Friday, February 10, 2012

Vana-Antsla Kutsekeskkool pannakse kinni - haridusmehaanika kaugõppekursus jätkub

https://eelnoud.valitsus.ee lehelt tellitud uuditsevoog tõi teate Vana-Antsla Kutsekeskkooli sulgemisest. Põhjenduseks õppetöö efektiivsuse tõstmine ning ressursside tõhusam kasutamine (loe hoiame raha kokku). Tutvu dokumendiga siin

Vana-Antsla õppesuunad on näha siit http://www.vana-antsla.edu.ee/index.php/erialad.  

Seega hea näide, kui asutused kuuluvad riigile, siis pole sulgemiseks vaja muud kui peaministri allkirja. Vaikne ja rahulik lõpp. Pole kuulnud, et keegi midagi protestiks või liigselt arutaks. 


Meelis Mereküla kirjutab Võrumaa Teataja kommentaariumis arvude keeles:
Vana-Antslas on õpilasi ühe töötaja kohta 3,8 riigi kutseõppeasutuste keskmine on 8,5. Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud õppija kohta Vana-Antslas 607 eurot ja riigi keskmine 280 eurot. Eriti suured käärid on kütte, elektri, vee ja kanalisatsiooni kuludes ühe õppija kohta, kus see näitaja on 3,2 korda kõrgem, kui kutseõppeasutustes keskmiselt 532 ja 166 eurot. 


Vana-Antsla koolis saavad kutseõpet vaimupuudega noored. Erivajadustega noorte õpetamiseks kulubki rohkem ressursse, see on täiesti arusaadav.Kahjuks vist mitte meie ametimeestele, kes ise õpetamisest suurt midagi ei tea.  Lisaks on jäänud märkimata, et riigil on Vana-Antsla kooli hooned tänaseni renoveerimata, millest kõrged kulud küttele ja veele. 

Maalehest saab lugeda:
Koolile saab esmalt saatuslikuks tema asend. HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko sõnul paikneb Vana-Antsla kool kahe kutseõppeasutuse – Võrumaa kutsehariduskeskuse ja Valgamaa kutseõppekeskuse vahel.
Mõlemad on saanud viimastel aastatel märkimisväärseid investeeringuid ja neil on maakondades keskne asend. Vana-Antslas dubleeritakse ka enamikku seal õpetatavatest erialadest.
Etteheiteid pole, aga...
“Kuigi meil pole etteheiteid Vana-Antsla õpetamise tasemele, on seal õpilaste arv väike, halduskulud suured ja pole otstarbekas sellises asukohas kutsealasesse koolitusse investeerida,” selgitab Tiko.
Tiko sõnul tagatakse erivajadustega õppijate koolitus edaspidi Võrumaa kutsehariduskeskuse ja Urvaste kooli koostöös. Kooli varad antakse pärast õppetöö lõppu Riigi Kinnisvara ASile.
Huvitav strateegia, paneme uksed ilma pikema jututa kinni, sest pole enam otstarbekas selle kandi rahvale kooliharidust pakkuda. Samal ajal pole õppetöö tasemele mitte midagi ette heita, põhjused on pelgalt majanduslikku ja geograafilist laadi.

Lisaks paneme samal ajal, samade põhjendustega kinni ka keskkoolid. Kas liigume jõuliselt elanikkonna keskmise haridustaseme langemise suunas? Peagi on keskhariduse ja kõrghariduse saamine tehtud luksuseks, mille jaoks maapiirkondades vaid vähestel rikkust jagub.  


Näib, et samal ajal kui enamus arenenud riike liigub kõrghariduse massistumise suunas, siis Eesti tänased juhid on valinud teise tee. Meie liigume kodanikkonna lumpeniseerumise suunas, samas tempos jätkates on enamik meie maaelanikkonnast sunnitud leppima põhiharidusega. Koolipingist edasi viib tee noored juba lihttöödele Soome ja Rootsi (Leidsin naiivsevõitu kirjutatud näite elust enesest siit)... Loodaks näha mõnda usaldusväärset uuringut, mis suudab selle esmalt kohvipaksu pealt ennustatud väite ümber lükata.  

Pole ise Vana-Antsla elu-oluga kursis, aga palusin abi hariduslistiinimestelt. Kui keegi seal kommenteerib, siis lisan hiljem ka siia blogispostitusele. 

Koolidirektor rääkis Maalehele:

“Asekantsler Kalle Küttis käis sügisel siin ja ütles, et 
me olevat perspektiivitu ning seepärast pannaksegi kinni,” 
ei mahu Angerjärvele kõrge ametniku ütlemine kuidagi pähe.
Siiani pole probleeme olnud õpilaste vastuvõtuga. Kõik erialad said sügisel hõlpsasti täis, osale lastehoiu erialale soovinutele tuli äragi ütelda.
Koos uute vastuvõetutega oli siis nimekirjas 230 õpilast, rohkem maja lihtsalt ei mahuta.
“Kui meile ei tahetaks õppima tulla, siis võiks arutada, kas meie kooli vaja on. Aga tullakse, järelikult meid ka hinnatakse,” arutleb direktor.
Lisaks direktorile saab samas Maalehe artiklis sõna ka vallavanem:
Väikesele külale Antsla külje all, mis on toiminud tänu koolile, on kutsekooli kinnipanek katastroof.
Leivata jääb 49 töötajat, neist 19 vanemõpetajat.
“Kui kaob kool, siis kaob ka küla,” räägib Angerjärv. “Kogu taristu toetub koolile, meie katlamaja kütab ka elumaju. Kas rahvas suudab kallinevat kütet enam maksta?”
Murelik on ka Antsla vallavanem Tiit Tõnts, kes peab kutsekooli sulgemist riigi sihipäraseks tegevuseks elu väljasuretamiseks maal.
“Riik paneb kinni postkontoreid, metskondi, varsti vist ka gümnaasiume. Mis mõte on siis üldse maal elada?” küsib ta.
Tõnts on üsna kindel, et ka Vana-Antslat ootab Helme saatus, kus hiljuti, tehnikumi tegevuse lõppedes, paljudest hoonetest said tondilossid.


Siit on selgelt näha, et riik maaelust ei hooli. Ei olda heaperemehelikud. Koolimaja on rahvast täis, tegutseb juba 20-ndatest aastatest ja edukalt, aga efektiivsust ja perspektiive (riigijuhtide arvates) ei ole see.... vaja on ehitada suured koolkombinaadid ja tuupida need rahvast otsast otsani täis, siis on efektiivsus korras... 


Minul on vaikselt tekkinud küsimus: Kas peale Aaviksoo haridusministriks oleku aega ka mõni kool Eestimaale üldse alles jääb? Tegemist on haridusreformiga täiesti uuel moel. Näib, et koole pannakse kinni nii massiliselt, et mina oma blogis kõikide nende kadumist kaardistada ei jõuagi. 


Kuigi mõnes mõttes võiks ju öelda, et osade koolide sulgemisotsuste taga on hoopis kohalikud omavalitsused, siis tegelikkuses on probleemiks ikkagi kehtiva rahastussüsteemi rõhuasetused. Paljud väikekoolid ei tule pearahaga toime, sellest kirjutas jaanuaris Maido Mändmets, kes on Varstu kooli juht. Näib, et isegi kui koolid tulevad rahadega kuidagiviisi läbi, on valitsus otsustanud enda alluvuses olevaid väikekoole hoogsalt kinni panema asuda. Seega mammutkoolide trend on hariduspoliitikas selgelt täheldatav. Koondame tuhanded keskustesse, siis on odavam majasid üleval pidada, klassid saab täistuupida ja õpetajad saavad täiskoormuse. Ideaalne haridusmehaanika. 


Ma ei saa nende otsuste loogikast Eestimaa kontekstis aru. Kas keegi seletaks?

2 comments:

Evelin Tamm said...
This comment has been removed by the author.
Evelin Tamm said...

Vürtsi lisamise mõttes soovitan lugeda Kalev Lillo rõõmusrõõsat poliitpropaganda üllitist, mis ilmus Valgamaalases. http://www.valgamaalane.ee/732434/elu-maal-muutub-jarjest-paremaks/

Elu maal muutub järjest paremaks!

Ühtlasi õnnitlen kõiki, kes sarnased prisked mehed pukki on valinud. Nüüd saategi sellistele endi raha eest head elu võimaldada....

No more comments!