Saturday, December 17, 2011

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine ja kaasamise hea tava

Eile saime Postimehe kaudu teada, et haridusministeeriumis on kooskõlastatud koolieelse lastesutuse seaduse muutmise eelnõu, milles sätestatakse mitmete teiste riikide eeskujul nüüd ka meil laste arv täiskasvanu kohta lasteaiarühmas. Kuidas on toimunud erinevate huvirühmade kaasamine ja diskussioon seaduse muudatuste üle? Millised võiksid olla võimalikud muudatused?

Postimeest tsiteerides:
Koolieelse lasteasutuse seaduses on kavas sätestada täiskasvanute ja laste suhtarvud. Näiteks sõimerühmas võib olla maksimaalselt 8 last, aiarühmas maksimaalselt 12 ja liitrühmas kuni 10 last täiskasvanu kohta.

Kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud lasteasutuse töötajate koosseis ja lasteaia töökorraldus peab tagama, et aktiivsel õppe- ja kasvatustegevuse ajal, sh laste õuesoleku ajal, on rühmas korraga tööl ja tegeleb lastega vähemalt üks õpetaja ning üks õpetajat abistav töötaja.

Niisiis... toimunud on arutelud, kuidas muuta seadust, kusagil on arutatud.... 

Kes otsib see leiab... kus need arutelud siis toimusid? Mina pole midagi märganud, kuigi loen Õpetajate Lehe alushariduse lehekülgi lolli järjekindlusega (ja krtiseerin neid diskussiooni puudumise pärast). 

Ilmunud on siiski vähemalt üks artikkel Liisa Pakostalt (Lastevanemate Liit, riigikogu kultuurikomisjon ja IRL) pealkirjaga "Lasteaiad - kas ja kuidas muuta seadust?" 28. oktoobril 2011.  

Riigikogu ja haridusministeeriumi koostöös on praegu ülevaatamisel, kas ja mida muuta koolieelse lasteasutuse seaduses (edaspidi KLS). Kui osa muudatusi on kõikidele teemast huvitatutele tundunud nii vajalikud kui ka lahendusena mõistlikud, siis mõne probleemi lahendusvariandid on tekitanud elavamat arutelu. Sestap ongi mõttekas laiema ringi käest küsida, kuidas lahendaksite olukorda teie ning millistest muudatustest hoiduksite. Kirjeldan mõningaid muresid ja nende võimalikke lahendusvariante.

Millised teemad siis tekitasid Liisa Pakosta arvates küsimusi?

I Kuidas suuta pakkuda vajalikul arvul kohti, sest lastel on selleks ju seaduse järgne õigus. Sellele küsimusele ilmselt lasteaiainimestel vastust ei ole. See küsimus on eelkõige kohalike omavalitsuste juhtidele. 

II Millised peaksid olema rühmad?

Laste arv rühmas ja täiskasvanute osakaal nende kohta kõiguvad nii Eestis kui ka Euroopas. Ühel nõul ollakse selles, et mida vähem on lapsi ühe täiskasvanu kohta, seda parem. Samal ajal tuleb arvestada lapsele sobivaima arengukeskkonnaga – see eesmärk on väga jäiga rühmamoodustamise poliitikaga vastuolus.

Mida teha? Eesti eesmärk oleks olemasolevgi seadus paremini tööle saada, muutmata suhtarvusid (KLS p 6 ja 7). Selleks on mitu võimalust. Näiteks võiks rühma suuruse reguleerimise asemel piirata seda, mitu last maksimaalselt tohib rühmas ühe täiskasvanu kohta olla. Kui rühmas peaks praegu olema korraga nii õpetaja kui õpetaja abi, teeb see tavarühmas kuni kümme last ühe täiskasvanu kohta.

Tegelikult ei saa ma üleüldse isegi aru, mida Liisa selle alalõiguga öelda tahab... Mis see Eesti eesmärk siia puutub? Miks Eesti peaks tahtma mitte muuta suhtarvusid? Vastupidi, Eesti peaks just tahtma suhtarvusid muuta lastele soodsamas suunas... milleks muidu seadust muuta?  


Ilmselt siit olekski pidanud diskussioon jätkuma... aga igatahes Õpetajate Lehe veergudele pole arutelust seaduse muudatuse teemal järgneva kahe kuu vältel ridagi jõudnud. 

Eesti Lasteaednike Liidu lehelt viiteid toimunud aruteludele ei leia. Samamoodi ka Eesti Haridustöötajate Liidu lehelt, kes esindab päris suurt hulka meie alushariduspedagoogidest. Lisaks on meil olemas ka Eesti Alusharidusjuhtide Ühendus, aga selle kohta ma üleüldse veebist viidet ei leia.

Pika sobramise peale leian HTM dokumendi, mille nimi on "Kaasamise tööplaan" 


Seaduse muudatuse läbirääkimiste eest vastutab Tiina Peterson
Tiina.peterson@hm.ee tel 7 350 114

Kuna mul sellele dokumendile siit linkida ei õnnestu, siis teen väljavõtte olulisemast infost.

- Keda selle eelnõu vastuvõtmine mõjutab? (vihjeks - lapsed!!!!!)
- Mis selle eelnõu vastuvõtmisel muutub? 
Lapsevanemad, koolieelsete lasteasutuste juhid ja töötajad, kohalikud omavalitsused.
Sätestatakse erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuse korralduse erisused, vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine ning hädaolukorra lahendamine lasteasutuses.

- Millal algab eelnõu (kavandi) koostamine? 
- Kes koostamisel osalevad?
Veebruar 2010.
Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Alusharidusjuhtide Ühendus, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Eralasteaedade Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Politseiamet, Päästeamet 

- Millal toimub huvirühmadega konsulteerimine? 
- Kellega?
Märts-Oktoober 2010.
Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Alusharidusjuhtide Ühendus, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Eralasteaedade Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Politseiamet, Päästeamet

Millal avaldatakse eelnõu osalusveebis?
vastust ei ole

Millal kooskõlastatakse eelnõu eÕiguses?
Detsember 2011

Tiina, aga kus on lapsed, lapsevanemad ja eksperdid?
Plaanis on unustatud mainida lapsi kui neid, keda see seadus mõjutama hakkab ja kaasata lastekaitse liitu ja lapsevanemaid. Seega on laste ja nende vanemate õigused kavandis täiesti kaitsmata! Kuidas on kaasatud eksperdid - need, kes on uurinud olukorda lasteaedades ja saaks teha teaduslikult põhjendatud ettepanekuid? Eestis on lasteaedade kvaliteediküsimustega aastaid tegelenud nt Tiia Õun Tallinna Ülikoolist. Kas tema oli kaasatud?

Selgub, et eelnõu aruteludesse on kaasatud vähemalt kaks teised minu poolt eelnevalt nimetatud osapoolt ja ka nt eralasteaiad. Vaikselt ja targu on toimunud diskussioon. Huvitav mida osapooled oluliseks pidasid? Kust seda teada saada?

Eraldi punktina, mida soovitakse seaduse muudatusega tagada on mainitud:
laste vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine


Ajalugu näitab, et teema on ülimalt aktuaalne ja peab saama lahenduse. Liisa Pakosta artikli ja haridusministeeriumi ametniku käsitus näib siiski oluliselt erinevat. 


Miks on lasteaiaõpetajate ja alusharidusjuhtide esindajad olnud eelnõu kavade tutvustamisel hiirvaiksed? Kuigi peale Lasnamäe lasteaias toimunud traagilist juhtumit on kogu Eesti avalikkusele selge, et samamoodi lasteaias jätkata ei saa?

Mul on kahju, et lasteaiaõpetajad ja -juhid on enda ja laste õiguste kaitsel niivõrd tagasihoidlikud. Tulemuseks ongi lasteaedade muutumine ühiskonna ääremaaks. Tallinna linna näide on ilmekas, sest isegi kui laps on saanud õnnetult  surma, ei murdu meie linnaisad, vaid jätkavad jultunud järjekindlusega lasteaedadele eraldatavate summade kärpimist.

Lasteaiaõpetajad ja lasteaiajuhid ühinege ning hakake iseenda ja laste õiguste eest jõulisemalt seisma, aitab norutamisest! Tehke oma seisukohad avalikuks!

Tulles tagasi seaduse muudatuse juurde. 8 last sõimes täiskasvanu kohta on kaugelt liiga palju. Normaalne on pea poole vähem ehk kuni 5 last. Selline suhtearv on kehtestatud näiteks sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvale lapsehoiuteenusele. Igaüks, kes on väikeste lastega elus kokku puutunud, saab aru, et kuni kolme aastastele lastele ei piisa, kui kusagil eemal on täiskasvanud inimene. Sellises vanuses lapsed vajavad väga suurt tähelepanu ja hoolitsust. Kuni kolmanda eluaastani toimub intensiivne areng ja täiskasvanu jagamatu tähelepanu on lapse arenguks hädavajalik.

Muudatusettepanek selle praegusel kujul on mõtetu, sest juba täna on rühmas põhimõtteliselt kaks täiskasvanut, kes lastega nö tegelevad (kuigi üks pidevalt koristab on ta ju ikkagi enamus aega lastega samas ruumis). Kuidas tagatakse sellisel moel jätkates lastele hädavajalik füüsiline ja vaimne turvalisus? Just selle eesmärgiga ju muudatusi teha tahetakse või kuidas?

Leian, et vajame laiemapõhjalist arutelu varajaste kasvatuse teemadel. Lastele vääriliste kasvutingumuste loomine lasteaias peab olema kogu riigis prioriteediks (viide Lapse õiguste konventsioonile)! Lisaks lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate palkadele on hädavajalik suurendada  täiskasvanute arvu lastegrupis. 

Kindlasti tuleb tagada, et lasteaiarühma ruumi suurus peab vastama tervisekaitse nõuetega kehtestatud määrale. Lisaks ruumile on laste füüsilisele ja vaimsele turvalisusele oluliseks mõjuriks  müratase ruumis. Tänasel päeval on see paljudes rühmades kordades ületatud. Laste ja kasvatajate kuulmise sihipärasele kahjustamisele tuleb kiiresti piir panna!  

Tiina Peterson, soovin jõudu ja jään ootama, millal kaasatakse tänaseni kaasamata esindusorganisatsioonid ja jõuab seaduseelnõu e-õiguse portaali kodanikele kommenteerimiseks. http://eelnoud.valitsus.ee . Palun informeerige sellest kindlasti ka avalikkust! 

Loe ka värskemat postitust septembrist 2012 pealkirjaga:
Kes vastutab lasteaialaste elude eest, kui vanemad on tööl?

8 comments:

Siiri-Liisi said...

Minu arvates on ainus võimalus, kuidas saaks lahendada lasteaiajärjekorrad see, kui koolieelseks lasteasutuseks peetaks ka lastehoidu.

Mu uurimus ei ole sel teemal küll veel valmis, aga teooria põhjal võib küll järeldada, et praegune lapsehoidude süsteem (füüsiline keskkond nõuetele vastav ja väike arv lapsi kasvataja kohta) on väikelapse arengule parem, kui haibitud õppekava sõimerühmas.

Kena oli lugeda, et Sina, Evelin, olid toonud lapsehoiu siia arutellu sisse. Kurval kombel tavaliselt seda võimalust reaalselt ei kaaluta, vaid jahutakse ikka ainult aedade ja sõimede üle - väga jäigal ja piiratud viisil.

Evelin Tamm said...

Siiri-Liisile: Kahjuks on nii, et asju vaadatakse raha mätta otsast ja unustatakse, et tuleks lähtuda laste vajadustest ja öigustest. Kohe kui vötta aluseks, et me korraldame lapsehoidu ja aeda ja kooli ning köike muud lastest lähtuvalt, siis muutub ka viis, kuidas asjale vaadatakse. Kas inimene on keskne vöi miski muu?

Saatsin kirja ka seaduse muutumise eelnöuga tegelevale Tiina Petersonile haridusministeeriumis kysides kommentaari. Kirja saatsin 17. detsembril. Tänaseks on möödunud rohkem kui kaks nädalat, aga vastuseks on vaid vaikus. Helistasin hetk tagasi ja pyydsin ametnikku tabada, aga Tiina on Tallinnas. Töötab, ei puhka. Ootan edasi, aega vastata on 30 päeva.

Evelin Tamm said...

Lisan ka 17. detsembril saadetud kirja teksti:

Lp Tiina Peterson ja Liili Pille

Kirjutasin täna Postimehe artiklist inspireerituna oma blogisse sissekande, milles käsitlen koolieelse lasteasutuse seaduse muutumise eelnõu teemat.

Saadan lingi selleni ka teile olen tänulik kommentaari eest. Teiseks soovin teada, millal on plaanis eelnõu avalikustada E-öiguse lehel? Planeeritud oli detsembris, peagi on jõulud käes...

Lugupidamisega,
Evelin Tamm

http://evelintamm.blogspot.com
liikumise "Õpetajale vääriline palk" üks algatajatest

Evelin Tamm said...

Vastuseid ei ole... küll ilmus furoori tekitanud süsteemikriitiline artikkel üleeilses Postimehes. Autoriks on sotsiaaltöötaja Jaana Eskor, kes kirjutab laste õudsast olukorrast lasteaedades oma kontaktidele ja kogemusele viidates. Järgnes pahameeletorm lasteaiaõpetajate suunalt, kes väidavad nüüd, et lasteaedades probleeme üleüldse ei olevatki... soovitan lugeda! http://arvamus.postimees.ee/731922/jaana-eskor-appikarje-riigi-poole/
http://www.naine24.ee/733640/nordinud-lasteaednikud-opetajatel-jagub-hoolt-koigile-soimelastele/
«Õpetajatel jagub kõikidele lastele piisavalt hoolt ja armastust, seda ka sõimerühmades, kus on alles lasteaiaga kohanevad kahe- ja kolmeaastased lapsed.

Evelin Tamm said...

Tere Evelin,

Infoks, et koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on praegu Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonna poolt kooskõlastamisel. Niipea kui eelnõu saab ministrilt kinnituse, edastan materjalid ka Teile.

Parimate soovidega,
Tiina Peterson
HTMi üldharidusosakonna peaekspert
7 350 114

Inga said...

Tere.

Otsisin samuti infot seaduse muudatuste kohta ja sattusin siia blogisse. Kas see on nüüd kusagilt ka kättesaadav?

Aitäh huvitava kirjutise eest.

Evelin Tamm said...

Inga,
Minuni tänaseni mingit infot jõudnud ei ole. Ilmselt tuleks sellest kaasamise veebist järelevaadata.

Arutelud on õnneks elavamaks muutunud. Eelnõu teemal võtavad sõna juba ka hoolekogude inimesed ja lasteaiaõpetajad.

Evelin Tamm said...

17.mai kiri Tiina Petersonilt

Tere Evelin,

Edastan viimase seisu koolieelse lasteasutuse seaduse muudatustest. Tegemist on dokumendi tööversiooniga (mitte ametliku eelnõuga), mis on edastatud HTMi juhtkonnale kooskõlastamiseks. Teie ettepanekud ja kommentaarid on teretulnud, palun need edastada minu meiliaadressile tiina.peterson@hm.ee

Parimate soovidega,
Tiina Peterson
HTMi üldharidusosakonna peaekspert
7 350 114