Thursday, July 05, 2012

Haridustöötajate Liit teel infoühiskonda ...

Vaatasin enne suvepuhkust üle, millega siis sellel aastal toimetanud olen ja kuidas on edenenud. Päris palju on tehtud ja rohkem siiski sõnadega kui tegudega... Suuga teeb suure linna... 


Samas võib täheldada, et seletamisest võib teinekord isegi praktiline kasu kerkida. Üheks näiteks on õpetajate ametiühingute teema. Näiteks kirjutasin eelmise aasta detsembris blogipostituse:
Haridustöötajate Liit - kui passiivsus muutub normiks,
kus muuhulgas kritiseerisin Haridustöötajate liidu passiivsust ja käitumist viisil, mis oma laadilt sobis ehk eelmisesse sajandisse, aga tänases avatud demokraatias on täiesti aegunud. Kirjutasin:
... ollakse oma juhtimisstiililt tüüpiline Eesti 90-ndate organisatsioon, aga nüüd oleme jõudnud ajas 20 aastat edasi, mehed (ja need on ju peamiselt mehed, olgem ausad!) ärgake!
Lisaks üldisele passiivsusele ja vanamoelisele juhtimiskäitumisele heitsin liidule ette ka tegevuse läbipaistvuse puudumist.
... EHL tegevusest on väga raske sotti saada. Infot lekib väljaspoole vaid väga valitult ja väikeste annustena (Sven Rondiku kommentaarid kusagil lehes nt). Rondik ise kinnitab, et töö muudkui käivat ja kui ei usu, et siis astuks nende kontorist läbi. Kas tõesti saab organisatsiooni tegevusest aimu ainult kohale tulles? Tänapäeval?
Iseenesest võtab tänaseni muigama mõte Rondikust, keda kõik huvilised tema kunstnahkses kirsipunases kabinetis külastavad, et uurida, mis siis ka haridustöötajate teemal uuemat on juhtunud...

Tegin tookord ka ülevaate, millega siis juhatuse liikmed tegelikult tegelevad. Nimekiri sai lühike. Kummalised esindajad on õpetajatel valitud. Ainuke, kellele sõna antakse on Rondik ja Tallinna esimees. Teised on avalikkusele nähtamatud kujud. Pole ime, et ametiühingu juhtidel mingit järelkasvu ei ole ja ainult puruvanakesed asja ajavad. Kinnine ring. Kas tõesti ainult Surm ise, kuri vikatimees, suudab Eesti ametiühinguid sisemiselt uuendada?

 Kaja Land vastas kriitikale ja kirjutas lähemalt Viljandi ametiühingute kiratsemisest. Sealsed õpetajad on saanud vatti ja vilet, sest kohalik gümnaasiumireform on kui idiootsus ruudus ja seega ollakse sunnitud pidevalt tegutsema. Näiteks Alli Lunter, kirjandusõpetaja Viljandist, kirjutas Viljandi koolisaagast kokkuvõtte, mille avaldasin jaanuaris. Kirjutisest on selgub, et õpetajad Viljandis on aktiivsed, aga nende aktiivsus käib ametiühingust miskipärast kaarega mööda.

Olukord ei ole sugugi parem ka teistes õpetajate ametiühingutes. Facebooki lehel "Õpetajale vääriline palk" kirjutas hiljuti üks õpetaja: Tartu ametiühingust saadetud kiri, et ärge kaevelge, Lätis on palju hullem. Kodu Haldjas:
Uskumatu aga Tartu õpetajate meililisti tuli Kalle Kalda allkirjaga kiri. Sisu: lätis on veel hullem.... Et siis?
Muutused on siiski võimalikud. Märgiks selleks on kasvõi Eesti Haridustöötajate Liidu uus koduleht. Kodulehel on uudisvoog, mis kajastab seotud teemadest artikleid. Väga kena! Samas ülejäänud sisu on põhimõtteliselt sama kandiline kui varem. Pilte ei ole ja info on tabelites, aga ega kõike ju korraga ei jõuagi.Kõigest hoolimata suutis ametiühing märtsis korraldada Eesti ajaloo suurima streigi. Parim ülevaade sellest on  Delfi kodulehel, Haridustöötajate liidul lehelt leiad sellest uudisest vaid kuivanud raasukesi.

Hakkan ise homme Eesti poole sõitma, seekord laevaga. Ehk astun järgmisel nädalal Sven Rondiku juurest läbi ja kuulan ametiühingu uudiseid... eh, milline nostalgia!

No comments: