Saturday, January 07, 2012

Gümnaasiumireform ehk kuidas koolide kinni panemisega Eestis haridust parandati

Eile siis toimus haridusetenduse "Gümnaasiumireform Eesti moodi" II vaatus. Mina ise ei saanud kahjuks osaleda, olen Rootsis. Küllap näidati AK-s ja teistelgi kanalitel.... 

Mina hakkasin täna hoopis uurima, mida riigikogus on varasematel aegadel gümnaasiumireformist räägitud. Sain kolm viidet, neist üks oli Kaarel Rüütli ja Rahvaliidu seisukoht 25.11.2009
 

Rahvaliit seisab seaduse arutelus selle eest, et uue korraldusega ei kaasneks hariduslik kihistumine, kus koolide arvu vähenemisega ja kodu ning kooli vahelise vahemaa suurenemisega, jääb paljudele noortele haridus kättesaamatuks.
 
Teiseks oli riigikogu arupärimine haridusministrilt. XI RIIGIKOGU STENOGRAMM III ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 5. mai 2008, kell 15:00. Gümnaasiumireformi kohta küsisid keskerakondlased, vastas haridusminister Tõnis Lukas (IRL)

Kujutage nüüd ette gümnaasiumi, kus on, mõnes maagümnaasiumis näiteks, 60 õpilast, igas vajalikus klassikomplektis 20 ja see gümnaasiumiaste asub põhikooliga ühes ja samas hoones. Nüüd, kui teha gümnaasiumist eraldi riiklik asutus samas hoones, kus on omavalitsusele kuuluv põhikool, teha pleksiklaasiga mingi eraldatud nurk ühes koolikoridoris, võib-olla eraldada osa garderoobist, see on ju naljakas, panna ühte majja kaks direktorit. Kindlasti ei saa seda nii süsteemitult teha, et gümnaasiumiastmed kuidagi riigistada. Seda on välja pakutud, aga nagu ma ütlesin, edasi arendatud seda ideed korraldusliku küljeni ei ole. Arvestades praegust infrastruktuuri, mis on hariduses, ja ei ole näha, et korraga oleks kuskilt võtta vajalikud miljardid, et omavalitsuskoolid niimoodi riigi toel, riikliku programmiga niimoodi asetada, et põhikooli osa ja gümnaasiumi osa saaksid olla eraldi, ja mahud on muidugi sellised, et mitmetes koolides Tartus, Pärnus, Tallinnas, kus on tõepoolest gümnaasiumiosas 300–400 õpilast, on mõtet seda teha. Väikeste koolide puhul selline eraldamine on täiesti mõttetu. Nii et puhaste gümnaasiumide idee, nii Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel kui ka väiksemates linnades selleks, et kohapeal luua kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumitase, et noored ei läheks maakonnakeskustest näiteks Tallinnasse ja Tartusse ainuüksi gümnaasiumi pärast, see on hea idee, ma arvan, ja seda tuleks ka riiklikult toetada. Selliseid algatusi on siin ja seal, aga tõepoolest niisuguste seadusmuudatuste või käsu korras gümnaasiumide põhikoolist eraldamist, totaalset eraldamist ja gümnaasiumiosa riigistamist ei ole kavas.

Läks paar aastat, gümnaasiumireformist riigikogus enam ei räägitud. Järgmine kord kõneldakse gümnaasiumireformist haldusreformi kontekstis. XI RIIGIKOGU STENOGRAMM VII ISTUNGJÄRK Esmaspäev, 18. jaanuar 2010, kell 15:00  Arupidamine haldusterritoriaalse ümberkorralduse kohta.Peaminister Andrus Ansipi seisukohast saab aimu sellest lõigust: 

Mis puutub gümnaasiumidesse, siis tuleb küll öelda, et väikesed gümnaasiumid ei ole elujõulised. Sealt saadav haridus ei ole kvaliteedilt konkurentsivõimeline suuremate gümnaasiumide pakutava haridusega. Ja kui me läheme seda teed, et me peame väga väikesi gümnaasiume ka tulevikus edasi, siis küsimus ei ole mitte niivõrd rahas, selles, kui palju riik maksab selle eest  –  see on kallis! –, küsimus on eelkõige selles, et noortele inimestele luuakse illusioon, et nad saavad oma koolist hea hariduse. Kuid nad saavad sealt ainult lõputunnistuse, haridusest suur osa jääb saamata. Seega haridusreformi läbiviimine on küll paratamatus.



Väikesed koolid kinni - nii hoiame riigi raha kokku!

Siit peegeldub, kuidas valitsuse seisukohad gümnaasiumireformi osas mõne aasta jooksul muutunud on.  Tänane reform on Reformierakonna hõnguline ja lõhnab ka tasulise gümnaasiumihariduse järele, sest päeval, kui meil on järel 50 hiigelgümnaasiumi, tekib erakoolidele suurepärane võimalus turule saabumiseks.

Pea iga lapsevanem on valmis oma lapse tuleviku nimel raha välja käima, sest kutsekool on teatavasti see kõige viimane võimalus. Kindlasti on meil mõned head kutsekoolid, aga mingit reeglit ma nende põhjal ei kujundaks. Kui keegi arvab, et ehk on Innove ja Euroopa rahade punnitusel suudetud astuda edasi märkimisväärseid samme, siis soovitan lugeda Jaan Apsu blogist kogemust Ida-Virumaalt (lisaksin veel, et just sinna piirkonda on investeeritud märkimisväärne osa meie kutseharidusreformi rahadest)


Jaan sai Noored Kooli programmi seminaripäeval (toimus Ida-Virumaal) ülesande uurida kohalikelt noortelt, mida haridus neile on tähendanud... 


Jaan kirjutab: Natuke hiljem juhtusime ühe valgusfoori juures vestlema noore neiuga.
„Kas sa käid koolis?
„Ei, enam ei käi.“
„Aga kus sa käisid?“
„Kutsekoolis. Õppisin kokaks.“
„Kus sa töötad?“
„Ei töötagi. Olen töötu.“
„Kas su kunagistel klassikaaslastel on töö?“
„Enamusel ei ole.“



Tšiili kogemus vabast haridusturust - sajad tuhanded õpilased on tänavatel
 
Rohkem ei olegi kutsehariduse teemal hetkel midagi öelda. Täna hommikul leidsin väga huvitava Tšiili õpilasrahutustest tehtud dokumentaalfilmi. Sealne haridus on kõige enam lapsevanemate taskust rahastav haridus OECD riikides, sealjuures ollakse tulemuste osas üks viimaste hulgas. Lapsevanemad maksavad kallist raha, aga hariduse tase on kaugelt alla ootuste. Tšiili näitel saab väita, et vabaturumajandus hariduses ei tööta, sest sealne haridussüsteem on võtnud aluseks just vabaturu põhimõtte ja tegemist on kõige avatuma haridusturuga maailmas.

Tšiilis on juba kaheksandat kuud jätkuvad meeleavaldused, sajad tuhanded noored nõuavad tasuta kvaliteetset haridust. Meeleavaldajate okupeeritud on mitmed koolid, tavalist koolielu ei ole, noored õpivad kuidas teha poliitikat, kuidas esineda kõnedega või anda intervjuusid, kuidas jääda ellu politsei vägivalla käes... http://eagainst.com/articles/chile-rising/ Soovitan ise vaadata!
  

Mammutgümnaasium Ida-Virumaal

Tulles tagasi Eestimaale. Mida siis näiteks Ida-Virumaa gümnaasiumitega teha plaanitakse? Leidsin kolm gümnaasiumireformi protsessi kohalikul tasandil kirjeldatavat artiklit.
12. detsembril 2011 kirjutavad lapsevanemad: 
Maal ei soovita gümnaasiumite kadumist.
 

Toilas ja Iisakus, kus koolipere ja lastevanemad on kaalunud gümnaasiumihariduse tulevikku, on antud selge mandaat selle säilitamisele.


Lilian Karp, kes on Iisaku gümnaasiumi hoolekogus lastevanemate esindaja ning vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni liige, ütles, et kohalik rahvas pooldab selgelt gümnaasiumihariduse andmise jätkamist. Nüüd oodatakse vallavalitsuselt ja volikogult sõnumit, et ka kohalik võim teeb kõik selle säilitamiseks.

“Asi pole ainult emotsioonide tasandil. Nüüd, kus majanduslik pool on kokku löödud ja on näha, et gümnaasiumiastme sulgemine ei annaks olulist majanduslikku kokkuhoidu, peaks võtma väga kindla hoiaku,” märkis Karp, lisades, et kui üldse kunagi kerkiks küsimus, kas olla või mitte olla, siis ainult juhul, kui riik sekkuks.


Iisaku gümnaasiumi hoolekogu liige Pille Nagel märkis, et praegu on Iisakus terviklik elukeskkond ja gümnaasiumiaste on oluline osa sellest.

Gümnaasium on koostöövõime mootor
4. jaanuar 2012 


Ida-Virumaal võib sündida midagi uut ning teedrajavat, kui keskregiooni omavalitsused panevad tõepoolest seljad kokku ja otsustavad, et senine gümnaasiumihariduse kvaliteet neid ei rahulda ning tuleb luua midagi uut ja paremat. Kusjuures mitte ühe valla või linna otsusena, vaid ühiselt tegutsedes ja haridust rahastades.


Sihtasutus Alutaguse Gümnaasiumid võib sõltuvalt kokkuleppest tähendada kas ühte suurt puhast gümnaasiumi Jõhvis või ühte suuremat Jõhvis ja väiksemat Kohtla-Järvel, mis koondaks endasse kokku ligemale tuhandet õpilast. Või hoopis midagi kolmandat.


Põhiküsimus on selles, kas haridusseminaril sündinud mõtte suudavad omavalitsusjuhid teha söödavaks ka volikogudele ja oma valijatele. Kõige raskem saab olema kokku leppida nende omavalitsustega, kus on gümnaasiumiaste praegu olemas ja kogukond ei soovi sellest loobuda, nagu Toilas ja Iisakus. Kui uus gümnaasium tõepoolest täidaks oma eesmärki ja saavutaks sellise maine, et hoiaks helged pead maakonnas, selle asemel et võimekamaid Tallinna või Tartu gümnaasiumidele kaotada, võiks kaaluda maakonna huvide ettepoole seadmist oma valla või linna huvidest.


Häda on selles, et keegi ei tea, kas uus oleks ikka parem. See tuleb lähiajal selgeks vaielda. 

Jaanuaris ilmub kirjutis, millest räägitakse ühise gümnaasiumiteemal ja püütakse elanikele selle vajadust selgitada. Mäetaguse kutsub ühiselt gümnaasiumi looma. 


Mäetaguse võimud teevad teistele keskregiooni omavalitsustele ettepaneku rajada ühiselt gümnaasium, mis pakuks konkurentsi Tallinna ja Tartu tugevamatele koolidele.


Mäetaguse vallavolikogu otsustas detsembrikuisel istungil teha keskregiooni omavalitsustele ettepaneku ühise sihtasutuse loomiseks, mis hakkab tegelema uue eestikeelse gümnaasiumi rajamisega. Sellisele mõttele jõuti eelmise aasta lõpus keskregiooni haridusseminaril, mis toimus  Ida-Virumaa omavalitsusliidu algatatud koolivõrgu arendamise projekti käigus.


Ettepanek tehakse Jõhvile, Kohtla-Järvele, Illukale, Toilale, Kohtla-Nõmmele ja Iisakule. Kui volikogud selle heaks kiidavad, moodustatakse töörühm, kes valmistab ette sihtasutuse põhikirja ja koostab kalkulatsioonid omavalitsuste omaosaluste suuruse kohta.


Mäetaguse vallavanem Aivar Surva (kuulub Reformierakonda) nentis, et kuigi haridusseminaril pidasid sihtasutuse loomist kaalumisväärseks kõik keskregiooni omavalitsused, pole praegu teada, millised vastused volikogudelt tulevad.

Elanike lahkumine tuleb peatada


“Kui olime koos, ütlesid nii Iisaku kui Toila esindajad, et tuleb hakata koos tegutsema, aga hiljem lugesin, et selle peale tõusti kohapeal barrikaadidele. Kui inimesed ütlevad, et kodukoha gümnaasium on väga oluline, miks nad siis saadavad oma lapsi Tartusse gümnaasiumisse? Miks ei võiks Ida-Virumaal anda korralikku gümnaasiumiharidust? Maakonna elanike arvu vähenemine on ju drastiline ja seetõttu on haridussüsteemi muutmine ülioluline,” arutles Surva.


Tema hinnangul peab toimuma oluline nihe gümnaasiumihariduse kvaliteedis. “Väga paljud on kooli lõpetades täiesti saamatud. Gümnaasium peab andma sellise ettevalmistuse, et noor inimene oleks eluks valmis.”

Mammutkooli loomise motiiviks on peatada elanike lahkumine, läbi selle, et pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust. Miks peaks uus kool äkki olema parem, kui täna olemasolevad kaks gümnaasiumi, mida sulgeda soovitakse? Millist kooli soovitakse, mis see kvaliteet on, millest räägitakse? Sellele mina siit vastust ei leidnud. 


Leidsin Iisaku detsembrikuisest vallalehest koolijuhi Margus Rajase artikli "Kõik lapsed maalt linna", milles Iisaku gümnaasiumi direktor räägib toimuva tagamaadest, nii nagu see paistab kooli poolelt vaadatuna. Sealjuures kirjutab ta, et Iisaku inimesed ei olnud aruteludesse kaasatud, üle nende peade on otsustatud gümnaasiumiosa sulgeda.


Vaatasin ka, kuidas Iisaku kooli õpilastel on riigieksamitel läinud, see on reegilina "kvaliteet", millele riigijuhtimise tasandil viidatakse. Tulemus on üle keskmise, 2010. aastal ollakse koolide üldarvestuses näiteks auväärsel 102. kohal. Miks peaksid lapsevanemad ja ka noored ise nurisema? See on hea tulemus, arvestades, et kool on kodule lähedal, klasside suurused keskmisest väiksemad, lisaks on alates käesolevast aastast õpilastele pakkuda kaks huvitavat õppesuunda: reaal-majandussuund ja sisekaitse-spordisuund. Mõlemad riigile prioriteetsed suunad.


Saatsin kirjad nii Iisakule kui Toilasse palvega kommenteerida, kuidas näib gümnaasiumireform kohapealt vaadatuna. Vastused avaldan esimesel võimalusel. 


Loe samal teemal:

Mis on ühist gümnaasiumireformil ja sundkollektiviseerimisel? Ülo Vooglaiu kriitika haridusreformile.

Väikekoolid ei sobi haridusmaastikule, kus domineerib edukultus. Maido Mändmets. Varstu kool. 

2 comments:

Anonymous said...

Andis jumal ameti, annab mõistuse. Nii haridust juhitakse.

Avar said...

Kui me paneme 3 ühe paralleelklassiga gümnaasiumi kokku, siis tulemuseks saame tõesti ühe 3 paralleelklassilise, aga mingit uut kvaliteeti see kuidagi ei taga. Millega seda kvaliteeti üldse mõõta? Põhikoolide kvaliteedi kohta annab aimu PISA ja TIMSS ja seal on pigem vastupidine tendents, et hõreasustusega piirkondade väiksemate koolide tulemused on paremad.

Majanduslikke argumente saab muidugi välja tuua. Aga sama loogikat kasutades tundub ka Eesti kuidagi liiga väike. Kuidas suhtuda väljastpoolt tulevasse surveavaldusse, et kolm baltimaad liituksid üheks (kolme paralleeliga) Suurleeduks...