Wednesday, January 11, 2012

Väikekoolid ei sobi haridusmaastikule, kus domineerib edukultus. Maido Mändmets. Varstu kool

Maido Mändmets kirjutab hariduslistis vastusena Ülo Vooglaiu kirjale (avaldatud pealkirja all „Mis on ühist gümnaasiumireformil ja sundkollektiviseerimisel?“ Ülo Vooglaiu kriitika reformile). Avaldan tema kolmes kirjas edastatud kommentaarid. Maido Mändmets alustas tööõpetuse õpetajana, aga töötab nüüd arvutiõpetajana ja direktorina  Varstu Keskkoolis (juhina 1998. aastast). Ta oli esimene koolijuht Eestist, kes tegi läbi Fulbright’i direktorite vahetusprogrammi. Varstu koolis õpib põhikooli ja gümnaasiumiosas kokku 155 õpilast. Õpilasi on seitsmest vallast. Milline on elu maakoolis? Mida me haridusreformi mõjudest väikestele ja omanäolistele maakoolidele tegelikult teame?

VÄIKEKOOLID EI SOBI HARIDUSMAASTIKULE, KUS DOMINEERIB EDUKULTUS

Maido Mändmets Kiri hariduslisti 10.jaanuar 2012

Ülo kirjutas: Ajaloost on vaja õppida!
Hiljuti väideti, et haridussüsteemi "kõige olulisem lüli" on põhikool. Sellest räägiti nii pikalt ja palju, et väikestele lastele hubased kodulähedased algkoolid pandi kinni.  Neist on veel vaid mälestus. Seejärel likvideeriti hulk nn kutsekoole. Nüüd on järg gümnaasiumide käes. Õppe kvaliteet ei sõltu õpilaste arvust vaid inimestest ja sellest süsteemist, millesse on inimesed pandud tegutsema.

Toon näite elust enesest. Aasta lõpus ilmusid rahandusministeeriumi kodulehele 2012. aasta koolide rahastamise kontrollarvud. Ma kuulsin raamatupidajatelt, milline on meie kooli vähenemine ja mõtlesin sisimas, et selle on tinginud gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemine.... Suur oli minu imestus, süüvides aasta alul arvudesse, et 2/3 ulatuses on riigipoolse toetuse vähenemise tinginud hoopis põhikooliaste. Õpilaste arvu langus 75-lt 68-le vähendas õpetajate palgafondi ligikaudu 28 000 EUR-i. Esimeses kooliastmes õpilaste arv tõusis, teises ja kolmandas astmes vähenes. Eriti valusalt (-7000 EUR-i) mõjus see, et kolmandas kooliastmes langes õpilaste arv alla (millegipoolest maagilise???) 30 õpilase. Kui palju on maakohtades sellised põhikoole, mida lihtsalt kägistatakse rahaliselt surnuks. Neis põhikoolides pole ju kuskilt neid lapsi juurde tekitada ja need põhikoolid, mille läheduses oli teine põhikool, on enamuses suletud... Mul on kahju, et mingi müütiline rahastamise valem määrab, millised põhikoolilapsed saavad haridust kodu lähedal ja millised lapsed on nii "väheväärtuslikud", et neid ja nende õpetajaid peab karistama (klasside liitmiste, vähemate õppevahendite, vähemate õpikute jm).

Meie kool ei pretendeeri võistlema valitud õpilastega koolidega. Meil on need õpilased, kes on. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Eks peegel kulub ikka ära. Alati saab paremini, kuid õpilaste rahuloluga meil vist väga halvasti ei ole. Põhikooli ulatuses õpivad väljaspool koolipiirkonda ainult 3 õpilast (kes on sündinud Tallinnas, lihtsalt vanemate sissekirjutus on maal). Meie gümnasistidest umbes 1/3 tahavad edasi õppida ülikoolis. Ülejäänud soovivad saada headeks politseinikeks, med õdedeks, päästeametnikeks, IT inimesteks – ühesõnaga spetsialistideks, kelle eelduseks on keskhariduse olemasolu. Kui me riigieksami tulemustega (mis pole meile kuidagi eesmärgiks) oleme koolide edetabeli keskel, siis me oleme rahul. Samas - need kes tahavad ülikooli astuda, reeglina ka saavad riigieelarvelisele kohale. Meie eesmärk on pigem arendada õpilastes loovust, eneseväljendusoskust, ettevõtlikkust jne.

Ma ei tea, kui paljud meie vilistlastest on moraalitud, ebaeetilised jne. Kardan, et eesti keskmine. Küll aga oleme rõõmsad, et meie hilisvilistlaste seas on keemiadoktor ja doktorant, kes hakkab Jaapanis oma tööd tehislihaste valdkonnas kaitsma. Seega - ka väikses koolis on võimalik saada hea akadeemiline haridus. Lihtsalt riigi suhtumine (läbi rahastamise ja retoorika) on erinev Varstu Keskkooli ja GAG-i.

Tegelikult on omamoodi edulood kõikidel koolidel. Mina tõin näiteid ühe kooli baasilt. Igal väiksel põhikoolil on oma NÄGU. Tüüpiliselt mitte hea ega halb, vaid TEISTSUGUNE, kui linnakoolidel. Sama ka väikeste gümnaasiumidega. NAD on lihtsalt TEISTSUGUSED. Ja see ei mahu haridusmaastikule, kus on edukultus, konkureerimine. Sellised alg- ja põhikoolid on saatanast. Gümnaasiumitest rääkimata. Nad ainult kulutavad riigi niigi nappe ressursse - "ilma midagi vastu andmata".

nukralt,
Maido

Loe lisaks:
Koolide sulgemisest ja haridusministeeriumi rollist
Harjumaa õpetajad umbusaldavad minister Aaviksood.
Gümnaasiumidereform ehk kuidas koolide kinni panemisega Eestis haridust parandati.

1 comment:

Evelin Tamm said...

Kristi Toomra kirjutab fb lehel Õpetajale vääriline palk artiklit kommenteerides:
Lugesin põnevusega, kasvõi juba sellepärast, et olen nimetatud kooli vilistlane. Nii mina kui mu vend saime sealt hea hariduse, mõlemad saime sisse ülikoolidesse, mille ka lõpetanud oleme. Samamoodi on läinud minu teiste kooliõdede-vendadega.
Maakoolid on juba väljasõitude poolest kehvemas olukorras, millest kunagi kirjutas ka hr Mändmets. Kui linnas kulub mõne näituse või kontserdi külastamiseks mõni tund, siis maakooli õpilane peab veel arvestama sõiduga, toidurahaga jne. Tõesti kahju, kui ei toetata elu maal, kui väike koolijüts ei saa käia oma kodu lähedal koolis. Olen isegi mitmeid kordi mõelnud, et äkki läheks tagasi oma lapsepõlvekoju, aga kui kõik sureb välja, siis... Surnud ring?