Wednesday, January 23, 2013

Efektiivne kool ja XXI sajandi kirjaoskamatus


Rootsi ülikooliõppejõud on avaldanud artikli, mille järelkajad on kandunud nüüd soome televisooni vahendusel ka Eestisse.  Rootsi Uppsala ülikooli humanitaarvaldkondade õppejõud kaebavad, et üliõpilaste rootsi keele oskus on väga kehval tasemel.  
Aski (Sofia, keeleuurija ET) sõnul seletab osa tudengite raskustest ülikoolides see, et üha suurem osa rootsi noortest püüab gümnaasiumi järel edasi õppida. Ülikoolid ei ole aga valmis uutest sotsiaalsetest gruppidest pärit tudengite vastuvõtmiseks.

Kui avatud on kaasaegne kõrgharidus? Kui valmis oleme oma üliõpilaste vastu võtmiseks? KÕIKIDEL on õigus õppida ja mõista, mis arengud ühiskonnas aset leiavad, olla tööturul konkurentsivõimelised (nagu populaarses kasvatusteaduslikus kõnepruugis öeldakse). Koolide loomise mõte ongi selles, et tasandada ühiskonnas valitsevaid sotsiaalsest taustast tulenevaid ebakõlasid. Vastasel korral võiksiime igaüks oma lapse ise lugema-kirjutama õpetada. Vaadates efektiivset kooltehast tekib paljudel tunne, et koduõppe eelised on järjest märgatavamad. Miks saata oma last alates seitsmendast eluaastast rutiinsele ja ajuvabale liinitööle?

Allikaks olnud artikkel rootsi keeles.

Våra studenter kan inte svenska

Tõlkes "Meie üliõpilased ei oska rootsi keelt."
Våra iakttagelser stämmer tyvärr väl överens med PISA 2009 och andra mätningar av svenska elevers studieresultat. Svenska elevers läsförståelse har försämrats under 2000-talet. Rapporten Effekterna av en dåligt organiserad skola från Lärarnas riksförbund (2012/04) visar, att trots att lärare på grund- och gymnasienivå får allt fler arbetsuppgifter har lärarens tid för varje enskild elev minskat.
Põhimõtteliselt ütlevad Uppsala ülikooli õppejõud, et rootsi õpilaste tekstist arusaamise oskus on järjest halvenenud, seda näitavat ka PISA 2009 tulemused. Artiklis viidatud Õpetajate Kutseliidu uuring "Halvasti korraldatud kooli mõjud" näitab, et kuigi õpetajatele on nii põhikooli kui gümnaasiumiastmes järjest rohkem ülesandeid lisandunud, on õpilasele individuaalselt juhendamiseks ja õpetamiseks pühendatav aeg vähenenud. Soovitan vaadata allakirjutanud õppejõudude loetelu. See on mõjuv! Hea initsiatiiv!

Artiklis mainitud õpetajate uuring (panin lingi ka selleni) näitab, et alates 2000.aastast on ettevalmistuseks ja järeltööks ettenähtud aeg vähenenud poole võrra, sealjuures oleks õpetaja saanud sama tunnikoormuse (ainetundide arv) eest 5000-6000 SEK rohkem palka (keskmine õpetaja palk ca 25 000 SEK).
Fram till år 2000 hade läraren dubbelt så mycket tid till sitt förfogande för förberedelser och efterarbete knutet till undervisningen. Dessutom skulle en lärare i tidigare arbetstidssystem ha tjänat 5 000-6 000 kronor mer med motsvarande undervisningsvolym som den de nu åläggs att fullgöra. Detta visar en ny undersökning från Lärarnas Riksförbund.
Seega teeb õpetaja sama palga eest viiendiku võrra rohkem tööd, sealjuures on ettevalmistuse ja refleksiooni aega märkimisväärselt kärbitud.

Näide selle kohta, et paljud arengutrendid ulatuvad üle riikide piiride. Õpetajate tööaja arutul kärpimisel võivad laste õpitulemustele olla katastroofilised tulemused. Kirjaoskamatus selle kaasaegsel kujul.

Loe Eesti reformimeeste tegemistest ja emeriitprofessor Raik-Hiiu Mikkelsaare üleskutsest tänases "Postimehes":
Arvestades juba tükk aega kestnud koolilammutamist ja äsja esile kerkinud gümnaasiumiosa riigistamise afääri, kutsun TTG vilistlaste nimel kõiki progressiivseid jõude isamaa hariduse kaitseks ühinema ja välja astuma!

No comments: