Thursday, September 06, 2012

Kes vastutab lasteaialaste elu eest, kui vanemad on tööl?

Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja, mis algatati Tallinna Laagna Rukkilille lasteaias hukkunud lapse surma asjaolude uurimiseks.  
Kuivõrd Meelespea rühma õpetaja pidi lasteaia territooriumil jälgima üheaegselt 18 lapse turvalisust, on prokuröri hinnangul inimlike võimete piire arvestades mõistetav, et õpetaja ei märganud ühe lapse takerdumist redelil ega jõudnud sellele reageerida vähem kui viie minuti jooksul, mistõttu ta ei olnud võimeline ära hoidma lapse surma. 
Eeltoodust lähtudes ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et õpetaja oleks oma kohustuse vastutada lapse elu ja tervise eest täitmata jätnud või seda hooletult täitnud.
(Väljavõte uurimisaurandest Justiitsministeeriumi kodulehelt avaldatud 17. augustil.)

Kuigi haridusministeeriumi koridorides liiguvad paberid pealkirjaga "Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu", mis tõotavad muutusi lasteaedade töökorralduses, on arutelu seaduses vajalike muudatuste osas tagasihoidlik, võib isegi öelda, et olematu. Kirjutasin sellest lähemalt eelmise aasta 17. detsembri blogipostituses "Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine ja kaasamise hea tava.". Peale seda on ilmunud vast mõned kirjutised.

Lasteaiaõpetaja Anne Saar kurtis Õpetajate Lehes juba oktoobris 2011:
On selge, et 24–26 last rühmas on palju. Kõigile sajaprotsendiliselt pühenduda, igaüht märgata, kuulata, lohutada jne ei jõua üks inimene juba puhtfüüsiliselt. Pole vaja rääkidagi, et paljud lapsed puuduvad tihti ja mõned käivad lasteaias osaajaga, aga ka nende arengu eest peab vastutama. Olen praktik ja tean, et see, kui rühmas on õpetaja abi, ei taga veel, et ta abistab pidevalt õpetajat. Tal on ka omad töökohustused. Ideaalne oleks, et päeva esimeses pooles, kõige intensiivsemal õppe- ja kasvatustegevuste ajal, on abiks abiõpetaja. Alles siis kujutan ette maksimaalselt 20 last rühmas – et kõik lapsed saaksid vajaliku tähelepanu. 
Loomulikult planeerime aega ja saamegi hakkama, kuid millise hinnaga ja kes ikkagi kannatab? Ei räägi seda seepärast, et ei viitsiks tööd teha, vaid laste heaolu nimel.
Niisiis on Anne Saar valmis vastutama maksimaalselt 20 lapse elu eest, kuigi näiteks õiguskaitseorganite esindajad leiavad, et isegi 18 lapse jälgmine käib ühele inimesele üle jõu. Miks nõustub väljaõppinud ja kogenud lasteaiaõpetaja koormusega, mida seaduse silmis inimlikuks ei peeta? See küsimus on suunatud eelkõige lasteaednikele, aga ka lapsevanematele järele mõtlemiseks. 

Eestis lastest käib lasteaias üle 90% lastest. Selle näitaja poolest oleme Euroopa Liidu "eesrindlikumaid". Kas meil on põhjust rõõmustamiseks, kui  lasteaedades pakutavad tingimused on niisugused, mis ei võimalda lasteaiaõpetajatel vanemate tööl oleku ajal  laste eludegi eest vastust kanda, rääkimata soodsate arengutingimuste loomisest?  

Nii reformierakond kui IRL on valmistel lubanud vähendada laste arvu täiskasvanute kohta lasteaiarühmades. Tänaste seaduste järgi on see sõimerühmas 1:7 ja aiarühmas (alates 3.eluaastast) 1:10. Seega täna ministeeriumis plaanitav seadusmuudatus tegelikult mingit muutust reaalselt ei tookski. Kõik jääks samaks, ainult konkreetsed numbrid fikseeritaks ja kui kohaliku omavalitsuse survel rühmade suurused normide piirid ületavad, siis justkui oleks veel ühed piirmäärad, mille järgimine on kogu riigis vabatahtlik. Veel üks seadus, mille täitmist isegi ei oodata.   

Liisa Pakosta IRList küsis oma ajaveebis Mitu last rühmas on lasteaialapsele hea? ja vastas keeruliste seaduse viidetega, mis iseenesest annavad põhjaliku ülevaate tervishoidunõudeid puudutavast olukorrast Eesti lasteaedades, ent pealkirjas esitatud küsimus jäi IRLi aktiivsel riigikoguliikmel sisuliselt vastamata.

Näib, et Liisa Pakosta on ennast asjadega põhjalikult kurssi viinud, teinud järelpärimise sotsiaalministeeriumile. Ilmselt muuhulgas ka seetõttu, et inimesed on oma kaebustega otse tema kui riigikoguliikme poole pöördunud.
Olen saanud mitmeid kirju ja osalenud paljudel kohtumistel, kus kurdetakse: voodeidki ei jätku. Neli last magavad välivooditel. Pärast rühma suurendamist ei jõua õpetaja enam nendega tegeleda, lapsi kasvatada ja õpetada, potitada ja riietada. Lapsed jäävad sagedamini haigeks, kuna nüüd on and nii tihedalt koos. Enam ei käi lapsed peale lõunat õues, kuna keegi ei jõua neid riietada - istuvad rühmas ja vahivad telekat. Ja nii edasi.
Samasuguseid kommentaare võib lugeda lastevanemate foorumitest ja kommentaariumitest. Järelikult võime ilma erilisi uuringuid läbi viimata väita, et tänane olukord lasteaedades on kaugel rahuldavast.

Mitu last rühmas on lasteaialapsele hea?  Minu arvates peaksime sinna juurde ka küsima, mitu täiskasvanut lasteaiarühmas on lastele hea.

Praegu ministeeriumis plaanitavate seadusmuudatuste järgi oleks edaspidi rühmas 20 lapse kohta korraga tööl kaks täiskasvanut. Kas see tagaks vajaliku järelvalve? Minu hinnangul mitte, sest ka kasvatajad on inimesed oma loomulike vajadustega. Selleks, et lasteaiaõpetaja saaks võtta täisvastutuse lapse elu rääkimata heaolu eest oleks hädavajalik, et rühmas on korraga kohal kolm täiskasvanut, kes KÕIK tegelevad lastega. Sellisel juhul võib üks nendest mõneks minutiks köögis toidu järel käia või toaletti kasutada ehk isegi pika ja pingelise tööpäeva keskel korraks pausi võtta, sest ka lasteaiaõpetaja on inimene. 

Lisaks sotsiaalministeeriumi ülevaatele ja järelevalvele vajatakse ilmselt ka haridusministeeriumi sekkumist. Tuleks teha ulatuslik järelevalveaktsioon ja karistada neid omavalitsusi, kes on omavoliliselt laste arvu rühmades tõstnud üle lubatud normi (sõimes 14 ja aias 20 last). Uude koolieelse lasteasutuse seadusesse tuleks sisse kirjutada ka reaalsed meetmed , et tõhustada seadusest kinnipidamist ja lõpetada laste arvelt koonerdamine. 

1 comment:

Evelin Tamm said...

Kommentaarina Liisa Pakosta Ajaveebis avaldatud artiklile Mitu last rühmas on lasteaialapsele hea?

Lp Liisa Pakosta!

Tänan teema põhjaliku käsitlemise eest (kuigi ma ei lugenud siit tekstist ikkagi välja konkreetset vastust pealkirjas esitatud küsimusele). Minu arvates ei ole meil riigikogus mitte ühtegi teist liiget, keda lasteaedade teema samavõrra huvitaks ja ilmselt olete ka IRLi poliitikute seltskonnas pigem erand kui reegel. Aitäh!

Olen ka oma ajaveebis mitmel korral teemat käsitlenud. Sealhulgas ka Teie kirjutistele viidates. Esitatud väiteid olen üsna sageli pigem kriitiliselt kui paitavalt vaadelnud. Ilmselt mõistate, et selles ei ole midagi isiklikku, vaid eesmärgiks on teemat sisuliselt edasi viia.

Minu arvates peaks laste ja täiskasvanute suhtarv rühmas olema tänasest kardinaalselt erinev. Seda kinnitab ka Lasnamäe lasteaia traagiline juhtum ja selle uurimise lõpp-protokoll, kus väidetakse, et üks kasvataja ei saagi 18 lapse eest vastutada.

Kes siis ikkagi vastutab lapse elu eest, kui vanemad on tööl?

Minu ettepanek on kehtestada lasteaiarühmas kolme täiskasvanu nõue, kes KÕIK tegeleksid lastega. Sellisel juhul oleks alati vähemalt kaks täiskasvanut rühmas ja vajadusel ka kolm. Praegu kehtivate normide järgi ei saaks lasteaiaõpetaja päeval justkui vetsuski käia rääkimata korraks pausi võtmisest. Isegi kui kehtestada nõudmine, et ühe täiskasvanu kohta on 10 last, ikkagi tekiks pidevalt olukordi, kus lastega on ainult üks täiskasvanud inimene. Selline on lasteaedade argipäev.

Lisaks tuleks keelata rühmade suurendamine üle piirmäärade.

Igasugune lisamine ei ole meie tänaste lasteaiaruumide tingimustes inimlik. Tallinnas on hulgaliselt lasteaedu, kus lapse kohta on vähem kui 1m2 põrandapinda. See tuletab meelde sigalavabriku filmi, mis mõniaeg tagasi vähendas lihalettide läbimüüki hüppeliselt ja tõi taimetoiduliste ridadesse märkimisväärse lisa. Siiani ei ole keegi kaameraga lasteaedadesse minna julgenud või osanud, aga ilmselt avaneks paljudes kohtades avalikkust ehmatav vaatepilt.

Loodan siiski, et varajase kasvatuse teema muutub ajapikku hariduspoliitilise diskussiooni vääriliseks osaks. Esialgu on kuulda vaid üksikuid monolooge, hüüdjaid hääli kõrbes.

Tarku otsuseid, sisulisi tegusid ja sõnavõtte soovides,
Evelin Tamm

kasvatusteaduste magister, alushariduse pedagoog ja lapsevanem

viide postitusele:
http://evelintamm.blogspot.se/2012/09/kes-vastutab-lasteaialaste-elu-eest-kui.