Friday, May 25, 2012

Koostöö Koda ja HTM. Kas ühiskondlik lepe valmis enne või peale ühisarutelu?

Eilsel Valitsuse pressikonverentsil rääkis Aaviksoo koostööst Koostöö Kojaga ja taaskord haridusstrateegia koostamise vajadusest. Teema on huvitav ja väärib kodanikkonna tähelepanu. Püüan lühidalt kommenteerida Koostöö Kogu esitatud haridusuuenduse ettepanekuid. Kuna kõik juba ettepanekutega välja tulid, siis püüan ka omalt poolt teha mõningaid ettepanekuid... 

Esiteks muidugi tasub kuulata, mida Aaviksoo eile Valitsuse pressikonverentsil haridusuuendusest rääkis (algus 8. minutil).

Avastasin juba üleeile, et Koostöö Kogu pressiteade on kogu täiuses HTM pressiteadete lehele välja pandud. See fakt iseenesest on kõnekas. Kui eelmistel kordadel olen täheldanud, et ETV ja Õpetajate Leht on kui HTMi PR-meeskonna käepikendus,  avaldatud materjalid ilmuvad ilma kommentaaride, lisade, analüüsi jms täiesti kriitikavabalt ja tasakaalustamata, siis nüüd joonistub selgelt välja, et Koostöö Kogu side HTMi avalike suhete meeskonnaga on ilmne ja tekitab kohe lisaküsimusi.

Vaadates Koostöö kogu lehekülge, siis segadus suureneb. Sealt on puudu selgitus, kes üldüldse on Koostöö Kogu ellu kutsunud (2007 aasta aruandest leiab lühikese selgituse, et see on EV Presidendi Kantselei algatus), puuduvad majandusaasta aruanded alates 2008. aastast (olemas 2007 ja 2008), kust selguks tegevuse põhilised rahastajad.

Olemasolevate andmete alusel saame teada, et näiteks 2007. aastal laekus Koostöö Kogu eelarvesse rohkem kui 671 000 krooni välismaistelt ettevõtjatelt sihtotstarbelisteks tegevusteks. Kahjuks ei selgu eelarvest, kes mille eest ja kui palju toetas. Põhiliselt on tegevust rahastatud Presidendi Kantselei rahastusest, veidi on rahastanud tegevust HTM ja muud (täpsustamata) organisatsioonid. Võrdluseks soovitan vaadata näiteks EMSLi eelarvet, mis on rahvale kättesaadav ja kenas arusaadavas formaadis.

Teiseks Koostöö Kogu kodulehelt on näha, et ükski õpetajate ega haridusjuhtide esindajate organisatsioon ei ole Koostöö Kogus osaline, ka Haridus Foorum ei ole koguga liitunud. Seega on praegusel juhul mõttetu rääkida ühiskondlikust kokkuleppest või jagatud arusaamast haridusküsimuses. Koostöö Kogu ettepanekud on teatud hulga organisatsioonide või isikute huvide väljendus ja sellisena muidugi huvitav analüüsimaterjal.


Kuna olen Koostöö kogu aruteludel algaastatel ka osalenud, siis oma kogemust hinnates ja tänast pilti vaadates pean ütlema, et Koostöö kogu tegevus kodanikuühiskonna tõelise koostöö koguna usaldust ei ärata. Koostöövormid Koostöö Kogus ei ole kaasavad selle sõna kaasaegses tähenduses. Koostöö Kogu nimi ja sõnumid iseenesest on paljutõotavad (suurepärane meediatöö), kuid sisulise koostöö edendamiseks vaja midagi palju enamat kui ilus meediapilt ja pressiteated või piiramatu ligipääs võimukoridorides toimuvale.

Samas on iga-aastasest Inimarengu aruandest kujunenud sotsiaalteadlaste suursündmus. Kogutud on märkimisväärne ülevaade Eesti inimeste elust ja olust läbi aastate. Seega loodan jätkuvalt, et Koostöö Kogu meeskond  õpib kaasavaid praktikaid tundma ja neid oma töös edukalt ka kasutama. Ilmselt tasuks lähemas tulevikus lisaks kommunikatsiooni ekspertidele kaasata koostöö Kogu tegevusse ka kaasamiseksperte Eestist või mujalt. 


Praegusel juhul toob Koostöö Kogu kohmakas käitumine selgelt välja veelahe tõeliste kodanikeorganisatsioonide ja mängukodanikuorganisatsioonide vahel. Mängukodanikeorganisatsioonid on kohad, kus mängitakse kaasamist ja koostööd, kus mängitakse kodanikkonna esindamist. Mängukodanikeorganisatsioonide abil tehakse nägu, et meil on kõik demokraatiaga absoluutselt korras. 


Millest siis rääkis Koostöö Kogu teadaanne? 


Koostöö kogu esitas ühised ettepanekud sisuliseks haridusuuendusteks, mis puudutavad üldharidusvaldkonda.  Nüüd kui ettepanekud on juba sõnastatud ja valmis, kutsub Koostöö Kogu kõiki koostööle ja aruteludele. Kööstöö näeb välja niisugune, et kõigil on nüüd võimalus Koostöö Kogu ettepanekutega ühineda. Kuulates Aaviksood, siis on selge, et HTM on nende ettepanekutega põhimõtteliselt nõus.

Ettepanekud, millega on võimalus ühineda:
Esiteks võiks Valitsus võtta vastu Haridusstrateegia, mille Koostöö kogu koos HTMiga juba valmis tegi ja rahastada haridusuuendust täies mahus.

Haridusministeerium võiks 


1.      Töötada välja lahendused, mis toetavad liikumist arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas ja vähendavad õpetajate ja õpilaste töökoormust praegusega võrreldes vähemalt viiendiku võrra. 

2.      Uuendada õpitulemuste hindamise põhimõtteid ja korraldust, mis võimaldaks arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse teostamist, sh vaadata üle põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde korraldus. Hindamisel arvestada senisest enam noorte inimeste võimete ja huvide mitmekesisust, lähtudes arusaamast, et iga õpilane peab leidma huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, kus ta pälvib tunnustust ja positiivset hindamist.

3.      Suunata ülikoolide tulemuslepingute ja riikliku koolitustellimuste kaudu õpetajakoolituse uuenemist, mis toetab õpetaja ettevalmistust töötamiseks arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse võtmes.

4.      Korraldada 2016. aastaks Eesti üldhariduskoolide võrk selliselt, et see tagaks kättesaadava ja kvaliteetse õppe kõigis Eesti maakondades, suurendades ühtlasi riigi vastutust gümnaasiumivõrgu planeerimisel.

5.      Töötada välja õpetaja töö ja õpetajaid toetavate tugisüsteemide rahastamise uued alused, mis arvestaksid õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkust ja toetaksid õpetaja enesearendamist. Viia õpetajate täiendkoolitus vastavusse hariduse sihiseadete ning õpetajate tegelike koolitusvajadustega.

6.      Kujundada pilootkoolide võrgustik, mille kaudu toetatakse pedagoogilist mitmekesisust ning katsetatakse ja juurutatakse uuenduslikke õppimisviise. 

7.      Algatada uurimisprogramm „Eesti kooliseire“, mille raames jälgitakse ja kinnistatakse kolmeaastase tsükliga arenguid Eesti üldhariduskoolides (sh kooliõhustikus, väljalangevuses, õpetajate ja õpilaste rahulolus, loomingulisuses ja sotsiaalsetes pädevustes jm) ning võrreldakse neid suundumustega teistes riikides.  

8.      Luua riikliku tellimuse toel eestikeelne avalikult ligipääsetav virtuaalõpikeskkond, mis võimaldaks samm-sammult asendada koolitöös trükitud õpivahendid elektroonilistega ning looks platvormi õppekava iseseisvale   läbimisele, soodustaks ja hõlbustaks eesti keele ja teiste keelte õppimist.





Siit ongi vast kõige huvitavam see, et soovitatakse luua pilootkoolide võrgustik ja algatada koolides seireprogramm. Need kaks ideed on tõesti asjalikud, kui jõuaksid sõnadest sisuni. Lisaks väärib mainimist ka õpitulemuste hindamise süsteemi muutuse ootus, see tähendaks sisuliselt riigieksamite süsteemi muutust. Küsimuseks jääb kuhu suunas muutume... 

Nende ettepanekutega võiksin ka mina ühineda, kuid enne allakirjastamist tahaksin täpsemalt läbi mõeldud selgitust mida, kuidas ja miks teha tahetakse. Üsna sagedasti saame poliitiliste kompromisside tulemusena kokku käki, millega hiljem väga raske on midagi peale hakata.

Ka Koostöö Kogu haridusstrateegia on paljude koostajate arvates kujunenud selliseks käkiks, millele oma nime eksperdina alla panna ei soovita. Siit selgubki sisulise koostöö oskuse arendamise vajadus Koostöö Kogu siseselt. Kui algusest arutelust jõuavad paberile ainult "õiged vastused", siis on osalemisest kõigil mõru maik suus ja edaspidi võib Koostöö Kogu üksinda oma koostööd jätkata. Eemalseisjana oleks väga huvitav vaadata, kuidas osalejate dünaamika aastate jooksul muutunud on... Mis organisatsioonid millistele dokumentidele reaalselt allkirja alla panevad. See kahjuks jääb praegu nähtamatuks.

b) Ülikoolidel tehakse ettepanek:

1.      Koostöös õpetajakoolitusega tegelevate õppeasutuste ja haridusasutustega töötada välja 2012/2013. aasta jooksul ühine ja kooskõlastatud tegevuskava õpetajakoolituse vastavusse viimiseks Eesti ühiskonna- ja majandusarengu ootuste, parimate rahvusvaheliste praktikate ning digitaalsel infovahetusel toimiva ühiskonna võimalustega.  

2.      Kaasata õppekavaarendusse ja õppetöösse senisest märksa laiemalt nii tööandjaid kui ka tulevikuarenguga tegelevaid analüütikuid ja rahvusvahelisi eksperte. Tugevdada õppekavades nüüdisaja tööilmale vajalike oluliste sotsiaalsete pädevuste kujundamist, seejuures kogu õppeprotsessi läbivalt (sh toimetulekut infotulvaga, võimekust teha koostööd ja lahendada probleeme, oskust hallata organisatsiooniarendust ja muutusi, suutlikkust olla eestvedaja ning taluda määramatust, valmisolekut paindlikuks kohanemiseks mobiilse tööturuga, kommunikatiivsete ja enesejuhtimisvõtete valdamist jms).

3.      Arendada välja haridusuuenduse kompetentsikeskus, kus luuakse, katsetatakse ja levitatakse uusi (sh digitaalseid) isiksusekeskseid pedagoogikaid, ainedidaktilisi uuendusi, eri ainete õpetamise häid praktikad, õppemeetodeid ja õppekorraldusviise ning jälgitakse maailmas toimuvat arengut e-õppes, pakkudes Eestile sobivaid lahendusi. Keskuse juurde luuakse digitaalne pedagoogikavaramu.

Ülikoolidele tehtavad ettepanekud on samuti väga huvitavad. Ettepanekud puudutavad põhiliselt õpetajate koolitust, mingit huvi ei ole ülikoolides tehtavata uuringute suhtes ja sellest on kahju. Haridusuuendus tahetakse koondada ühte keskusesse, mis juba iseenesest tähendab stagnatsiooni ja bürokratiseerumist. Punkt number kaks on ehk selline, millele oleksin valmis alla kirjutama, kuid vaadates seda keda Eestis täna ekspertideks peetakse, siis kahtlen sügavalt, kas sellel mingit erilist mõju oleks. Pigem ehk kuluks senisest enam rahalisi vahendeid välismaalastele maksmiseks.

Ettepanekuid tehakse ka tööandjatele. Õpetajate ja koolijuhtide ühendustele tehakse ettepanek luua võrgustik, et kaardistada uuenduslikke õpetamispraktikaid.

Väga kena. Koostöö kogule endale teeksin ettepaneku püüda oma tegevust selliselt muuta, et suudetaks koondada ka õpetajate, koolijuhtide ja teadlaste võrgustikke.

Millest rääkis haridusminister eilsel pressikonverentsil?



Minister Aaviksoo jutust selgub, et HTM on Koostöö kogu ettepanekutega juba ühinenud. Algusest peale on ju liigutud koos, ise peaksin Koostöö Kogu tegemisi pigem ministeeriumi käepikenduseks kaasamise edendamise vallas. Koostöö Kogu näib täna olevat kui ministeeriumi allasutus. Selles suhtes on vahva, et iseendale esitatakse kodanikuühiskonna poolt ettepanekuid. Enne kogutakse mõnede organisatsioonide allkirjad alla, kutsutakse kõiki koostööle ja kõik ongi nagu JOKK jälle...  

Enamus ettepanekuid oleks kui minister ise kirja pannud  ja Koostöö kogule reastanud.

Õpetajate töö reform
Gümnaasiumide riigistamine
Virtuaalsed keskkonnad ja materjalid
Suurem tsentraalne haridusuuenduse juhtimine
Õpetajate koolituse uuendamine ja suurem kontroll õpetajatekoolituste rahade üle

Mõningad mõtted on uudsemad, samas palju diskuteeritud ja peamiselt on need ideed teostamata, sest rahastust ei ole. Koostöö kogu teeb ettepaneku rahastada üldharidusuuendust täies mahus. No vahva! Loodame, et Valitsus võtab seda nõu kuulda. Kuhu see raha, mis uuenduseks antakse lõpuks voolama hakkab, see on teine küsimus. Koostöö Kogu mainib ka vajadust õpetajate palkade tõstmiseks ja see on muidugi väga positiivne uudis. Kui augustis/septembris 2011 kutsusin Koostöö Kogu õpetajate palga teemal sõna võtma ja oma seisukohta esitama, siis järgnes ainult vaikus... kirjadele vastuseid ei tulnud. Koostööst oli asi sadade valgusaastate kaugusel. Ilmselt on tänaseks jõutud sammuke edasi.

Hiljaaegu võttis Valitsus vastu otsuse koostada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014 - 2020. Ka seda hakkab HTM koordineerima. Loodan, et kasvatus- ja haridusteaduste koht selles strateegias saab olema tähelepanuväärselt kõrgem kui tänase päevani. Ilmselt on paljud aru saanud, miks meie haridusuuenduses tänaseni ainult koolivõrgust jt majanduslikest detailidest kui hariduse kvaliteedi põhinäitajatest räägitakse. Meil on kooliuuringu põhiaur ainedidaktikatel ja nt haridussotsioloogia või -antropoloogia alles täiesti tundmatu maa... Tegelikult kui järele mõelda, siis puudub meil enamus uurimissuundi üleüldse või on need kuidagi väga ebakindlatel jalgadel. Nii võibki iga tuuleõhk meie kooli "vundamendi" maa pealt minema pühkida.

Mis on minu arvates selles diskussioonis kõige olulisem lünk või kitsaskoht?

Esiteks kui räägime haridusuuendusest või haridusstrateegiast, siis ei saa õpetajast ja koolijuhist mööda vaadata. Teiseks ka kasvatusteadlased peavad nendes protsessides kesksel kohal olema. "Isegi" kui enamus nendesse gruppidesse kuuluvatest inimestest on üle keskea naised, tuleb nende arvamust tõsiselt võtta! 

Kooliuuendust ilma õpetajate ja kasvatusteaduse osaluseta ei ole olemas. Kooliuuendus ilma õpetajate "jah" sõnata on kui sõnadevaht. Räägime ja võtame seadusi vastu, aga igapäevane koolielu läheb edasi samas taktis, täpselt nagu 100 aastat tagasi... mingist muutusest õpilaste õppimisvõimalustes võime nii ainult unistada...

Loe lisaks: 

Kas meie Valitsus on julgeolekurisk? 1. osa  ja 2. osa
Õpetajate ametiühingust ja Õpetajate Liidust

No comments: