Wednesday, February 15, 2012

Õpetajad, suhelge inimestega!

Täna andis Lasteaednike Liit teada, et lasteaiaõpetajad ühinevad 7.-9.märtsi õpetajate streigiga. Lõpuks ometi jagati avalikkusega midagi, natuke näpuotsast infot. Tip-tip-tip, väga minimaalselt... ei midagi innustavat või julgustavat meie lasteaedade õpetajaskonnale.

Eesti lasteaednike liidu juhatuse esimees Liili Pille ütles Delfile, et lasteaednikud toetavad õpetajate streiki. Kas, kuidas ja kui palju nad streigivad, otsustab iga lasteasutus ise. 

Haridusttöötajate liidu nõudmiste hulgas on ka kaks lasteaednikke puudutavat nõudmist. Eesmärk on kehtestada koolieelsete lasteasutuste õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude kaupa üleriigilised töötasu alammäärad võrdselt põhikooli- ja gümnaasiumi õpetajate alammääradega ning võrdsustada nende puhkus teiste õpetajate puhkusega, mis on 56 kalendripäeva.



Avaldasin teate fb lehel "Lasteaiaõpetajad on õpetajad" ja selle peale tuli küsimus, mis ülimalt hästi iseloomustab kujunenud infosulgu.

Tore, et ka lasteaednike hulgas streik peaks toimuma, kahjuks vist väga paljud lasteasutused selleni ei jõua, kuna lasteaia õpetaja palkadeks peab vahendid leidma kohalik omavalitsus. Seetõttu on lasteaiaõpetajatel ka keelatud streigist osa võtta, kuna vald maksab regulaarselt palka. Nii on kahjuks ka meie valla lasteaedades, kus lasteaiaõpetajatel ei ole lubatud streikida. Kas on ka teistes valdades sama olukord, et vald otsustab, mis õpetajatele parim?


On valdu ja lasteasutusi, kus lasteaiaõpetajatele on öeldud, et nad ei tohi streikida! Tuletan siinkohal meelde, et kõikides valdades kehtivad Eesti Vabariigi seadused ja seega ei saa KOV õpetajaid keelata streikimast. 
Streigist osavõtt  on üks Eesti Vabariigis kehtivaid põhiõigusi  (EV Põhiseaduse § 29 lg 5)
Õpetajad peavad lähtuma kollektiivse töötüli lahendamise seadusest, mis Eestis streikide korraldamist reguleerib. Täpsemad õpetused, kuidas streikima peab on kättesaadavad ka EHL lehel http://www.ehl.org.ee  


Väljavõte lehelt:
Õpetajate üleriigilisest streigist 7.-9. märtsil 2012.a

EHL teatab, et üleriigiline streik pedagoogide töötasu tõstmise nõudmiseks toimub ajavahemikus 7.-9.märts 2012.a.
Lisatud teave streigi toimumise, sh õiguslike aluste, korraldamise, nõudmiste jm vajaliku kohta
SIIN DOKUMENDIS ON ÕPETUS, KUIDAS STREIKIDA!
NB! Streigist osavõtust tuleb informeerida asutuse juhtkonda, valla- või linnavalitsust vähemalt 2 nädalat ette, s.o 21-ndaks veebruariks 2012.a.
Nendes haridusasutustes, kus on kehtiv kollektiivleping, saab korraldada toetusstreike, mis ei või kesta üle 3 päeva(Kollektiivse töötüli lahendamise seadus §18).
Astugem aktiivselt välja õpetajate töötasu tõstmise õigustatud nõudmiste eest.
Üheskoos suudame!

Sven Rondik EHL juhatuse esimees 

Päev varem kirjutas mulle üks õpetaja (avaldan autori loal):
Meie kool valmistub kenasti streigiks. Täna sai aü usaldusisik kirja, kus on kirjas tegevusjuhis, kuidas streiki korraldada. Vahetasime ka õpetajate toas mõtteid ja selgub, et kõikides koolides küll info õpetajateni ei jõua ja on lasteaedu, kus arvatakse, et see nende kohta ei käi. Kuidas oleks võimalik infot jagada nendesse koolidesse, kus on infosulg ja lasteaednikele selgitada, et nad on kambaliikmed?
Üldiselt valmistabki mulle suurt muret viis, kuidas õpetajaskonda ja ka avalikkust toimuvast teavitatakse. Pidevalt on infosulud, kust läbi murdmiseks on inimestel vaja teha ebaharilikke pingutusi. Infoühiskonnas elades on teatud asjad muutunud üldiseks tavaks ja inimesed eeldavad organisatsioonidelt professionaalsemat käitumist. Õpetajate esindusorganisatsioonid ei ole siin erandiks.  Keegi (kaasaarvatud õpetajad ise) ei arva, et Eesti haridustöötajate, lasteaednike või õpetajate liitudele kehtivad mingid teised reeglid, (kahe)kümne aasta tagused reeglid... 
Lasteaednike Liidu kodulehelt midagi streigi kohta ei leia. Samasuguse rõhuva infosuluga esineb ka Eesti Õpetajate Liit. Samas on palju lasteaedu/koole, kus õpetajad on oma õigustest täiesti teadmatuses. Streigi korraldamiseks on reegleid ja abimaterjale, mida ühingud, kes õpetajaid koondavad, peaksid oma kodulehtedele üles panema ja aktiivselt levitama. Kui organisatsioonid ja õpetajad on passiivsed, siis on lasteaia- ja omavalitsusjuhtidel ning lapsevanematel õpetajatega lihtne manipuleerida. Alati on inimesi, kes on eriarvamusel, see ongi demokraatia olemus. 
Ammu on selge, et õpetajate organisatsioonid ei ole oma palgavõitluses üksi ja saaksid kodanikkonnalt hädavajalikku abi, et 7.-9 märtsi streik edukalt lõpuni viia. Loodan, et neil endil jätkub taiplikkust pöörduda erinevate asjatundjate poole ja paluda abi. Inimesed on valmis aitama, olen selles kindel. Näiteks on suurte avalike suhete kogemustega Eesti Mittetulundusühenduste Liit, kust saab iga kodanikealgatuse tarvis nõu küsida. EMSLi missiooniks avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste huvide kaitsjana on arendada ühenduste tegevust toetavat keskkonda ja tugevdada ühenduste suutlikkust selles keskkonnas tulemuslikult tegutseda. Teiseks on olemas ka Ametiühingute Keskliit, kes ehk oskab mõnes ametiühingu teemat puudutavas juriidilises küsimuses kiiresti nõu anda.  EAKLi eesmärk on tagada jätkusuutlik ametiühinguliikumine Eestis. Pole vaja muud kui julgust ja pealehakkamist, õpetajad! Paljud organisatsioonid ajavad õpetajatega sama asja ja nad on valmis nõu ja jõuga appi tulema, tuleb lihtsalt küsida! 
Lasteaiaõpetajatel tuleks lisaks juba esitatud nõudmistele tuua välja ka teised lasteaia valupunktid nt koormused, abiõpetajate palgad ja laste arv rühmas. Need on kohapealsed asjad, mida on vaja igas omavalitsuses eraldi läbi vaielda. Praegu on teil tugev seljatagune ja palju toetajaid. Kasutage siis ometi võimalust, et muutusi ellu kutsuda! Pole normaalne, et üks inimene peab Tallinnas vastutama 26 lapse elu eest, töökoormus on samas pelgalt 75%. Ei ole normaalne, et abiõpetajad käivad kaheksa tundi päevas viiel päeval nädalas tööl ja teenivad närused 250 eurot (vaesuspiir 2010 aastal oli 280 eurot)! Seniks kuni lasteaedade töötajad ise kujunenud olukorra vastu ei protesti, on kõik nagu korras... Lugege näiteks hr. Pajula artiklit
"Laste arvust rühmades rääkides kordas Pajula taas, et ehkki laste nimestikuline arv rühmades on 24, käivad kohal keskeltläbi 16-17 last. See teeb 8 last täiskasvanu kohta."
Samamoodi on tänaseni asjaliku vastuseta sotsiaaltöötaja Eskori artikkel. Mina soovitaks kasutada tema näidet ja tuua välja probleemistik avaramalt ja mitte jääda pelgalt palgateema otsa kükitama. Sellisel juhul oleks avalikkuse toetus streigile palju tugevam. Iga lapsevanem tahab oma lapsele paremaid kasvamis- ja õppimistingimusi, hetkel on paljud lapsevanemad teadmatuses ja pandud omamoodi sundseisu. Lasteaedasid ei saa näiteks enamasti valida, õpetajaid ei saa meil enamasti valida, saad järjekorras etteotsa, siis ole õnnelik ja vagusi! Kui inimesed näevad, et õpetajad tegelevad nende lastele paremate tingimuste eest võitlemisega aktiivselt, siis on abimehi ka lastevanemate hulgas väga palju.  
Ilmselt tuleks kõikidele õpetajatele võimaldada üks koolitus avalikkusega suhtlemise õppimiseks, artiklite kirjutamise, meediaga suhtlemise , pressiteate kirjutamise harjutamiseks jne. Lisaks ka teave kaasamisest ja muud kodanikuühiskonnateemalised baasteadmised, millest täna tundub õpetajaskonnal vajaka jäävat. Igas koolis (erinevalt lasteaiast) on see kompetents siiski vastavate õpetajate näol olemas. Küsimuseks jääb, miks nende inimeste oskusi alati kõige paremini rakendada ei osata.
  
Samal teemal loe:

30. november 2011 Millest lähtuvalt kajastab meedia haridusalaseid probleeme?

28. novembril 2011 Lasteaiaõpetaja on inimene ehk miks õpetajad peaksid ühinema

4 comments:

Evelin Tamm said...

Raili Rahuoja
ÜLESKUTSE: Eesti Päevalehele teadaolevalt on siiani koole, kus juhtkonna tasandil hirmutatakse või hoiatatakse õpetajaid, et nad ei osaleks streigis. Anna teada, kui tead, kas sinu koolis on juhtkond õpetajaid niimoodi mõjutanud kas siin kommentaarina või teata aadressil lauri.tankler@epl.ee. Võid üleskutset ka oma seinal jagada, nii jõuab see rohkemate inimesteni!

Evelin Tamm said...

Andres Kaarmann kirjutab oma ajaveebis vastusena käesolevale postitusele.

Inimesed, rääkige õpetajatega!
Üks riik, üks rahvas? Mõtteid vabariigi sünnipäeva eel ning üleüldist streigilainet oodates.

Mõned päevad tagasi kirjutas Evelin Tamm, kellega oleme palju mõtteid vahetanud haridusest, arvamusloo Õpetajad, rääkige inimestega. Meid seob ühine mure – Eestimaal pakutava hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine. Tõsi, arusaamad, mida peab haridussüsteem inimesele pakkuma ning kuidas seda parimal viisil ja vahenditega realiseerida, on siiski veidi erinevad. Aga debati mõtte ongi ju teema käsitlemine võimalikult mitmekülgselt, et lugejal oleks võimalik hinnata nii poolt- kui vastuargumente.

Loe edasi: http://kaarmanna.blogspot.com/2012/02/inimesed-raakige-opetajatega.html

Evelin Tamm said...

Tänan, Andres, lugemast ja vastamast! Kuidas kujunevaid eelarvedilemmasid lahendada, see jäägu ikka poliitikute pärusmaaks. Minu arvates vöiksid vöimulolijad kodanike omavahelise vastandamise asemel rohkem keskenduda sellele, kuidas saaks Eesti majandus euroopalikule järjele ja köik inimesed normaalselt ära elada... Ainult siis, kui sellel ja muidugi ka maksude teemal tösisemaid ja sisulisi debatte on näha, saame jälle röömsate nägudega vabariigi aastapäeva tähistada. Vastasel korral istuvad ymber lookas laua ainult need, kelle sissetulek on vähemalt keskmine. Minu arvates on inimestevaheline solidaarsus lyhikese ajaga märkimisväärselt paranenud ja selle yle on ju ainult hea meel.

Evelin Tamm said...

Tänases Õpetajate Lehes kirjutab Aune Past (kommunikatsiooniekspert), et on korraldanud õpetajatele koolitusi ja sõnastab ühtlasi ka oma soovitused. Väga hea lugemine! Soovitan kõikidel asjaosalistel see artikkel läbi lugeda. Õpetaja meeleheide pole meelelahutus http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6921.

Aune kirjutab: Mõte, et streik peab olema meele avaldamine, mitte meelelahutus, pole hinnang olukorrale, vaid erialane soovitus. Siin ei ole näpuganäitamist, et sõbrad, nüüd olete midagi valesti teinud. Minu soov on, et õpetaja saaks palka juurde ja me kõik leiaksime oma südames õpetajale toetust. Mitte ainult siis, kui õpetaja oma meeleheite meele avaldamiseks kanaliseerib, vaid iga päev. Olen uhke, et oleme loomas ennast demokraatliku ühiskonna tarkade tegijatena. Hästi korraldatud streik, kui see viib otsustajate meele muutmisele, on aususe ja tarkuse tunnus. Kes aga teab hästi korraldatud streigi retsepti?

Aunega absoluutselt nõus! Häid retsepte võtta aga eriti ei ole ...
Ilmselt tasuks uurida Euroopast, millised on teiste õpetajate kogemused. Mitmetes kriisiriikides on õpetajad juba korduvalt streikinud ja ka edu saavutanud. Viimane näide on Inglismaalt, täna selgus, et nende protestid kokkuhoiupoliitika vastu on osades punktides väga edukad olnud.