Wednesday, March 14, 2012

Haridus arvudes 1995 - 2009 ehk mida saame HTM näruse statistika põhjal teada koolivõrgu efektiivsusest

Käimasolev avalik debatt koolivõrgu efektiivsemaks muutmise osas on takerdunud (avalikkusele kättesaadavate) asjakohaste uurimuste ja põhjalike statistiliste ülevaadete puudumise taha. Poliitikud esitavad enamasti statistikat ja neid analüüse, mis nende enda pakutud reformidega kõige enam resoneeruvad. Kui mõnikord võib seda pidada "tahtmatuks veaks", siis riigi arengu seisukohast vaadatuna võib sellist eksitamist pidada ka ebaeetiliseks käitumiseks, eriti kui tegemist on teadliku info varjamise, hämamise või eksitavate andmete esitamisega. Üsna sageli kostub avalikkusest vastuväiteid, mis näiteks IRLi ja RE parteiliidrite usaldusväärsuse infoallikatena kahtluse alla seavad. Eriliselt on siin silma torganud haridusdebatil esitatud statistika nt õpetajate palkade kohta. Seega on infopuudusest ja kallutatusest kujunemas takistus Eesti laiema avalikkuse kaasamisel haridusküsimuste arutamisse.

Kuna asjakohased ülevaateid tõepoolest mitte kusagilt leida ei ole, siis vaatasin täna hommikul ise haridusstatistikale otsa tuginedes sealjuures
HTM kodulehe andmetele.

Minu ülevaates esitatud arvud on kõigile kättesaadavad. Kutsun siinkohal ka teisi kodanikke (sh mõtlen ka poliitikuid)  ja kodanikeühendusi üles nendesse arvudesse mõneks hetkeks süvenema, sest vastasel korral on raske mõista käimasolevat diskussiooni hariduskulutuste ülemäärasest suurusest Eesti Vabariigis (ikkagi rõhutatult 7% SKPst!) või ebapiisavusest.


Tegemist ei ole analüüsiga, mis taotleb lõplikkust, pigem on eesmärgiks juhtida tähelepanu mõnedele faktidele ja luua "uusi" seoseid, näidata üldisi suundumusi, ärgitada edasi mõtlema, küsima ja arvutama.


Üldhariduskulude kasv on kutse- ja kõrgharidusse suunatud summadega võrreldes olnud kõige tagasihoidlikum.


Alates 1995 aastast 2009. aastani on hariduskulude kasv olnud 5,2 kordne. 1995. aastal kulutasime haridusvaldkonnale 159 miljonit eurot ja 2009. aastal 831 miljoni eurot aastas.

Sealhulgas on üldharidusele tehtavad kulud kasvanud 4,5 korda 98 miljonilt 437 miljonini; kutsehariduskulutused on kasvanud 5,6 korda 17 miljonilt 96 miljonini ja kõrghariduskulud on kasvanud kõige enam 6,5 korda 27 miljonilt 179 miljonini.
Kõige enam kasvas haridusele kulutatav rahasumma 2004. ja 2007. aasta vahel. Näiteks kutseharidusele kulutati hüppeliselt rohkem kui kahekordne summa (2004 aastal 43 miljonit ja 2007. aastal juba 89 miljonit). Samal ajal kasvas üldharidusele tehtavate kulutuste osakaal ca 1/3 võrra vastavalt 295 miljonilt 393 miljonini (seega 98 miljoni võrra). Kõrgharidusele tehtavate kulutuste maht kasvas samal perioodil 63 miljoni võrra 2004 aasta 98 miljonilt 161 miljonini 2007 aastal (sh oli 2007 aasta kasv võrreldes eelmise aastaga 44%)

2009. aastal  vähenesid üldharidusasutustesse tehtavad kulutused 3,2 %, samal ajal kasvas kutseharidusvaldkonna rahastamine 13% ja kõrgharidusasutuste rahastamine 4%.


Kui nüüd vaadata kulutusi õpilase kohta, siis kahjuks peab kohe ütlema, et HTM andmed on väga hõredad. Kui üldhariduskoolide õpilaste kohta on kulutused võimalik välja arvutada  alates 1995 aastast kuni 2009 (praegu on 2012 märtsi keskpaik!) aastani, siis kutsekoolide õpilaste arvud on esitatud alates 2000/11 õppeaastast ja kõrgkoolide üliõpilaste arvud leiab alles alates 2004/5 õppeaastast. Seega on puudu värskemad (2010, 2011 aasta) andmed rahastuse kohta ja varasemad andmed õppurite kohta. Minu arvates ei aita selline puudulik statistika esitamine kodanikel osaleda sisulistes aruteludes koolivõrgu efektiivsuse teemadel. Ministeeriumil tuleks need lüngad kiiremas korras täita.

 

Kui vaadata õpilaste arvu, siis võib täheldada, et kutsekoolidesse suundujate arv on läbi aastate olnud enam vähem stabiilne jäädes 27 000 ja 30 000 vahemikku (andmed kättesaadavad alates 2000. aastast), samamoodi on stabiilne olnud kõrgkoolides õppijate arv jäädes 67 000 ja 69 000 vahele (andmed alates 2004. aastast) . Samal ajal on  üldhariduskoolide õpilaste arv vähenenud 221 000-lt 143 000-ni (vahe on 78 000 seega ca 1/3, andmed alates 1995. aastast). Näiteks 2004. aastal oli Eestis 190 928 üldhariduskoolis õppijat, 29915 kutsekoolis õppijat ja 68 287 kõrgkoolis õppijat (neist 36 901 maksid oma õpingute eest ise). 2011. aastal oli üldhariduskoolides 142 983 õppijat, kutsekoolides 27 0 46 õppijat ja kõrgkoolides 67 607 õppijat (sh 31 772 maksid õppimise eest ise). Seega on edasiõppijate arv suhtarvuna aastate jooksul märgatavalt kasvanud. 
 
Õpilase kohta on kulutused üldhariduses ja kutsehariduses kasvanud enam-vähem võrdses taktis, kuid erinevalt üldhariduskoolidest on kutsekoolide ja kõrgkoolide kohtade arv aastatega samaks jäänud(andmed kättesaadavad alates 2000. aastast).
 
Esiteks üldhariduses õpilase kohta tehtavate kulutuste maht oli 2009. aastaks võrrelduna 1995.aastaga kasvanud 6,6 korda. Mis on võrdväärne hariduskulutuste üldise kasvuga samal perioodil. Kui 1995. aastal kulutasime õpilase kohta 443 eurot eelarveaastal, siis 2009. aastaks oli see kasvanud 2920 euroni.

Kahjuks ei saa andmete puudumisel võrrelda sama perioodil tehtud kulutuste kasvu kutsekooliõpilaste ja üliõpilastele, sest me ei tea kui palju inimesi vastavatel tasemetel õppis.


Võrdlust kutsekoolide ja üldhariduskoolide õpilastele tehtud kulutustele saab teha alates 2000. eelarveaastast, siis kulutati üldhariduskoolides 892 ja kutsekoolides 1037 eurot õppija kohta aastas.
2009. aastaks oli kutsekoolides õppija kohta tehtavate kulutuste maht kasvanud 3,2 korda (3385 euroni aastas) , mis on enamvähem võrdväärne üldhariduskoolide õppijate tehtavate kulutuste kasvuga, mis oli vastavalt perioodil 3,3 kordne (2920 eurot aastas).

Kõrgkoolides õppija kohta tehtavaid kulutusi saab välja arvutada alates 2004 aastast. Arusaamatuks jääb, kas kulude pool sisaldab ka tasulises õppes olijate õppemakse või lisanduvad need summad tehtud kulutustele. 2004. aastal oli eelarves ühe õppija kohta kõrgkoolis 1435 eurot aastas, kutsekoolis 1437 eurot ja üldhariduskoolis 1545 eurot. Seega võib täheldada, et sellel aastal said üldhariduskoolid õpilase kohta kõige enam raha. See nn "viga" korrigeeriti paari järgneva eelarve aasta jooksul (vt eestpoolt üldarvude võrdlust). 2007. aastal oli üldhariduskooli õpilase kohta investeering 2427 eurot, kutsekooli õpilase kohta 3250 eurot ja üliõpilase kohta 2362 eurot. 2009. aasta andmed on viimased, mille baasilt saan ülevaadet teha, selle aasta arvud on üldhariduskoolis 2920, kutsekoolis 3385 ja ülikoolis 2596 eurot õppija kohta aastas. Kasv vahemikus 2004 - 2009 üldhariduskoolis 1,9 korda, kutsekoolis 2,3 korda ja ülikoolis 1,8 korda.


Kokkuvõtteks:

Esitatud statistikast on näha, et hariduskulutuste järk-järguline optimeerimine üldhariduses on toimunud aastatel 2004 kuni 2007, mil märgavalt muudeti tehtavate kulutuste struktuuri ja hakati suurendama kutsehariduse kulutuste mahtu. 2004. aastast kuni 2007. aastani kasvas kutsehariduse kulutuste maht hüppeliselt 43 miljonilt eurolt 89 miljoni euroni 2007. aastal. 2007. aastal kasvas hüppeliselt kõrghariduse rahastamine tervelt 44%(!), jõudes õppija kohta sellel aastal enam vähem üldhariduskoolis õppijatele tehtavate kulutuste tasemele, kuid jäädes märgatavalt alla kutsekoolis õppija kohta tehtavate kulutuste mahule.  

Üldharidusse tehtavad kulutused lapse kohta ei ole aastatega ebaproportsionaalselt kasvanud võrrelduna kutsekoolides ja kõrgkoolides õppijatele tehtavate kulutuste kasvule. Pigem on üldharidusse tehtavate kulutuste üldine kasv jäänud alla kõrgharidusse või kutseharidusse suunatud investeeringute mahtudega ( 1995. aastast kuni 2009 aastani on kulutused kasvanud üldhariduses
4,5 korda, kõrghariduses 5, 6 korda ja kutsehariduses 6,6 korda) ja tuleks küsida, kas mitte sellest ei tulene probleemid üldhariduskoolide rahastamises. Elu Eestis on ju aastatega kordades kallimaks läinud. Ilmselt tulekski järgmiseks vaadata kulutuste mahtu proportsioonis elukalliduse tõusuga.

Võib täheldada, et hoolimata laste arvu märgatavast vähenemisest on kõrg- ja kutsekoolide kohtade arv jäänud samaks ja tuleks vaadata, kuidas võiksime optimeerida ka neid struktuure. Siinkohal on vaja mõelda riiklike prioriteetide üle, kas liigume teadmispõhise majanduse suunas, mis eeldaks kõrghariduse eelisrahastamist (algust tehti jõuliselt juba 2007. aastal, kasv 44%) või eelistame odava tööjõumaana jätkata, siis võime jätkata enam-vähem tänasel suunal (kutseharidusse suunatud summad on viimastel aastatel kasvanud kõige enam). Võib-olla on võimalikud mõlemad variandid? 

Lisaksin veel, et palgatõusu ootavad kõikide valdkondade õppejõud ja üldhariduspedagoogid siin oma nõudmistest kutsekoolide ja ülikoolide õppejõududest kuidagi ei eristu. Samas on HTM riigikoolide suhtes rahuolev ja peab võrku optimaalseks. Kui kutsekoolivõrk ja õpetajate/õpilaste suhtarvud on paigas, miks siis kutsekoolide õpetajad endiselt teistest õpetajatest oma kõrgete palkadega ei eristu? 


Haridusministeeriumi kodulehel kättesaadavat statistikat tuleks edaspidi kindlasti uuendada kiiremini kui kolme aastase hilinemisega (olemas andmed 2009 aastast). Lisaks on andmed kutsekoolide ja kõrgkoolide õppijate arvude kohta väga lünklikud. Praegusel kujul on puuduvad andmed asjaliku dialoogi loomist takistavad. Arvud, mida valitsusliikmete poolt välja käiakse näitavad samuti, et meil on vaja tõhustada statistika kättesaadavust sh ka poliitikutele ja teha see inimestele loetavaks tabelite jms kaudu. Tänapäeval on info töötlemine lihtne ja igaüks suudab asjalikke tabeleid koos selgitustega mõista. Tõlgendatud info kõrval on loomulikult oluline ka õigete ja ajakohaste algandmete kättesaadavus.
 
Kutsun üles kõiki asjaga seotud kodanikuühendusi avalikustama oma seisukohad, välja tooma seotud uurimusi ja analüüse, mis käimasolevale haridusvõrgu optimeerimise debatile võiksid kaasa aidata. Loomulikult on koolide sulgemise kava tekitanud palju emotsioone ja vastuseisu, kuid asjalikeks aruteludeks ongi vaja rohkem kui AK uudistes esitatud lühikest kava 220 gümnaasiumist jätta 50 alles. Selleks, et arutelu muutuks sisulisemaks ja ei jääks ministeeriumi pealiskaudseks monoloogiks, tuleks nii kodanikeühendustel kui riigiasutustel oma seisukohtade taga olevad analüüsid, selgitused ja uurimused rahvale kättesaadavaks teha.

Loodan, et käesolev ülevaade on omamoodi algatus sisulisemaks avalikuks aruteluks. Kõik kommentaarid, tähelepanekud ja märkused on teretulnud minu meiliaadressile ja/või hariduslisti.
  
Heade soovidega,
Evelin Tamm 

Liikumise "Õpetajale vääriline palk" üks algatajatest

Haridusteaduste magister, lapsevanem ja õpetaja  

Kiri on edastatud Haridusministeeriumi analüüsiosakonna ametnikele, minister Aaviksoole, nõunik Kaarmannile, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpilaskondade Liidule, Eesti Üliõpilaskondade Liidule ja hariduslistile

Tuesday, March 13, 2012

Kuidas vaeste heaks sõelaga vett kanti II ehk kuidas SM võitleb laste vaesusega

Laste vaesuse teema on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse. Eile näiteks räägiti teemast Vikerraadio Reporteritunnis.   

Sotsiaalministeerium on Euroopa Liidu õhutusel teinud suure hulga analüüse ajavahemikul 2000 - 2010. Need aruanded on kättesaadavad alljärgnevalt lingilt.


Aruannetest üksi, aga leib laste lauale ei jõua. Põhiliselt tegelevad laste vaesuse leevendamisega KOV sotsiaaltöötajad. Kahjuks näitavad SM andmed, et 
 
Paljud kohalikud omavalitsused ei ole võtnud tööle eraldi lastekaitsespetsialisti, mistõttu ennetavad ja toetavad teenused ei jõua õigeaegselt abivajavate perede ja lasteni. 2008. aasta andmete kohaselt oli Eestis kokku 162 lastekaitsetöötajat, neist 12 maavalitsustes ja ülejäänud 150 kohalikes omavalitsustes. Vaid 37%-l omavalitsustes on olemas lastekaitsetöötaja.

   
Ülevaate peretoetustes saab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt. Käivitatud on ka sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) -  riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. Sellest andmebaasist on võimalik näha, millises mahus ja kellele on toetusi eraldatud kohalikul tasandil.
 
Lisaks toimetulekutoetustele, mida jagavad kohalikud omavalitsused ja naeruväärselt väikesele lapsetoetusele (19 eurot kuus) jagatakse igakuiseid projektipõhiseid toetusi ka mittetulundussektorile vastavalt nende esitatud taotlustele.
Selleks, et aru saada, kui sihipäraselt HMN rahasid kasutatud on, teen lühikese ülevaate SM Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu eraldatud rahadest.

Kahjuks on andmed väga puudulikud. Projektidel ei ole selgitust üldse lisatud, on ainult pealkiri. Teisalt on hea see, et näha on ka need projektid, mida rahastatud ei ole. Seda võiks teha ka KÜSK, et kodanikud teaksid, mille vahelt valiti. Selge, et kõike ju toetada ei saa.

Kättesaadavad on projektid, mis on esitatud ajavahemikus 16.06.2003 - 17.12.2009


Näiteks otsingusõnaga "vaesus" saab ainult ühe projektitaotluse:

Saaremaa Pereklubi, Saaremaa Koostöövõrgustik vaesuse leevendamiseks 50 000  21.07.2003 
Seda ainukest projekti otsustati mitte toetada.


Otsingusõnaga "vähemkindlustatud" tuleb välja viis projektitaotlust (kaks nendest esitatud kaks korda), neist rahastati ainult ühte. 

1.  Valgu Külaselts, Pärnumaa Suvelaager vähemkindlustatud perede lastele 29 011kr Ei toeta 29.07.2009 134

2.  SA Vara Sport, Tartumaa Puuetega ja vähemkindlustatud ääremaa inimeste kaasamine kultuuri ja spordiellu 6 750kr Ei toeta 29.07.2009 149

3. SA Vara Sport , Tartumaa Puuetega ja vähemkindlustatud ääremaa inimeste kaasamine kultuuri ja spordiellu 6750kr Ei toeta 17.08.2009 150

4. MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, Harjumaa Puuetega ja vähemkindlustatud noorte kaasamine laste ja noorte filmifestivalile JUST FILM 22-29 novembril 2008 a. 75 000 kr Ei toeta 15.09.2008 25

5. MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival, Harjumaa Puuetega ja vähemkindlustatud noorte kaasamine laste ja noorte filmifestivalile JUST FILM 75 000 kr 75 000 kr 17.10.2008 212

Otsingusõnad "Vähekindlustatud pere" kokku 18 taotlust, neist toetati 12, sh 6 Gordoni perekooli koolitust ja 4 lastelaagrit Harjumaa vähekindlustatud lastele (Hiiumaal ja Saaremaal) ja kahel aastal Jõelähtme laste jõulupidu.

1.  MTÜ Kuressaare Lastekaitse Ühing, Harjumaa Kuressaare vähekindlustatud perede laste suvine töölaager 10 000 kr 17.05.2004 262

2. MTÜ Abja Koolituskeskus , Viljandimaa Lõuna-Viljandimaa vähekindlustatud peredele, puueteg inimestele ja vanuritele tasuta õigusabi osutamine 21 450 kr Ei toeta 16.08.2004 172

3. Nissi valla Paljulasteliste Perede Liit, Harjumaa Nissi valla paljulapseliste ja vähekindlustatud perede suvelaager Hiiumaal 8 200 kr 8 200 kr 20.06.2005 309

4. Jõelähtme Lastekaitse Selts, Harjumaa Jõulupidu Jõelähtme valla vähekindlustatud perede lastele 5 454 kr 5 454 kr 21.11.2005 209

5. Käina Vallavalitsus, Hiiumaa Ujumistreeningud sotsiaalselt vähekindlustatud perede lastele 14 455 kr Ei toeta 20.03.2006 360

6. Põltsamaa Ühisgümnaasium, Jõgevamaa Lastevanemate kool. Gordoni Perekool vähekindlustatud perede ja eelkooliealiste laste vanematele 36 000 kr 36 000 kr 21.08.2006 196

7. MTÜ JAKO Nõustamis- ja koolituskeskus, Tartumaa Gordoni Perekool vähekindlustatud perede ja riskigrupi laste vanematele 69 848 kr 62 089 kr 19.02.2007 298

8. Aegviidu Vallavalitsus, Harjumaa Gordoni Perekool Aegviidu vähekindlustatud perede vanematele 22 680 kr 22 680 kr 12.10.2007 213
9. Noor Ise-Loom MTÜ, Harjumaa Jõulumaa korraldamine lastekodulastele ja vähekindlustatud peredele 28 250kr Ei toeta 19.11.2009 144

10. MTÜ Kuressaare Lastekaitse Ühing, Harjumaa Kuressaare vähekindlustatud perede laste suvine töölaager 10 000 kr 17.05.2004 262

11. MTÜ Abja Koolituskeskus, Viljandimaa Lõuna-Viljandimaa vähekindlustatud peredele, puueteg inimestele ja vanuritele tasuta õigusabi osutamine 21 450 kr Ei toeta 16.08.2004 172

12. Nissi valla Paljulasteliste Perede Liit, Harjumaa Nissi valla paljulapseliste ja vähekindlustatud perede suvelaager Hiiumaal 8 200 kr 8 200 kr 20.06.2005 309

13. Jõelähtme Lastekaitse Selts, Harjumaa Jõulupidu Jõelähtme valla vähekindlustatud perede lastele 5 454 kr 5 454 kr 21.11.2005 209

14. Käina Vallavalitsus, Hiiumaa Ujumistreeningud sotsiaalselt vähekindlustatud perede lastele 14 455 kr Ei toeta 20.03.2006 360

15. Põltsamaa Ühisgümnaasium, Jõgevamaa Lastevanemate kool. Gordoni Perekool vähekindlustatud perede ja eelkooliealiste laste vanematele 36 000 kr 36 000 kr 21.08.2006 196

16. MTÜ JAKO Nõustamis- ja koolituskeskus, Tartumaa Gordoni Perekool vähekindlustatud perede ja riskigrupi laste vanematele 69 848 kr 62 089 kr 19.02.2007 298

17. Aegviidu Vallavalitsus, Harjumaa Gordoni Perekool Aegviidu vähekindlustatud perede vanematele 22 680 kr 22 680 kr 12.10.2007 213

18. Noor Ise-Loom MTÜ, Harjumaa Jõulumaa korraldamine lastekodulastele ja vähekindlustatud peredele 28 250kr Ei toeta 19.11.2009 144

Kõige enam ongi taotlusi Gordoni  perekoolile, milledest ka enamus on rahuldatud. Ise ma selle koolituse fänn ei ole. Olen pigem kriitiline, et meie oma perekoolitajad ja kasvatusteadlased pole suutnud üheskoos Eestile sobivaid programme kokku panna.    

Kõige enam on toetatud Harjumaa vähekindlustatud peresid ja lapsi, ülejäänud Eesti vähemkindlustatud pered on hasartmängumaksu toel saanud osa Gordoni perekoolist...

Samast katlast on päris mitmel korral toetatud ka paljulapseliste perede laagreid ja üritusi. Märgatavalt rohkem on toetatud puuetega lapsi ja noori ning nende peresid. Siiski ei ole puuetega lastele ja noortele suunatud projektides vaesuse leevendamist kui probleemi kordagi (vähemalt mitte peakirjas) mainitud. Kas tegemist on nii endastmõistetava teemaga, et pealkirjas see erialdi rõhutamist ei vääri või häbenetakse vaesust kui terminit?  

Kahju, et uuemaid andmeid HMN lehel kättesaadavad ei ole. Loodetavasti on probleem ajutine.

Jätkan oma uurimistööd, ehk on seegi osaks liikumisest laste vaesuse leevendamise suunas Eestis? Mida oleks tegelikult mõtekas rahastada, sellele ma siiani veel vastust leidnud ei ole. 

Saadan postituse kommenteerimiseks ka sotsiaalministeeriumi ja Hasartmängumaksu Nõukogu asjaosalistele ametnikele/otsustajatele. Vastused avaldan kommentaaride või eraldi postitustena. 

Sunday, March 11, 2012

Kuidas vaeste heaks sõelaga vett kanti ehk KÜSK võitleb laste vaesusega

Lembit Jakobson küsib oma 10. märtsi kirjas hariduslisti Agu Laiuselt: „Miks peaksid need 63 000 last, kes täna vaesuses virelevad, tahtma jääda pärast koolide lõpetamist Eestisse? Kui riik panustab täna rohkem kaheldava väärtustega rakettidesse kui neisse lastesse?!
Suudad Sa sellele vastata?“

 Agu Laius vastab samal päeval: „Lembit, jah, suudan vastata.
Kogu sotsiaaltoetuste süsteem on vaja ümber vaadata ja toetama on vaja hakata neid, kes seda tõesti vajavad.
Kaitsevõimet ei ehitata üles mitte kellegi ründamiseks, vaid ikka iseenda kaitsmiseks. On ikka nadi küll, kui riik taotleb kaitset teistelt riikidelt ise sellesse samaväärselt mitte panustades.“

Lembit Jakobson kirjutab vastu:Pevkur juba vastas sellele, et tehakse nõuandekeskusi nende vanemate jaoks, kelle lapsed on vaesed...
Võtab sõnatuks.“

Agu Laius kommenteerib: „Lembit, minu vastus see ei olnud.
S
amas on ka nõustamine ja tugiisiku teenus vajalikud. Seda juba teevad, aga võiks veelgi ulatuslikumalt teha, vabaühendused. KÜSK-is oleme seda vabaühenduste tegevussuunda päris korralikult toetanud. „

Järgnevalt palusin mina Agu Laiusel pisut valgust heita, mida täpsemalt ja millises ulatuses on Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetanud.

Agu Laius vastas: „Oleme pidanud väga oluliseks teha KÜSK nii läbipaistvaks, kui vähegi võimalik. Evelin, väga täpselt on küsitud teave lahti kirjutatud KÜSK kodulehel.  KÜSK-ilt toetuse saanud projektide peakirjad, lühiülevaated ja eraldatud toetuse summa on kirjas KÜSK kodulehel http://kysk.ee/?s=8 Enamasti selgub peakirjast ka projekti idee, kindlasti avatakse see aga lühiülevaates. Selle listikirja kopeerimist ma ei pea vajalikuks.
Lisaks on eraldi olemas ka teave projektide käigu kohta. Kui veel suurem huvi on, siis projekti lühikirjelduses olevale toetuse saanu nimele klikates avaneb tema veebileht. Sealt saab projekti kohta veelgi rohkem infot ja kui mitte, siis leiab kontaktandmed, et seda MTÜ-lt küsida.“

Erinevalt Agu Laiusest leian mina, et ülevaade laste vaesus leevendamiseks toetatud projektidest peaks KÜSKil ja ka meil kodanikena olemas olema. Statistikaameti andmetel on Eestis täna ligi 65 000 vaesuses või vaesusriskis elavat last. Kuidas meie kodanikuühiskond nende laste olukorra parandamisega tegeleb ja millised on selleks suunatud summad? Teen KÜSKi andmete põhjal ülevaate ise (kuigi mul puudub Agu Laiusega võrreldav kogemus ja ülevaade projektide eesmärkidest ja mõjust). Teema on oluline ja kõik täiendused ja kommentaarid ülevaate parandamiseks on teretulnud. 

Esiteks toon summad aastate lõikes kokkuvõtlikult koos toetatud organisatsioonide ja nende projektide nimedega. Lisan ka konkreetsele projektile antud toetuse mahu. Loe lisaks ka postitust SM rahastusest läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. 

Tabel. KÜSKi toetatud projektid, mis on seotud laste vaesuse vähendamisega 

2012
kodanikuühendus
Projekti pealkiri
Mõjuulatus
2848,04 eurot
MTÜ Sooru Arendus
"Noorte huvitegevuse ja mitteformaalse hariduse võimaluste laiendamine koostöös naabervaldadega ning Valga linnaga"
Valga ümbruse noored, otseselt vaesusega ei tegele, kuid mõju lastele on otsene
6 188,59 eurot.

SA Väärtustades Elu
"Mittetulundusühenduste ja KOV-ide vahelise koostöö arendamine ja tugevdamine SA Väärtustades Elu näitel, et muuta kättesaadavamaks perede elukvaliteeti toetavat ja lastele täisväärtuslikku elukeskkonda ning arengut võimaldavat avalikku teenust ning suurendada sotsiaalset sidusust kogukonnas"
Üle Eestiline, kaudne  mõju laste vaesusele
3437,21 eurot
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus
"Tugiisikuteenuse arendamine Tartu linnas"
Tartu linn, mõju laste vaesuse leevendamisele kaudne
2011



5 200,92 eurot
MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus
"Shalomi Lastemaja"
Pärnu linn, otsene mõju lastele
3 737,04 eurot
MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus
"Lastega peresid jõustavad teenused"
Nissi,Kernu, Saue, Saku, Anija, Kuusalu, Viimsi, Jõelähtme, Rae vallad, haldusvõimekuse arendamine, kaudne mõju lastele ja peredele
25 551,61 eurot
Sihtasutus Dharma
„SA Dharma vabatahtlike pere tugiisikute võrgustiku arendusprojekt“
Üle-eestiline, mõju laste vaesuse vähendamisele on kaudne
22 366,90 eurot
MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit
„Organisatsiooni tugevdamine läbi strateegilise planeerimise ja infovahetuse kaasajastamise“
Üle-eestiline, mõju lastele on kaudne
2010



200 000 krooni
Lions Eesti Piirkond D-120
"Heateo Festival Märka Abivajajat“
Tallinn, mõju kaudne, heategevuseks koguti rohkem kui 4000 eurot... ehk vähem kui KÜSKilt saadi.
184 707 krooni
MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus
„Lastega perede heaolu toetamine Raasiku vallas“
Raasiku vald, mõju lastele ja peredele otsene.
I perioodil summas 41 614 krooni ning II perioodil summas 336 604 krooni
MTÜ Samaaria Eesti Misjon
„Taaskasutus sotsiaalabiks”
Haapsalu, suunatud täiskasvanutele, kuid omab kaudset mõju ka lastele
2009



420 000 krooni
SA UNICEF EESTI FOND
„Koos laste heaks – lapsesõbralik Eesti“
Üle-eestiline, mõju laste vaesusele kaudne
340 852 krooni
Lastekaitse Liit
„Eeskostealane programm Lastekaitse Liidu võimekuse suurendamiseks"
Üle-eestiline, mõju laste vaesusele on kaudne
232 402 krooni
MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus
„Laste ja perede heaks eestkõnelemisevõimekuse tõstmine“
Üle-eestiline, mõju laste vaesusele kaudne
2008



I perioodil summas 499 893 krooni ning II perioodil summas 421 330 krooni
Sihtasutus Dharma
Tugiisiku teenuse arendamine
Üle-Eestiline, mõju kohta laste vaesusele on kaudne

Kokkuvõtteks. Tõstsin tumendatud stiiliga esile need projektid, mille mõju (minu subjektiivsel hinnangul) laste vaesuse vähendamisele on otsene. Neid on kokku kolm kogusummas: 8049 eurot ja 184 707 krooni on toetatud Valga, Pärnu ja Raasiku laste paremat toimetulekut. 
  
Lisaks asjalikele projektidele pidasin vajalikuks tuua välja ka 2010. aastal Lionsile antud 200 000 krooni, mille eesmärgiks oli toetada festivali „Märka abivajajat“, mille kaudseks mõjuks võib pidada ka seda, et märkame vaeseid lapsi enda ümber. Arusaamatuks jääb siin juures, miks KÜSK toetab heategevaid organisatsioone, mis koondavad ettevõtjaid, kellel endal on võimalus oma organisatsioonide korraldatud üritusi rahastada. Eraldatud 200 000 krooniga tehti küll vahva üritus, kus inimesed said vabaõhu kontserti kuulata, kuid hädasolijate toetuseks koguti kogu  selle lärmi saatel vaevalised 4000 eurot. Leian, et 200 000 krooni selline läbimõtlematu kulutamine on häbiväärne.

Aastate jooksul on summad, mis suunatakse lastega või peredega tegelevate organisatsioonide toetamiseks pigem vähenenud. Toetatakse ühte, kahte või parimal juhul kolme suuremat organisatsiooni, ülejäänud peavad leppima minimaalsete summadega.  2008-2010 aastani suunati valdkonda üle 900 000 krooni aastas, 2011. aastal summad vähenesid, käesoleva aasta rahasid on alles hakatud jagama, kuid algus on olnud pehmelt öeldes vähetõotav.

2012. aastal on siiani jagatud kokku 12474,21 eurot kolmele projektile (Šveitsi Vabaühenduste Fondi rahadest).

2011. aastal anti kodanikeühendustele summas 8938 eurot (Šveitsi Vabaühenduste Fondist) ja 47919 eurot MTÜ-de Dharma ja Lasterikaste Perede Liidu arendamiseks.  KOKKU: 56 857 eurot (886 969 krooni).

2010. aastal rahastati kodanikeühendusi 910 379 krooni ulatuses, millest 200 000 krooni anti Lionsile, et koguda  4000 eurot kahe juhtkoera ostmiseks.

2009. aastal rahastati 993 254 krooni eest Unicefi, Lastekaitse Liitu ja  MTÜ Perede ja laste nõuandekeskust.

2008. aastal rahastati 921 223 krooni eest SA Dharmat.

Leian, et KÜSKi tehtud tööd laste vaesusega võitlemisel võib vaevalt rahuldavaks pidada. KÜSKi missiooniks (Allikas: http://www.kysk.ee)  on aidata organisatsioonide, uuenduslike ideede ja tegevuste rahastamise kaudu kaasa Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse suurendamisele, kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna ja kodanikuühiskonna kujundamisele.

Rahastatud on mõningate tugiteenuseid pakkuvate organisatsioonide tegevust, lisaks üleriigilist lastekaitse organisatsiooni ja mõningaid heategevusorganisatsioone. Innovatiivseks enamust rahastatud projektidest  pidada oleks ilmne liialdus. Toetatud on võrgustikutööd, teenuste edasiarendamist ja kogemuste levitamist, festivalindust.   

Kodulehelt saame ka lugeda, et „Missiooni täitmiseks ja visiooni saavutamiseks keskendub KÜSK aastatel 2009 - 2013 kolmele strateegilisele mõjueesmärgile:

Eesmärk 1: Vabaühendused on nii üleriigiliselt kui ka piirkondades tegevus- ja koostöövõimelised ning sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad.

Eesmärk 2: Kodanikuühiskonna uuenduslikud ideed on toetatud ja rakendatud ning Eesti kodanikuühiskonna alast tegevust teatakse rahvusvaheliselt.

Eesmärk 3: Kodanikuühiskonna arengu-, eestkoste- ja tugitegevused (uuringud, analüüsid, teavitus- ja meediategevus, konverentsid, seminarid, koolitused jmt) on edendanud vabaühenduste tegevusvõimekust.“

Võttes vaatluse alla laste vaesuse ja sellega võitlevate organisatsioonide rahastamise KÜSKi poolt, siis tuleb nentida, et eesmärk nr 1. on üsna hästi kaetud, samas võib kahe järgmise eesmärgi täitmise võimalikkuses kahelda. Eriliselt on jäänud vaeslapse ossa kaks teemat: 2. eesmärgi rahvusvahelisuse alalõik ja 3. alaeesmärgi punkt, mis räägib tugitegevuste rahastamisest. Tugitegevuste rahastamise kaudu  saaksid laste vaesusega päevast-päeva tegelevad organisatsioonid aidata kaasa sisulise diskussiooni kujundamisele laste vaesuse ja sellega võitlemise teemadel ühiskonnas laiemalt ja ka ametkondlikult.

Lisaksin lõpetuseks, et käesolev ülevaade on koostatud heas usus, et KÜSKi meeskond saab  oma tegevust laste vaesusele keskenduvate projektide rahastamise analüüsimise kaudu efektiivsemaks muuta.  Tegemist on ülevaatega, mis ootab täiendusi ja kommentaare asjaomastelt tegijatelt nii kodanikuühiskonna poolelt kui rahastajatelt.   

Täpsem ülevaade koos projektide kirjeldusega on lisatud kirja lõppu ja annab huvilistele kerge vaevaga ühe dokumendina kättesaadavat lisalugemist.

Kommentaare ja täiendusi ootama jäädes,

Evelin Tamm




TÄPSEM ÜLEVAADE:
2012 aastal on jagatud kokku 9037 eurot (Šveitsi Vabaühenduste Fondi rahadest).

1)
MTÜ Sooru Arendus "Noorte huvitegevuse ja mitteformaalse hariduse võimaluste laiendamine koostöös naabervaldadega ning Valga linnaga"
Projekti rahastatakse 28. veebruari 2012.a. KÜSK nõukogu koosoleku nr II-14 otsuse nr 1 alusel KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi eelarvest.

MTÜ Sooru Arendus projekti lühikokkuvõte:
Projekti üldeesmärgiks on luua jätkusuutlik koostöövõrgustik piirkonna KOV-de ja III sektori vahel, et laiendada ja arendada noorte huvitegevuste kättesaadavust ning tõsta selle kvaliteeti, aidates sellega kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja piirkonna elanikele tervist soosiva ning turvalise elukeskkonna kujundamisele: sotsiaalprobleeme ennetavad teenused – mitteformaalse hariduse võimaluste laiendamine; sportimis-, huvihariduse- ja teatritegevuse võimaluste pakkumine piirkonna KOV-des elavatele noortele. Alleesmärgiks on äriplaani koostamine. Äriplaanis kajastuvate tegevuste abil soovime välja selgitada piirkonna noorte vabaaja veetmise võimalusi ja mitteformaalse hariduse kättesaadavust ning võimalusi jätkusuutliku koostöövõrgustiku loomiseks. Ennetavate tegevuste abil vähendatakse sotsiaalseid probleeme, mis võivad tekkida seoses võimaluste vähenemisega või hoopis puudumistega väljaspool keskusi. Läbi ellukutsutava projekti tekib noortel endil motivatsioon oma elukeskonda muuta paremaks ja tulevikus olla sotsiaalsetes valdkondades kaasaja rollis.
KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond toetab projekti summas 2848,04 eurot.

2) SA Väärtustades Elu "Mittetulundusühenduste ja KOV-ide vahelise koostöö arendamine ja tugevdamine SA Väärtustades Elu näitel, et muuta kättesaadavamaks perede elukvaliteeti toetavat ja lastele täisväärtuslikku elukeskkonda ning arengut võimaldavat avalikku teenust ning suurendada sotsiaalset sidusust kogukonnas"
Projekti rahastatakse 15. septembri 2011.a. KÜSK nõukogu koosoleku nr II-6 otsuse nr 1 alusel KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi eelarvest.

SA Väärtustades Elu projekti lühikokkuvõte:
Projekti peamiseks tegevuse eesmärgiks on muuta läbi avaliku ja kolmanda sektori koostöö kättesaadavamaks peredele mõeldud preventiivsed sotsiaalpsühholoogilisi toimetulekuoskuseid toetavad ja arendavad tugiteenused. Projekti laiem eesmärk on võimaldada lastele täisväärtuslikum kasvukeskkond läbi perede elukvaliteedi tõstmise. Projekt viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsustega. Projekt toetab riiklikku perepoliitikat ja Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud vanemahariduse ümarlaua tegevuse eesmärke. Projekti peamisteks tegevusteks on peresid toetava tugiteenuse, kognitiivkäitumuslikule paariteraapiale üles ehitatud PREP - paarisuhtekoolituse koolitussüsteemi arendamine neis maakondades, kellega koostöös on varem seda teenust juba pakutud ning uudse teenusena tegevuspiirkonna laiendamine maakondadesse, kuhu antud teenusega ei ole veel seni jõutud. Projekti otsene eesmärk on koostöös kohalike omavalitsustega ehitada üles finantsiliselt jätkusuutlik süsteem, mis tagab peredele pakutava teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi. Peale projekti lõppu on võimalik selle tegevusi süsteemsemalt laiendada üle-eestiliseks.

KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond toetab projekti summas 6 188,59 eurot.

3) MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus "Tugiisikuteenuse arendamine Tartu linnas"
Projekti rahastatakse 28. veebruari 2012.a. KÜSK nõukogu koosoleku nr II-14 otsuse nr 1 alusel KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi eelarvest.

MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus projekti lühikokkuvõte:
Tugiisikuteenus sotsiaalselt vähekaitstud inimestele, töötutele ja teistele riskirühmadele on seni olnud juhuslikku laadi. Käesoleva projekti eesmärk on välja töötada koos kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ja ekspertidega tugiisiku teenuse arendamise kava Tartu linnas ja maakonnas. Tugiisikuteenus on oluliseks abistavaks teenuseks teiste sotsiaalteenuste ja aktiivsete tööturuteenuste osutamisel. Projekt arendab koostööd avaliku sektori ja kolmanda sektori vahel sotsiaalvaldkonnas ning tugevdab sotsiaalseid sidemeid kohalikus kogukonnas. Projekti I etapis, tegevuskava väljatöötamise käigus valimivad; ülevaade tugiisiku teenuse vajadustest omavalitsustes, tugiisiku ülesannete kava ja töömetoodika; tugiisiku õppekava ja õpetamise metoodika, samuti teenuste rakendamise kava (äriplaan).
KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond toetab projekti summas 3437,21 eurot.


2011 aastal anti kodanikeühendustele summas 8938 eurot (Šveitsi Vabaühenduste Fondist) ja 47919 eurot MTÜ-de Dharma ja Lasterikaste Perede Liidu arendamiseks.  KOKKU: 56 857 eurot.


1)    MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskus "Shalomi Lastemaja"
Projekti rahastatakse 15. septembri 2011.a. KÜSK nõukogu koosoleku nr II-6 otsuse nr 1 alusel KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi eelarvest.

MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse projekti lühikokkuvõte:
Projekti „Shalomi Lastemaja" eesmärk on äriplaani koostamine avaliku päevakeskuse teenuse raken¬damiseks toimetulekuraskustes perede lastele ja vanematele. Äriplaani koostamine eeldab partnerlust kohaliku oma¬valitsusega, teiste vabaühendustega ja kogukonnaga. Arendatav „Shalomi Lastemaja" taotleb avaliku sotsiaalteenuse delegeerimist kohalikult omavalitsuselt vabaühendusele, mis peab koostöös oma¬valitsusega ning kogukonnaga sel viisil parandama võimaldatava teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust abivajavatele lastega peredele. Päevakeskuse tegevus haarab lisaks lastele ka lastevanemaid, kellele pakutakse kursuseid, koolitusi ning kellega hoitakse sidet kodukülastuste kaudu.

Teenuse väljatöötamine toimub ekspertide kaasamisega; otsitakse võimalusi teenuse hinna ja kvaliteedi suhte parandamiseks, läbipaistevuseks ning inimlähedasteks kontaktideks sihtgrupiga.

Koostatud äriplaan on aluseks Lastemaja arendamiseks ja käivitamiseks ning teenuse delegeerimislepingu sõlmimiseks kohaliku omavalitsusega.

KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond toetab projekti summas 5 200,92 eurot.

2)    MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus "Lastega peresid jõustavad teenused"
Projekti rahastatakse 15. septembri 2011.a. KÜSK nõukogu koosoleku nr II-6 otsuse nr 1 alusel KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fondi eelarvest.

MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse projekti lühikokkuvõte:
Projekti „Lastega peresid jõustavad teenused" elluviimisega soovib MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus arendada ja tugevdada mtü ja kohalike omavalitsuste vahelist koostööd lastega peredele suunatud sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel ning lastekaitsevaldkonna arendamisel Harju maakonnas.

Käesoleva projekti elluviimisel on mtü partneriks 9 Harjumaa kohalikku omavalitsust (Nissi,Kernu, Saue, Saku, Anija, Kuusalu, Viimsi, Jõelähtme, Rae), kes soovivad panustada oma paikkonna sotsiaalse sidususe suurendamisse ja lastega perede heaolu toetava elukeskkonna kujundamisse.
Projekti raames koostatakse partneritega koos äriplaan, mis sisaldab (sotsiaal)teenuste paketti, kus on põhjalikult kirjeldatud teenused, mida kohalikud omavalitsused soovivad hakata arendama ja osutama koostöös mtüga.

KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond toetab projekti summas 3 737,04 eurot.

3)    Sihtasutus Dharma „SA Dharma vabatahtlike pere tugiisikute võrgustiku arendusprojekt“
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 21. jaanuari 2011.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

Sihtasutus Dharma projekti lühikokkuvõte:

Projekti käigus toimub Dharma juurde asutatud Tugiisikute Tugikeskusesse kuuluvate ühenduste ja Dharma suhete juriidiline korrastamine - pikaajaliste partnerlepingute koostamine ja allkirjastamine.

Tugivõrgustikku kuuluvate ühenduste ja kohalike omavalitsuste vaheliste konkreetsete koostöövõimaluste väljaselgitamine läbi vajaduste kaardistamise ning arengukava koostamise.

Tugivõrgustikku kuuluvate ühenduste tegevusvõimekuse tõstmine teenuste pakkumisel ja nende nähtavaks muutmine avalikus ruumis, milleks võimaldatakse ühendustele täiendavaid koolitusi ning ühendused saavad endale kodulehed ja vastavalt ka kommunikatsioonikoolituse.

Projekti raames tutvustatakse läbi konverentsi Dharma 5 aastast kogemust tugiisikuteenuse arendamisel ning laienemist teiste teenuste arendamisele. Projekti tulemusi kajastatakse pidevalt Dharma kodulehel ja kokkuvõttega saavad huvilised tutvuda ka tööseminaril.

KÜSK rahastab projekti summas 25 551,61 eurot.

4)    MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit „Organisatsiooni tugevdamine läbi strateegilise planeerimise ja infovahetuse kaasajastamise“
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 21. jaanuari 2011.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu projekti lühikokkuvõte:

Projekti peaeesmärgiks on Eesti Lasterikaste Perede Liidu koostöö edendamine oma liikmete ja partnerite seas ning info kättesaadavuse kaasajastamine ja suurendamine. Alanud strateegilise planeerimise protsessis on vajalik keskenduda sellele mis on organisatsiooni eesmärk, visioon ja misssioon ning tegevusprogrammide konkreetsed eesmärgid ja suunad. Selleks korraldatakse seminare, koolitusi ning viiakse läbi liidupäev. Projekti raames töötatakse välja liidu arengukava aastateks 2011-2016 ning tegevuskava aastaks 2011.

Lisaks viiakse projekti raames läbi tegevusi, millega parandatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu enam kui 1500 pere parem info kättesaadavus. Selleks täiustatakse liidu kodulehte- andmebaasi. Moodustatakse 6 erinevat tugipunki üle Eesti, mille kaudu toimub piirkonna ühendustest info kogumine ja algandmete töötlemine ning süstematiseeritud andmete edastamine ELPL andmebaasi. Tekib andmabaas lasterikaste perede vajaduste ja soovide kohta, mille alustele tuginedes saab pidada läbirääkimisi ja teha omapoolseid ettepanekuid avaliku sektori esindajatele. Edasiste läbiviidavate uuringute tulemusena tekib hea ja pädev partner riigile.

Lisaks hakkab ilmuma kvartaalne ajaleht mis kajastab vajalikku infot suurtele peredele. Ajalehele sobiva nime leidmiseks kuulutatakse välja konkurss.

Eesti Lasterikaste Perede liit on toiminud 15 aastat, selleks et areneda efektiivsemalt edasi on vajalikud täiendavad rahalised vahendid.

KÜSK rahastab projekti summas 22 366,90 eurot.

2010 rahastati kodanikeühendusi 910 379 krooni ulatuses, millest 200 000 krooni anti Lionsile, et see saaks koguda üle 4000 euro kahe juhtkoera ostmiseks.
1)    Lions Eesti Piirkond D-120 "Heateo Festival Märka Abivajajat“

Lions Eesti Piirkond D-120 idee lühikokkuvõte:

Heateo Festival on unikaalne üritus Eestis, kuhu kutsutakse heategijad, abivajajad, missioonitundega kodanikud ning külalised, et vastastikku tuttavaks saada, koos nautida ilusat kevadilma, muusikat, erinevaid etteasteid ja võistlusi ning teha ühiselt üks korralik Heategu! Projekti eesmärk on läbi Heateo festivali ning üle- eestilise e-essee konkursi teadvustada heategevust ning tuua heategevus kodanikele ligemale. Heateo festivalil toimuvate erinevate ürituste, aktiviteetide ja tegevuste eesmärgiks on koguda raha abivajajatele, kelleks sel aastal on asenduskodude lapsed. Ürituse teeb unikaalseks "Heateoga jõuad kaugele" konseptsioon, kus kogu üritus on kõigile tasuta ning võid nautida muusikat ja seltskonda. Kui aga otsustad teha heateo, näiteks annetades, siis tänutäheks saad vastu meene, mis omakorda tagab sulle tasuta ligipääsu kõikidele atraktsioonidele. Festival on ka Tallinn 2011 kultuuripealinna üks esimesi kevadisi vabaõhtu üritusi. Heateo festivali toetava tegevusena korraldatakse üle-eestiline koolilaste heateo teemaline e-essee konkurss, mille raames lastakse välja parematest töödest koosnev raamat. Festivali raames loetakse ette raamatusse kogutud jutustusi, et tuua teema kodanikele veelgi lähemale.

KÜSK rahastab ideed summas 200 000 krooni.
Lisaksin sellele veel ka pressiteate:





Lions klubide Eesti Organisatsiooni pressiteade
11. mai 2011

Laupäeval Tammsaare pargis Lions klubide eestvedamisel korraldatud Heateo festivalil annetati 4021 €, lisaks kogus Lions Eesti Euroopa päeval 1461 €. Kokku on heategevuseks sel kevadel saadud ligi 5500 €, millele lisandub mai lõpuni töötavatelt annetustelefonidelt 900 65 00 - 3€ ; 900 65 50 - 5€ ; 900 65 60 - 15€ laekuv summa.

Annetustest kogutud summa on suuremas osas ette nähtud kahele nägemispuudega tudengile juhtkoera hankimiseks. SA Juht- ja abikoerte kooliga on sõlmitud kokkulepe, et üks tudeng peaks oma koera kätte saama juba sel sügisel.

"Meil on väga hea meel, et laupäeval nii palju inimesi ürituselt läbi käis ja teiste aitamiseks oma panuse andis," ütles Eesti lionspiirkonna juht Vello Tamm. "
Korraldasime sellise ürituse esimest korda ning enam kui 3000 läbi käinud inimest ning kogutud 4000 eurot ületasid meie ootusi."


2) MTÜ Tartu Lastekaitse Ühing „Laste ja peredega tegelevate ühenduste võrgustik Tartumaal: koostöö ja areng”
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 19. märtsi 2010.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

MTÜ Tartu Lastekaitse Ühingu projekti lühikokkuvõte:

Projekti vajaduse tingis Tartumaal tekkinud olukord, kus laste ja peredega tegelevate kodanikuühenduste tegevusvõimekuse arengut takistab vähene koostöö võrgustikuliikmetega. Projekti üldisemaks eesmärgiks on ühendada erinevate tasandite (riiklik, omavalitsuslik, 3. sektor) info ja kogemused, ning arendada koostööd, et luua maakonna tasandil suurem ühine tegevusvõimekus laste ja peredega tegelevate kodanikuühenduste ja kohaliku omavalitsuse koostöös.

Projekti kitsam eesmärk on koguda infot laste ja peredega tegelevatest kodanikuühendustest Tartumaal. Laste ja peredega tegelevad organisatsioonid ja tasandid kokku viia, et koordineeritult tegutseda, teadvustades, et kuulumine võrgustikku on tulemusliku tegutsemise alus.

Projekti tulemusena toimub aktiivne info jagamine, kitsaskohtade väljaselgitamine, koolituste ja supervisioonide korraldamine ning vastutuse võtmine. Koostööd avaliku ja mittetulundussektori vahel tugevdatakse toimiva võrgustiku loomisega. Projekti tulemusena on võrgustikuliikmed teadlikud üksteise olemasolust, informatsioonijagamisest ja võrgustikusisesest koostöövormist. Kodanikuühenduste tegevuste kaardistamine ja võrgustiku loomine annab infot Lastekaitse Liidule milliseid koolitusi võrgustiku kompetentsi tõstmiseks on Tartumaal laste õiguste ning laste ombudsmani teemadel vaja läbi viia. Samuti aitab antud projekt SA Dharma Tugiisikukeskusel tugevdada peretõõd tegevaid ühendusi. Projekt hõlmab 20 omavalitsust Tartumaal. Võrgustiku loomine ja kaardistamine aitab kaasa kodanikuühiskonna teavitamise ja teadlikkuse tõstmise osas. Ühise tegevusvõimekuse saavutamiseks piirkonna elu korraldamisel ja avalike poliitikate mõjutamisel, on vaja, et arusaamad ja eesmärgid laste ja peredega tegelevate ühendustel läheneksid.

Eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada teadmisi lapse õiguste sisust, et koostöö võrgustikes toimiks läbi kodanikuhariduse ühiste väärtuste ja põhimõtete alusel.

KÜSK rahastab projekti summas 147 454 krooni.

3)    MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus „Lastega perede heaolu toetamine Raasiku vallas“
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 19. märtsi 2010.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskuse projekti lühikokkuvõte:
Käesoleva projektiga soovib MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus käivitada Raasiku vallas koostöös avaliku võimu ja teiste vallas tegutsevate vabaühendustega perekeskuse, et toetada kogukonna lastega perede heaolu.

Projekti sidus- ja sihtgruppe kaasates kujundatakse perekeskuse juurde ka mitteformaalne koostöövõrgustik, kes teostab lastega perede huvikaitset ning osaleb aktiivselt paikkonna sotsiaalse arengu planeerimisel.

Projekt on olemuselt pilootprjekt, mille raames käivitatavate tegevuste kvaliteeti hindavad projekti sihtgrupid. Sihtgruppide tagasisidest lähtuvalt parendatakse perekeskuses pakutavate tegevuste kvaliteeti ja määratletakse keskuse arengusuunad.

Perekeskse töö edendamine avaliku ja kolmanda sektori koostöös on üheks projekti esitava mtü prioriteetseks tegevuseks.

KÜSK rahastab projekti summas 184 707 krooni.
4)    MTÜ Samaaria Eesti Misjon „Taaskasutus sotsiaalabiks”
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 08. jaanuari 2010.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

MTÜ Samaaria Eesti Misjoni projekti lühikokkuvõte:
Projekt „Taaskasutus sotsiaalabiks" eesmärgiks on sotsiaalabi pakkumine töötutele, eluaseme probleemidega, kinnipidamiskohtadest vabanenutele ning sõltuvuses isikutele (alkoholism, narkomaani, mängurlus).

Eesmärgi finantsiliseks saavutamiseks tegeleme annetatud esemete taaskasutusse võtmisega, turustades neid odavmüügi kauplustes. Elanikkonda informeerime kohaliku ajalehe kaudu võimalusest tasuta ära anda kasutatud esemeid (riided, mööbel, kodutehnika jms). Esemed, mis vajavad esmast remonti või parandamist viime MTÜ Samaaria Eesti Misjoni töökotta, kus vabatahtlikutööna projekti sihtgrupp parandab esemed töödejuhataja õpetusel.

Esemete müügist saadava tuluga katame sotsiaalabi vajava sihtgrupi kulutused majutusele, toitlustusele, hügieenile ja ravimitele.

Projekti tulemusena saavutatakse: elanikkond vabaneb mittevajalikest esemetest, töötud saavad tööharjutust, luuakse juurde müüja töökoht, saadakse finantse sotsiaalvajaduste rahuldamiseks. Lisaväärtusena õpib ühiskond enam säästma ja esemeid taaskasutama ning areneb sotsiaalne võrgustik.

KÜSK rahastab projekti I perioodil summas 41 614 krooni ning II perioodil summas 336 604 krooni.
2009 rahastati 993 254 krooni eest Unicefi, Lastekaitse Liitu ja  MTÜ Perede ja laste nõuandekeskust

1)    SA UNICEF EESTI FOND „Koos laste heaks – lapsesõbralik Eesti“
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 3. aprilli 2009.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

SA UNICEF EESTI FONDI projekti lühikokkuvõte:
Projekti laiem eesmärk on Eestis elavate laste heaolu parandamine ning nende õiguste ja kaitse tagamine.
Projekti otsene eesmärk on laste eestkostetegevuse ning SA UNICEF Eesti Fondi tegevusvõimekuse tõstmine ja arendamine.

Selleks töötatakse välja organisatsiooni arengustrateegia, koolitatakse meeskonda, luuakse vabatahtlike süsteem ja viiakse läbi vabatahtlike koolitused, uuendatakse kodulehekülg, kaardistatakse laste- ja noortevaldkonna organisatsioonid, korraldatakse koostööseminare ning käivitatakse Lapsesõbraliku Eesti Nõukogu tegevus.

KÜSK rahastab projekti summas 420 000 krooni.

2)    Lastekaitse Liit „Eeskostealane programm Lastekaitse Liidu võimekuse suurendamiseks"
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 3. aprilli 2009.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

Lastekaitse Liidu projekti lühikokkuvõte:
Lastekaitse Liidu eestkosteprojekti „Eestkostealane programm Lastekaitse Liidu võimekuse suurendamiseks" raames luuakse läbi kursuste, koolituste, teavitustöö ning liikmeskonna kaasamise ja rahvusvahelise lastekaitseorganisatsiooni „Save the Children" poolt väljatöötatud lapse õiguste ning eestkoste edendamise programmi rakendamise paremad alused laste heaolu edendamiseks Eestis.

Projekti olulisemate tegevuste hulka kuuluvad koolituste ning kursuste korraldamine eesmärgiga kaasata projekti sihtgruppe organisatsiooni tegevusse ning eesmärkide saavutamisesse ja teavitustöö läbi Lastekaitse Liidu kodulehe ning ajakirja „Märka Last".

Projekti tulemusena suureneb eestkosteorganisatsiooni võimekus ning tõhustub koostöö liikmesorganisatsioonide ja vabatahtlikega. Samuti edendatakse koostööd avaliku võimu partneritega kohalike omavalitsuste tasandil, eesmärgiga aidata lapse heaolu valdkonda puudutavatel teemadel 2009. aasta oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel valimisplatvormile jõuda.

KÜSK rahastab projekti summas 340 852 krooni.
3)    MTÜ Perede ja laste nõuandekeskus „Laste ja perede heaks eestkõnelemisevõimekuse tõstmine“
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 3. aprilli 2009.a. otsuse alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi eelarvest.

MTÜ Perede ja laste nõuandekeskuse projekti lühikokkuvõte:
Projektiga soovime tõsta laste ja perede temaatikaga tegelevate kolmanda sektori organisatsioonide ja avaliku sektori lastekaitsetöötajate suutlikkust eestkõnelemisrolli täitmiseks.

Projekti eesmärkideks on:

1.Laste ja perede temaatikaga tegelevate mittetulundusorganisatsioonide koostöövõrgustiku (sh koostöökultuuri) kujundamine, eesmärgiga tõhustada kolmanda sektori eestkõneleja rolli laste, perede toimetuleku ja heaolu tagamisel esinevate kitsaskohtade ühisel väljatoomisel, kitsaskohtade tekkepõhjuste analüüsimisel ja ühiselt kujundatud lahenduste pakkumisel.

2. Kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate suutlikkuse tõstmine kogukonna lastele, peredele suunatud eestkõnelemise teostamiseks (toetavad teenused, hooliv suhtumine, kõikide abivajajate tingimusteta respekt ja abistamine, hooliv hoiak ja suhtumine, varane märkamine, jõustamine kogukonnavõrgustike kujundamine, koostöö ja partnerlus mtü- dega).

KÜSK rahastab projekti summas 232 402 krooni.
2008 rahastati 921 223 krooni eest SA Dharmat.

1)    Sihtasutus Dharma
Projekti rahastatakse KÜSK nõukogu 17. oktoober 2008.a. ja 03. juuli 2009.a. otsuste alusel üleriigilise tasandi mittetulundusühenduste institutsionaalse arendamise alaprogrammi eelarvest.

Sihtasutus Dharma projekti lühikokkuvõte:
Projekti eesmärgiks on Dharma juures asutatud Tugiisikute Tugikeskuse piirkondlikke keskusi juhtivatele aktiivsetele inimestele anda täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi ennetavaks tööks riskirühma peredega. Käesolevaks ajaks on need inimesed saanud vabatahtliku tugiisiku koolituse ja suur osa neist on aktiivselt tegutsenud vabatahtlike tugiisikutena. Oma töö käigus on nad jõudnud järeldusele - tugiisikuteenuse lõppedes vajavd sellised pered ikka veel toetust . Projekti käigus selgitatakse koostöös kohaliku omavalitsuse töötajatega välja piirkonnale sobiv peretöö vorm (pereklubi, pereabikeskus jne.), kus pakutakse tuge ja koolitust sellistele peredele . Selliste keskuste üheks peamiseks eesmärgiks on kaasata riskirühma peresid (üksikvanemad, alaealised emad jne.) koolitustele ja ühisüritustele, mis toetaksid nende perede paremat toimetulekut ja ennetaksid jõudmist kriisi. Teiseks ja mitte vähemtähtsaks keskuste rolliks on tugiiiskuteenust kasutanud peredele toeks jäämine
Projekti tulemusena tekivad Eesti 7-s erinevas piirkonnas toimivad perekeskused, mille loomisel on võrgustiku liikmed saanud piisavalt teadmisi ja praktilisi kogemusi ning suudavad tagada nende keskuste jätkusuutlikku arengu.

KÜSK rahastab projekti I perioodil summas 499 893 krooni ning II perioodil summas 421 330 krooni.