Friday, December 14, 2012

Marie Reisik - eesti naised poliitikas I

Leidsin huvitavad kaadrid värskelt avatud Eesti Filmi Andmebaasist. 1937. aastal külastas President K. Päts Eesti Naisliidu tütarlaste internaati. Filmis öeldakse, et see on esimene omalaadne asutus väljaspoolt Tallinna õppima tulevate tütarlastele. 

Mustvalgetel värisevatel kaadritel on näha ka prillidega proua, kes juhatab Pätsi laua juurde (külaliste raamatusse kirjutama), selle naise nimi on Marie Reisik. Marie Reisik oli märkimisväärne naine Eesti ajaloos. Teda peab Mäelo (1956:83) "naisõiguslase" mõiste Eestisse toojaks. Nimelt kasutab Reisik seda sõna teadaolevalt esimest korda eesti keeles oma artikli pealkirjas aastal 1913. "Naisterahva Töö ja Elu" nr. 6. Reisik oli ajakirja toimetajaks ja sedakaudu tõstis koos oma 22 kaastöölisega alates 1911. naisküsimuse laiemalt Eestis avalikkuse tähelepanu alla.  Eelpoolnimetatud 1913. aasta artiklis kirjutab Marie Reisik (viidatud Mäelo 1956:83-84 järgi):
"Õieti ei puutu naisküsimus kaugeltki ainult naistesse. Küsimus ei seisa selles, mida naised nõuavad, vaid mis olud naiselt nõuavad. Naise õiguse taotlus ei ole mitte juhuslikult välja mõeldud, vaid selle on elu ise loonud. Naisel ei jää muud üle, kui nõudvate oludega kaasa sammuda. Naine on sunnitud leivateenimise otstarbel kodunt välja minema. Tütarlapsed, kes kodus rahulikult kosijat ootavad, on mineviku mälestus... Naisel tuleb vaid silmad lahti hoida, et ta ka kohaste õigustega ühiskonnas varustatud oleks...
Nii tõuseb vastupidi küsimus, kuidas edaspidises, kiirelt arenevas elus leida võimalusi naise leivateenimise töö ja emakohustuste täitmise kooskõlastamiseks. Tihti kasutatakse naise tööjõudu kurjast. Talle makstakse sama töö eest vähem palka, või antakse isegi raskemaid töökohustusi töökohtades..."  
Filmi vaata siit: http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/774 

Marie Reisiku kohta on ERR sarjas "Eesti Lugu" tehtud ka eraldi raadiosaade, mille esitlus toimus 2008. aastal. Saate järelkuulamine on võimalik tänaseni. Soovitan seda kindlasti teha!  
Eesti naisliikumise algataja Marie Reisik (1887-1941), sündinud Tamman, on pärit Pärnumaalt. Hariduse sai ta Pärnu tütarlaste gümnaasiumis. Avalikku ellu lülitus Marie 1907. aastal, mil asutatati esimene eesti naisorganisatsioon - Tartu Naisselts. 1908. aastal suundus ta täiendõpingutele Pariisi ning hiljem töötas Tartu koolides pedagoogina. 1911. aastal abiellus Marie advokaat Peeter Reisikuga. 
Teisel Eesti naiskongressil 1920. aastal moodustatud Eesti Naisliit oli Marie Reisiku sihikindla töö saavutus. Tähelepanuväärne on Reisiku osa maanaiste organiseerimisel. 1935. aastal sai teoks tema idee luua ENL-i juurde kodumajandusinstituut. Oluline on Reisiku roll eesti naisliikumise tutvustajana välismaal. 
Marie Reisik kuulus korduvalt Eesti Vabariigi valitsuse koosseisu. 1919. aastal valiti ta Asutava Kogu liikmeks. Haritud, avara silmaringiga Marie Reisik oli eesti naiste hulgas väga autoriteetne. (viide ERR. saadet tutvustav veebileht)

Milline oli naiste olukord I EW aastatel poliitikas ja kes oli Marie Reisik? Saates räägib Aasta Õpetaja 2012 Terje Hallik. Tartu Mart Reiniku Kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Terje kõneleb muuhulgas nn "naise sõjast teise naise vastu", mille töttu naisküsmused jäid sarnaselt tänasele päevale ka I Eesti Vabariigi ajal tahaplaanile. Võrrelduna Skandinaavia riikidega, kus naised olid sellel ajal juba ministriteks ja poliitikas suhteliselt võrdsemal kohal, oli Eesti naise esindatus riigijuhtimise juures väga väike (meil sellel ajal Riigikogus vast korraga paar-kolm esindajat). Ilmselt on meil mida tolleaegsete naiste kogemusest õppida.  


Saadet ennast kuula siit:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=927071

Lisaksin veel, et wikipeediast leiab Marie Reisiku kohta vaid ühe rea ja selle pildi Konrad Mäelt. Kes soovib pikemalt ja põhjalikumalt lugeda soovitan vaadata Rahvusraamatukogu lehele, kus on juba väga mitmekülgselt viidatud edasistele allikatele.


Allikas: Naiste Hääl, 1932, nr. 5, lk. 52. (Rahvusraamatukogu lehelt)


Huvitavalt kirjutab Marie Reisiku poliitikukarjäärist ajaloolane Terje Seemen oma artiklis "Linda Eenpalu ja Marie Reisik. Eesti naisliikumise Päts ja Tõnisson" (ilmunud 18.08.1999 Eesti Ekspressis). Ülevaatlik ja faktiderohke ülevaade Eesti naistest esimese vabariigi aegses poliitikas on kättesaadav rahvusraamatukogu lehel.


Lisaks samal teemal minu blogist:
Kui naine on naisele hunt
Marta Sillaotsast, naistest ja loovast kirjutamisest aastal 1936
Esimesed eesti naised kõnepuldis - Natalie Johanson-Pärna 1882
Kasvatusteadused ja perioodika eile, täna ja homme
Mehed kooli tagasi!
Kas naisõiguste teema on ammendunud?

No comments: