Sunday, January 08, 2012

Õpetajad reedesest haridusetendusest - Margit Timakov Õpetajate Liit

Avaldan Margit Timakovi täna hommikul hariduslisti saadetud kirja, milles ta arutleb haridusministeeriumi reedel avaldatud plaanide teemal. Margit on Õpetajate Liidu noor ja aktiivne juht, inglise keele õpetaja Tallinna ühes gümnaasiumis. Reedel toimus haridusministeeriumi pressikonverents, kus räägiti õpetajate tööst ja gümnaasiumireformist. Loe täpsemalt siit.


Tere!


Kommenteeriks lühidalt reedest stardipauku õpetaja poolt vaadatuna, võttes põhjaks Raivo lühiülevaates toodud alajaotused.(Raivo Juurak saatsis hariduslisti oma märkmed samalt ürituselt E.T.)
Raivo kutsus seda "õpetaja staatuse tõstmise programmiks", ministeerium ise kui aruteluks tutvustatavat projekti "Õpetaja ametikoha ümberkujundamise lähtealused", rõhutades, et "õpetajaamet on tervik". Läksime kohale ootusärevalt, lahkusime lootusrikkalt - andes endale täiesti aru, et lisaks lootusele on loomulikult veel nii mõndagi vaja. Siinkohal tahakski rõhutada, et see oli alles algus, edasised  arutelud sihtrühmadega jätkuvad juba järgmisel nädalal.
PALK ÜLE EESTI KESKMISE
Koolis tööd alustava noore inimese palk peaks kindlasti olema vähemalt riigi keskmine, et õpetajadki suudaks ikka väärikalt omadega iseseisvalt hakkama saada. Oleks aga samas ettevaatlik nende keskmistega…
KOORMUS POLE AINULT AINETUNNID
Klassijuhataja ülesanded ei ole ju teatavasti ainukesed lisakohustused, mis õpetajal on. Iga õpetaja on erinevate isikuomadustega, mistõttu sobib ühele rohkem õpilaste (klassijuhataja, kodumaised ja rahvusvahelised kooliprojektid jne) või õpetajate kollektiivi juhtimine (nt ainekomisjonide ja -liitude juhatajad), teisele õppematerjalide koostamine, kolmandale eksamite ettevalmistamine, neljandale koostöö ülikoolide ning teadlastega, viiendale tulevaste ja noorte kolleegide juhendamine. Hetkel toimub meil koolides kindlasti ressursside raiskamine nii mitte rakendamise kui ka ülekoormatuse arvel. Õpetajaks olemine on alati tähendanud enamat kui tunni andmist hea, kui selles ühisele arusaamisele jõutakse nii õpetajate endi kui ka kooli juhtimise ja pidamise tasandil.
ÕPETAJA ABIMATERJALID
Midagi juba kusagil on, päris mitmeski kohas; kuid vaja oleks süstematiseeritud varamut, mille täiendamine toimub organiseeritult. Kui need, kellel juba on midagi jagada, seda teevad, võib ühises tegemises sündida midagi veel põnevamat – seda ka aineüleselt. Konkurents õpilaskohtade pärast on ehk selget pilku ähmastamas, kuid peaksime mõistma, et eesmärgiks on tagada igale õpilasele hea haridus. Ainete sisuline lõiming ning hea kogemuse jagamine võiksid olla need, mida riiklikultki mitte ainuüksi tunnustatakse, vaid ka eeldatakse.
                                                                             LEPING KOOLIJUHIGA
Kahjuks ei ole me vist päris kõikjal selleks valmis veel, et koolijuhil rohkem otsustusvõimu oleks - kuid kooli kui organisatsiooni tugevuses on tal juba praegu suur roll. Koolijuht, ja laiemalt kogu juhtkond ei peaks aga arvama, et nende kohad on igaveseks kindlustatud; kaotada tuleb politiseerunud ja korrumpeerunud süsteemi osa. Õpetajaamet ning haridus tervikuna peab kindlasti muutuma palju paindlikumaks, kui tahame ajaga kaasas käia. Ettevaatlikuseks on aga samuti põhjust, sest päris igaüht tänavalt klassi ette kohe tööd tegema saata ei pruugi mitmes mõttes turvaline olla.
UUS KUTSESTANDARD
Kutsestandard vajab kindlasti kiiremas korras ajakohastamist ja sellega hakatakse juba sellest kuust aktiivsemalt tegelema. Siingi on kohti, mis vajavad läbi mõtlemist ning arutamist.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et äärmiselt positiivne on see, et hetkel ei ole antud valmis lahendusi, vaid dialoogi ning vestluse alustuseks vajalikud mõtted. Kindlasti peaks meist igaühe ülesanne nüüd – üldist eesmärki silmas pidades – olema maksimaalne valmisolek kaasa rääkida, teisi ära kuulata, tõsiselt pingutada ja positiivselt meelestatud olla. Suhtumistega „niikuinii midagi ei ole võimalik muuta“, „see on vaid jutt“, „kui minu mõtet sisse ei kirjutata, siis mina kaasa ei löö“ ehk „mina üksi tean täit tõde“ jne kaugele me ei jõua….või vähemalt sinna ei jõua, kus haridus Eestis olla vääriks.

Parimate soovidega tänaseks ja homseks ja edaspidisekski,


Margit Timakov
Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees


Õpetaja ametikoha kujundamise lähtealused HTM projekti leiad siit

Dokumendis on muuhulgas kirjas:  

 

Täiskoormusega õpetaja ametipalk peab ületama riigi poolt kehtestatud õpetaja palga alammäära. Täiskoormusega õpetajate palkade keskmine peab aastaks 2015 olema 20% kõrgem riigi keskmisest palgatasemest.

 

HTM astub samme riiklikust õppekavast tulenevate õppe- ja õpetamiskoormuste ülevaatamiseks. Töötatakse välja soovituslikud juhendid kooli töökorralduse, sh õpetajate töökoormuse juhtimiseks. Vähendatakse kohustuslikku koolibürokraatiat.

 

Ajakava ja tegevused on HTM dokumendis toodud alljärgnevalt:

  • Huvigruppide ja avalikkuse kaasamine kontseptsiooni aruteludesse, kokkulepped - jaanuar-mai 2012
  • Seadusloome täiendused ja parandused - 2012 teine poolaasta
  • Kontseptsiooni ellurakendamine – 2012 sügis - 2014

Seega on tõepoolest oluline, et õpetajad hakkaksid aktiivsemalt tegutsema ja kujundaksid oma ühisseisukohad kiiremas korras. Kindlasti on oluline olla nähtav, teha koostööd ja jagada infot omavahel ja väljaspoole!

No comments: