Thursday, December 13, 2012

Marta Sillaotsast, naistest ja loovast kirjutamisest aastal 1936

Täna hommikupoolikul lugesin Marta Sillaotsa kogutud artikleid, mis on avaldatud käesoleval aastal Tartus Ilmamaa kirjastuse poolt sarjas "Eesti mõttelugu", pealkirjaks "Kirg ja kavalus". Hando Runnel on pannud kokku valimiku Marta Sillaotsa artiklitest ja kirjutanud lühikese tutvustuse naise elust ja tegevusest. 


Marta Sillaots (1887 - 1969) kirjutas väga mitmesugustel teemadel sh avaldanud oma mõtteid ka nais- ja kasvatusküsimustes. Kogumikku on mahtunud tema kirjutised individualismist kasvatuses, seksuaalkasvatuse vajalikkusest, vabast koolist, rahvuslikkuse ja tahte kasvatamisest jms.

Artiklis "Eesti naise loovast tööst kirjanduse alal (av. 1936)" (lk 120 - 126) kirjutab ta ülevaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi näitusest "Naine ja raamat". Lühikeses artiklis on koondatud eesti naise kirjatööd ja naisakadeemikute, -kirjanike jne tähtsamad andmed kuni 1935-aastani. 
"Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva üldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik ilmunud trükiste üldarvu (29 281), siis on eesti naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost, tõlked kaasa arvatud) väga väike ja mannetu. Neid arvusid kõrvutades ei tohi aga unustada, et eesti naise areng kirjandusliku tegevuse alal nagu igal muulgi alal algab õieti alles iseseisvusajaga; ei tohi unustada ka seda, et eesti naise kirjanduslik looming just viimaseid aastail näitab väga tugevat tõusutendentsi, mis lubab oletada, et eespool esitatud arvud võivad mõne aasta pärast väga suurel määral ületatud olla." (Sillaots 2012:126)

Teiste hulgas toob Marta Sillaots eraldi välja ka kasvatusteemadel kirjutanud naised: Salme Pruuden, Õilme Ploompuu-Van Nest, Alma Ostra-Oinas, Alma Martin, Hilda Taba ja Ella Treffner (2012:125).  

Huvitav oleks teada saada, kas keegi meie uurijatest on püüdnud seda koondit ilmunud naiste teostest edasi pidada ja kirjutanud hilisemaid ülevaateid... momendil minul selle kohta info puudub, aga ehk on naisuurimiskeskusel mingeid andmeid... 


Marta Sillaotsa kohta saab Vikipeedia andmetele tuginedes lugeda alljärgnevatest allikatest:


Alma (= Aira) Kaal, "Mõnest iseloomulikust joonest Marta Sillaotsa tegevuses. (Tema 50-nda sünnipäeva puhul)" – Eesti Kirjandus 1937, nr 5, lk 227–234

Oskar Kuningas, "Mälestuspilte Marta Sillaotsast" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 5, lk 309–312


Anu Saluäär, "Marta Sillaots 1887–1969" – Looming 1987, nr 5, lk 672–681; ka Anu Saluääre raamatus "Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008", Tallinn 2008, lk 505–548


Ain Kaalep, "Kollase toa saladus" (Marta Sillaots 100) – Kirjanduse jaosmaa '87, Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 47–54 ja Ain Kaalepi raamatus "Kolm Lydiat", Ilmamaa, Tartu 1997, lk 537–543


A. W., "Ühe väsimatu kirjandusnaise juubel. Marta Sillaots 50-ne aastane" – Uus Eesti 12. mai 1937, nr 128, lk 7


Oskar Kruus, "Mälestusi kirjanikest: Marta Sillaots" – Videvik 9. juuni 2000, lk 4


Aivar Kull, "Kogumik esitleb kirglikku kriitikut" (kriitikakogumiku "Kirg ja kavalus" arvustus) – Tartu Postimees 2. oktoober 2012, lk 5



Kuula lisaks:
EESTI AJALUGU RAADIOST
Eesti lugu 20-ndad


Naised Eesti I vabariigi ajal


ELFRIEDE LENDER


Seekord tuleb juttu Elfriede Lenderist (1882-1974), kes oli eesti haridustegelane ja õpetaja ning rajas esimese eesti tütarlaste kooli. 

1906. aastal asutas ta maksuta eraalgkooli, mis oli mõeldud vaestest peredest pärit õpilastele. Läbi keeruliste aegade ja raskete perekondlike sündmuste jõudis Lender 1907. aastal vaid 25-aastasena Elfriede Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumi avamiseni. 


1917. aastal õppis koolis juba 461 tütarlast, kellest enamik olid eestlased. Nõukogude okupatsiooni alguses kaotas Elfriede direktorikoha ning tema kool ühendati Tallinna VIII Keskkooliga, mille eesotsas ta Saksa okupatsiooniperioodil ka oli. 1944. aastal emigreerus Elfriede Rootsi.


Saates räägivad pedagoogikateadlane Mare Torm ja ajaloolane Ago Pajur.





ALMA OSTRA-OINAS


Seekordne Eesti lugu räägib eelmise sajandi tuntuimast Eesti naispoliitikust Alma Ostra-Oinasest (1886-1960).

Ostra-Oinas oli Töörahva ja Soldatite Nõukogu liige ning tegutses ka Maanõukogus, Asutavas kogus ja Riigikogus. Ta oli esimene naine Eestis, kes sai linnanõunikuks. Alma Ostra kirevasse ellu mahuvad kooliaegseid salaringid ja pruunseelikute afäär ning Eesti riigi algusaastate suurim skandaal, mida hakati kutsuma oinaadiks. Alma Ostra oli abielus Jaan Anveltiga ja hiljem Eesti esimese riigikontrolöri Aleksander Oinasega.


Alma Ostra-Oinas saadeti asumisele Siberis ja ta suri seal 1960. aastal. Teda nimetati eestimaa Jeanne d`Arc`iks.


Saatekülaline on Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi ajalooõpetaja Terje Hallik.




MARIE REISIK

Eesti naisliikumise algataja Marie Reisik (1887-1941), sündinud Tamman, on pärit Pärnumaalt. Hariduse sai ta Pärnu tütarlaste gümnaasiumis. Avalikku ellu lülitus Marie 1907. aastal, mil asutatati esimene eesti naisorganisatsioon - Tartu Naisselts. 1908. aastal suundus ta täiendõpingutele Pariisi ning hiljem töötas Tartu koolides pedagoogina. 1911. aastal abiellus Marie advokaat Peeter Reisikuga.

Teisel Eesti naiskongressil 1920. aastal moodustatud Eesti Naisliit oli Marie Reisiku sihikindla töö saavutus. Tähelepanuväärne on Reisiku osa maanaiste organiseerimisel. 1935. aastal sai teoks tema idee luua ENL-i juurde kodumajandusinstituut. Oluline on Reisiku roll eesti naisliikumise tutvustajana välismaal.


Marie Reisik kuulus korduvalt Eesti Vabariigi valitsuse koosseisu. 1919. aastal valiti ta Asutava Kogu liikmeks. Haritud, avara silmaringiga Marie Reisik oli eesti naiste hulgas väga autoriteetne.


Saates räägivad Tartu Ülikooli ajaloolased Terje Hallik ja Ago Pajur.


Nendest ja mitmestest teistest meie tarkadest ja pealehakkajatest naistest tuleb minu blogis juttu edaspidi. 


No comments: