Thursday, January 12, 2012

Gümnaasiumireformist Viljandi näitel kirjutab Alli Lunter

Viljandi Maagümnaasiumi staažikas õpetaja Alli Lunter on uue lõpuni läbimõtlemata koolireformi vastu välja astunud Viljandis. 2011. aasta sügisel avaldas ta "Mulgi Almanakis" Viljandi koolisaagast põhjaliku ülevaateartikli, mida ta täna on valmis meiega jagama. Alli ise ütleb, et on "võitlust jälginud aastaid"  ja muuhulgas on ta säilitanud peaaegu kõik artiklid, mis teema kohta avaldatud.

Selle näite põhjal saame väita, et nii riigi kui kohalikul tasemel on gümnaasiumivõrgu korrastamisele mindud läbimõtlemata ja inimestega teemat põhjalikult läbi arutamata. Kaasamine ja osalev demokraatia, mida haritlaskond, lapsevanemad ja noored ise oma omavalitsusjuhtidelt ootaksid, on vaid mäng. Tegelikkuses on otsused ammu tehtud, kohtumisi ja arutelusid peetakse vaid moepärast, et oleks midagi nagu toimunud.

Lisaks puuduvad asjalikud põhjendused. Õpetajaid, noored ega nende vanemaid ei ole saanud piisavalt usaldusväärseid andmeid ja uuringuid sellest, et uus on parem kui vanad. Ainuke, millest saadakse aru on see, et uus on linnale ehk kasulikum. Viljandlased leiavad, et ainult majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt haridusotsuseid teha ei saa. Ei jää muud, kui nendega nõustuda. 

Lapsevanemate, noorte ja õpetajate protestid kõlavad kui kurtidele kõrvadele. Juhid keelduvad oma vigu tunnistamast ja jätkavad jonnakalt Viljandi uue gümnaasiumi projektiga. Mõned mehed on Viljandist aga otsapidi karjääriga haridusministeeriumissegi jõudnud.


Foto: Alver Linnamägi


Viljandi koolisaaga

Viljandi linnas tegutseb 2011. aastal kolm üldhariduslikku gümnaasiumit ja üks põhikool. Peale selle Kaare Kool tugiõpet vajavatele lastele ja vabakasvatust praktiseeriv Viljandi Waldorfkool ning Täiskasvanute Gümnaasium koolitee pooleli jätnud noortele. Viljandi linna leheküljelt leiame värskemad õpilaste arvud 2010. aasta kohta. Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis õpib 818 õpilast, neist gümnaasiumiosas 284, Viljandi Maagümnaasiumis 813 õpilast, gümnaasiumiosas 221, Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis õpib 699 õpilast, gümnaasiumiosas 198. Valuoja Põhikoolis 325 õpilast. Kaks üle saja aasta vanust iidsete traditsioonidega kooli on Viljandi Maagümnaasium ja C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium.

Praegusel hetkel, 2011.a. lõpul, on Viljandis käima lükatud koolireform, mille idee sai alguse peaaegu kümme aastat tagasi. Põhjuseks tuuakse mitmesuguseid pedagoogilisi klausleid, kuigi peapõhjus on raha, mida Viljandi linn majandusliku kriisi ajal (raskeim aasta oli 2010) lihtsalt vajas.

Õpilaste arv koolides muidugi kahaneb ja mõni kool peaks panema oma uksed kinni. Selle asemel, et lasta olukorral ise kujuneda ja mitte lõhkuda korralikult ja hästi töötavate koolide elu, on linnavolikogu otsustanud, et kõik senised gümnaasiumid muudetakse põhikoolideks ja Valuoja Põhikool liidetakse Jakobsoni nimelise gümnaasiumiga, millest kujuneks visioonis suur 800 õpilasega põhikool. Aga gümnaasiumiealiste jaoks luuakse täiesti uus ainult gümnaasiumiklassidega Viljandi Gümnaasium. Selle käigus müüdi Valuoja koolimaja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS)  7 miljoni krooni eest, kuigi loodeti saada 12 miljonit, maja kindlustusväärtus olevat 35 miljonit Eesti krooni. Müügilepingus on sees ka tingimus, kui uus kool selles majas ei peaks tööle hakkama, ostab linn maja tagasi. Uuest gümnaasiumist peaks saama riigigümnaasium, s.t. et riik hakkab kooli majandama, seni tegi seda omavalitsus. Riik oli esialgu valmis uue kooli ehitamiseks investeerima 55 miljonit Eesti krooni (kõik arvutused on tehtud enne euro tulekut). Praegu (4. okt. 2011 Sakala) eeldatakse maja maksumuseks seitse miljonit eurot (110 miljonit EEK-i).


Kuidas asju on aetud? Aastal 2003 oli plaanis luua linna üks gümnaasiumiklassidega kool ja teine jätta põhikooli osaga gümnaasiumiks. Juba siis protestisid kolme gümnaasiumi õpetajad piketiga otsuse vastuvõtmise päeval linnavalitsuse maja ees. Too linnavalitsus tegudeni ei jõudnud, kuid probleem on õhus olnud kogu aeg.

Neli aastat tagasi võttis linna volikogu debattide tulemusena vastu otsuse, et Viljandi gümnaasiumid jätkavad evolutsioonilist arengut seni, kuni õpilasi jätkub. Ka enne kohaliku omavalitsuse valimisi 2009. aastal andis võimul olnud ja hiljem ka uuesti võimule saanud koalitsioon lubaduse, et järgneva nelja aasta jooksul koolides ümberkorraldust ei tule. Aga pärast valimisi hakati 2010. aasta veebruaris erilise energia ja kiirendatud asjaajamisega uuesti nn. koolireformi ellu viima. Hoogu ja tuge andsid sellele haridusminister Tõnis Lukas ja tema asekantsler Kalle Küttis. Nende idee oli käimasoleva koolireformi käigus kõik gümnaasiumid Eesti riigis lahutada põhikoolidest, kuid riigikogu lükkas selle tagasi kui läbimõtlemata ettepaneku. Nüüd püüti sellega algust teha omavalitsuste algatusel kokkuleppeliselt. Viljandis tehaksegi praegu seda eksperimenti, mille tulemuslikkust on raske ennustada. Lukase ja Küttise käepikenduseks on Viljandi linna volikogu esimees Tarmo Loodus.

Koolide reorganiseerimise idee kohapeal kuulub Kalle Küttisele, kes aastal 2003 koostas sel teemal magistritöö. Töö on Tartu Ülikooli raamatukogus kättesaadav kõigile huvilistele. Töö põhineb Viljandi statistilistel andmetel ja töö autori visioonidel. Töö aluseks olev teaduslik-pedagoogiline allikmaterjal on kasin ja ei kajasta pedagoogilisi uurimisi, mida võiks endaga kaasa tuua koolide reorganiseerimine, kuigi sellele Kalle Küttise tööle apelleeritakse koolireformi käigus vähemalt siin kohapeal päris palju. Sama probleemi üle kurdab ka 2.03.10 Sakalas Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja Allan Kährik: „...kuskilt ei ole võimalik välja lugeda sotsiaal- või haridusteadlaste kaasamist. /--/ Iseenesest on ju kole, kui üksnes ärimehed ja raha otsustavad niisuguse põhimõttelise ja väga kauaaegsete tagajärgedega ettevõtmise üle, nagu seda on koolikorralduse reform. /--/  Aga et kuni 18-aastaste laste arv on samaks jäänud, võiks ju järeldada: eelkooliealiste laste pealekasv on olnud tuntav ning kõnealuse reformi elluviimise korral tuleb hiljemalt seitsme aasta pärast hakata ette valmistama uut reformi, mille sisu on gümnaasiumide taastamine.“

Kõige hullem on see, et pedagooge, kes on siiski koolielu asjatundjad, otsustamise juurde üldse ei lasta. Häirib ka tormakus. Eelnõu tutvustamise ja selle vastuvõtmiseni volikogus jäeti ainult kümme päeva. Eelnõu põhines koalitsioonikomisjoni SWOT-analüüsil, mille koosseisu kuulusid Ülle Lumi, Tauno Tuula, Jaak Sulg, Aleksander Müür ja Gunnar Veermäe. Neil kellelgi pole üldhariduskoolis töötamise kogemust. Mitmest eri ajalehest võis lugeda 2010 kevadtalvel, et „on eesmärk luua paljudele valikutele tuginev ja uue õppekava sisu arvestav jätkusuutlik gümnaasium, mis oleks tugev nii sisult kui vormilt“. Tahaks küsida, mis asi see on? Ametnikud arvavad, et õõnsate ja kõlavate tühilausetega on rahvast kõige parem eksitada, või puudub neil endilgi täpsem ettekujutus.

Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja Toomas Rähn tegi volikogule ettepaneku korraldada rahva arvamuse teadasaamiseks küsitlus. Volikogu enamik (Isamaa ja Res Publica Liit) asus seisukohale, et rahvale pole võimalik esitada selget küsimust ning seetõttu sõltuks saadav vastus küsimuse formuleeringust. Rahvaküsitluse poolt oli valimisliit Kodune Viljandi. Jaak Allik tuletas võimuliidule meelde, et koalitsioonilepingu esimeses punktis lubavad võimulolijad tähtsates küsimustes selgitada välja rahva arvamuse. Jaak Alliku ettepanek oli ka tellida sotsioloogiline uuring kutseliselt firmalt. Sinnapaika see kõik jäi. Kuidas juhtub nii, et paikkonna elanikega enam ei arvestata? See juhtub siis, kui võim on koondunud ühe instantsi kätte ja volikogus otsustavad parteisõdurid. Kui Eero Järvekülg küsis 2010. aasta 31. märtsi volikogu koosolekul linnavalitsuselt, kas on plaanis korraldada ümarlaudu, kus saaks võrdsel positsioonil arutada probleemi, siis vastas tollane abilinnapea Helle Aunap, et selliseid ümarlaudu planeeritud ei ole. Niipalju siis demokraatiast Viljandi linnas.

Toimus küll linnarahvaga kohtumiste seeria, mida juhtisid volikogu esimees Tarmo Loodus ja tollane linnapea Kalle Jents, kuid tõsistele küsimustele neil kohtumistel vastuseid ei saanud. Üldse võeti päevakorrast maha aruteluteema, milline koolivõrk oleks Viljandile parim, toimus ainult nn ühendgümnaasiumi promomine, küll kuulutati, et Viljandi eksperiment saab teistele eeskujuks ja Viljandi teeb oma Treffnerit ja et uus kool tuleb hoopis parima kvaliteediga. Aga missuguste mõõdikutega senist koolielu on mõõdetud ja hinnatud, jäi päris ebaselgeks. Mis põhimõttel õpetajaid valitakse, kes lõpuks vastutab tulemuste eest – see kõik polnud oluline. Nüüd on Kalle Jents riigikogus, aga probleemiga tegelema peab kohalik kildkold. Üleüldse on jäänud saladuseks, missugune pedagoogiline meeskond on Tarmo Looduse taga, ega ometi üksi oma visiooni põhjal ei saa teha nii suuri ümberkorraldusi, mis praeguse haridussüsteemi linnas pea peale pöörab ja  ausalt öelda, õpilasi teiste linnade gümnaasiumitesse peletab seni, kui siin kooliolud selginevad.

Kuuldes, et uue kooli rajamise käigus lammutatakse Valuoja kooli 1966. aastal ehitatud osa ja vajadusel veel midagi, otsustasime koos Jakobsoni kooli vilistlastega teha Muinsuskaitseametile ettepaneku võtta kogu 1927. aastal ehitatud hoone kaitse alla, see läks meil ka korda. Senini oli sellest hoonest kaitse all ainult fassaad. Sel puhul kirjutas 13.04.10 Sakala: „Tarmo Looduse sõnul näeb ta selles ettevõtmises riigigümnaasiumi vastase Alli Lunteri soovi uue kooli loomist torpedeerida.“

Mis siis tuuakse uue loodava gümnaasiumi eeliseks? Uus õppekava ja suure õpilasarvuga (600 kuni 700 õpilast) gümnaasium võimaldavat paremaid ainete valikuid ja rohkem erinevaid õppesuundi. Tegelikult on Viljandi kolme gümnaasiumi tänasteski õppekavades need suunad (humanitaar-, reaal-, looduse ja majanduse suund) olemas ja uus õppekava ei võimalda erilisi valikuid rohkem senisest, tegelikult hakkavad õpilased sõltuma kooli paika pandud sundvalikutest. Asjatundmatuid võib ju peibutada, aga mitte õpetajaid ja direktoreid, kes oskavad seda sadadesse lehekülgedesse ulatuvat keerulist dokumenti lahti lugeda. Tunniplaani piirid, õpperühmade suurused seavad piire ja enamik valikuvõimalusi kaasnevad õppesuunaga automaatselt.

Mida me kaotame ja võidame selle reformi käigus? Uues koolis alustatakse kõike nullist, ja võtab kümmekond aastat, enne kui koolil tekib oma nägu. Traditsioonid, mis on kasvatuslikult väga tähtsad, kujunevad veelgi pikema aja jooksul. Koolide ümberkorraldamise käigus kaotavad vanad haridustemplid oma kultuurilise ja rahvusliku tähenduse. Viljandi Maagümnaasium oli omal ajal esimene gümnaasium maakonnas, kus õppetööd alustati eesti keeles, sellel koolil on auväärne meeste vilistlaskond. Sama tuntud on ka Jakobsoni Gümnaasium tüdrukute gümnaasiumina. Nende koolide rahvusliku iseteadvuse pinnal sündinud traditsioonid haihtuvad nüüd paratamatult.

Ka puht töökorralduslikult tekib küsimusi, mida on raske lahendada. Üks raskemaid on 800 murdeeas õpilasega põhikooli ohjeldamine Männimäe koolis. Problemaatiline on ka õpetajate töökoormuse jaotumine. Väheste nädalatundidega ainete (keemia, füüsika jt) õpetajad ei saa oma erialast töökoormust kätte ühes põhikoolis, paratamatult tuleb tööl käia kahes koolis.

On omajagu solvav ka manipuleerimine seisukohaga, et väikses gümnaasiumis professionaalse oskusega õpetajaid lihtsalt ei jätku, nagu väidab linnavalitsuse liige Jaak Sulg 18.02.10 Sakalas. Tekib küsimus, millisele pädevale analüüsile selline tõdemus on rajatud. Sellega kaasneb teine küsimus, et kui meie õpetajate paremik, kes praegu õpetab ka põhikoolis, uude loodavasse gümnaasiumisse koondatakse, siis kuidas tagatakse tugev haridustase põhikoolis, kust tulevad sisseastujad gümnaasiumi. Hoopis peidetud probleem on see, et noori tahetakse suunata rohkem kutsesüsteemi. On võimalik, et koolireformi sildi all planeeritakse rohkearvulist ja pidevat keskpärase põhiharidusega õpilaskonda kutsekoolidesse. Arvud, kui palju gümnaasiumisse lubatakse õpilasi võtta, paneb ette linnavalitsus. Ometi kõik linna gümnaasiumide ukse taha jäänutest ei asu õppima kutsekoolides. Noored jäävad lihtsalt pidetult ootama ja õnne otsima, pole ametit, pole haridust – üks praegune töötuse ilming. Küsime Juta Külma sõnadega 27.04.10 Sakalas: „Koolivõrgu muutmist põhjendatakse õpilaste arvu vähenemisega. Aga miks meil siis uut koolimaja vaja on?“ Nii ongi, koolireformi küsimuse lahendamine Viljandis ei ole hariduselu edendav, vaid majanduslikult tehinguline, et linnakassasse raha saada.

Praeguse uuenduste plaani järgi peaks aastal 2012 alustama tööd uus Viljandi Gümnaasium praeguse Valuoja kooli majas. Aga et 2011 septembris pole veel ümberehitused alanud, pidavat uus kool esialgu alustama endise Vene Gümnaasiumi ruumides, teadagi, ilma õppekeskkonnata. Paljutõotav algus! 10.05.2011 Sakala kirjutab sel puhul: „Muidugi pole hädapärane algus halb mitte üksnes reklaami poole pealt. See on kohalike inimeste ootuste petmine. Vägisi tekib paralleel peiuga, kes on lubanud pruudile kaunist elu uhkes villas, kuid pärast jaa-sõna teatab, et esialgu tuleb noorpaaril pool aastat siiski ämma-äia korteris kapi taga veeta.“

Väga arukaid seisukohti on selle koolisaaga käigus esitanud Jaak Allik. 8.04.2010 Sakalas: „...on lausa nalja koht Viljandi volikogu esimehe Tarmo Looduse avastus, et linnal pole rahvaküsitluse korda ning koolivõrgu reformi teemal ei olegi inimestelt midagi küsida. /--/ ...selle teostamine /koolireform/ Viljandi linnajuhtide pakutud vormis muudab suurepärase idee iseenda paroodiaks... /--/ Oma plaani põhjendamine demograafilise situatsiooniga on absurdne, sest ka kõige mustema arengustsenaariumi järgi ei langeks kümnendate klasside arv linnas alla kuue, mis tähendaks 360 õpilasega gümnaasiumi kõrval valikuvõimalusena siiski vähemasti ühe täiskomplektse keskkooli püsimist. /--/ ...praegu kavatsetakse toimida jällegi nõukogude ajast tuttava ülalt alla sunniga. /--/ Kas kavandatavat raskete tagajärgedega õnnetust on veel võimalik ära hoida? Et asi on algusest peale püstitatud parteipoliitilise, mitte haridusliku sammuna ..., siis on see võimalik üksnes juhul, kui Reformierakonda, Keskerakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvate linnavolikogu liikmete seas leidub inimesi, kellel isiklik au, mõistus ja südametunnistus kaaluvad üles parteipileti. “

Kahjuks muutub uue kooli idee praeguses hetkes üha rohkem iseenda kõverpeegliks. 4. okt. 2011 Sakalas kirjutatakse, et uue gümnaasiumi ehitamine lükkub aasta võrra edasi raha puudusel. Kool avatavat siiski 2013 sügisel. Küsime nüüd, miks peavad Valuoja Põhikooli lapsed kellegi lühikese mõtlemise tulemusena õppima kolm aastat endise Vene gümnaasiumi koridoris, samal ajal kui nende oma maja seisab tühjana, riigile maha müüdud.

Alli Lunter
Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja

loe lisaks:
Kaja Land vahendab ametiühingu uudiseid Viljandist
Maido Mändmets kirjutab maakoolide olukorrast riigis 
Ülo Vooglaid kritiseerib uut haridusreformi ja võrdleb seda sundkollektiviseerimisega
Evelin Tamm kirjutab, kuidas koolide kinni panemisega Eestis haridust reformiti

No comments: