad summad sihtotstarbelised, kas siis palkadeks, soojaks või mujale. Näiteks juhul, kui HTM muudaks ära majandamiskulude rea, siis tuleks palju koole kohe kinni panna või neile sooja eest peale maksta. Kogu rahastamise süsteem tervikuna on selline keemia, et arusaamiseks on vaja kulutada tunde... Meil on olemas seadus, mille alusel see keeruline skeem paika pannakse ja kõiki rikkumisi peaks järelevalve kaudu seadusega ettenähtud korras juba täna saama kõrvaldada. Sain Võigemasti käest terve pataka tabelitega pabereid, mille alusel siis on võimalik jälgida, mis nende rahadega õieti seal toimub... Hea meelega loeksin mõne spetsialisti selgitust, mis siis ikkagi nende haridusrahadega toimub. (Hea meelega näeksin sealjuures, et see spetsialist ei kuulu mingisse konkreetsesse huvigruppi: või ametiasutusse)

See, et riik asub nüüd jõuga ise koolivõrku üle kohalike omavalitsuste peade reguleerima on meie põhiseaduse räige rikkumine. Selleks, et pilt oleks vähekene demokraatlikum algatataksegi see nö "läbirääkimine", kus ainuõiged vastused on ministeeriumis jube enne alustamist olemas. Demokraatia missugune!

"Küttis ei varja, et tegelikult on ministeeriumil olemas asutuse sees koostatud ja analüüsitud uue gümnaasiumivõrgu plaanid, milles on pakutud, kuhu ja millised koolid alles peaks jääma." (Postimehe artikkel "Riik paneb maakonnad koolivaliku ette")

Kui peaminister ütleb, et raha ei ole ja samal ajal jagatakse siia ja sinna sadu tuhandeid. Näiteks kodanikuhariduse arendamiseks juhul ,kui see käib poliitikute endi kontrollitud organisatsioone pidi, saab järgmisel aastal anda 900 000 eurot ja seda riigikogu üldisel nõusolekul! sh kuuluvad ka sotsis ja kesikud, kes muidu nõudsid, et õpetajatel võiks palka tõsta, aga nüüd on ometi vait, sest tegemist on ilmselge omakasuga.  Küsimus on prioriteetides! Liigseks empaatiaks poliitikute suhtes, kes laste õigusest heale haridusele ei hooli, ma põhjust ei näe!

Õpetajadki võiksid sarnaselt teiste kodanikuühendustega avaldada avalikult nördimust ja nõuda raha sihipärasemat kasutamist riigi tasandil!

Mida arvan õpetajate streigist, loe lähemalt siit! 

No comments: