Thursday, January 03, 2013

Mehed naistest ja naistele. Raivo Juurak ja Märt Raud.


Hariduslisti statistika näitab ilmekalt, et naised on (haridus)aruteludes pigem kuulajaks kui sõna sekka ütlejaks. Listi esikümnesse mahtus vaid üks naine. Üldse on aktiivse saja hulgas vaid mõni kirjutav naine.  

Raivo Juurak listi moderaatorina tegi seetõttu aasta esimeses kirjas üleskutse naistele julgemalt kaasa rääkida ja diskussioonides osaleda.
ÜLESKUTSE:
Kutsuge oma sõbrad ka hariduslisti!
 
Kutsuge oma tublisid naiskolleege, kes meie mõttevahetustes veel ei osale,
samuti meiega kaasa mõtlema! Igaüks, kes on hariduse teemat natuke
põhjalikumalt läbi mõtelnud või tahab läbi mõtelda, võib meiega liituda.
 
Meie listiga saab liituda igaüks täiesti vabalt aadressilt
org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee.
 
Ja muidugi on oodatud meie listi ka uued mehed, kes hariduse teemal onasju läbi mõtelnud või tahavad mõtelda.  

Huvitav oleks teada saada, kuidas seda sissejuurdunud käitumisviisi, et naised kuulavad ja mehed räägivad, muuta saab. Ilmselt oleks erinevate maade kogemus ja uurimused siin meilegi huvitavaks mõtteaineks. Peaks ehk mõne asjakohase viite välja otsima ja esile tõstma. Esimesena meenub kasvõi seesama hiljuti viidatud soomekeelne põrgu raamat naistest (vt blogipostituse kommentaaridest viidet), mis sisaldab mitmekülgset ja huvitavat materjali. Samas on igas kultuuris omad käitumismustrid, mis aastatuhandete kestel välja kujunenud... nii meilgi.

Lõpetasin just äsja Märt Raua "Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku mälestusi. I osa." (avaldatud 1965.a Stockholmis) lugemise. See raamat näitab ilmekalt, kuidas naisi juskui meie kooliloos ei olekski. Pildiga on ainukese eesti naisena raamatusse pääsenud I naisharidusnõunik Alma Martin (kinnitati ametisse aastal 1935).

Raud kirjutab:
 "Samal aastal sai eesti kool esimese naisnõuniku Alma Martini, kelle hooleks läksid naiskutsekoolid ja kodumajanduslikud täienduskoolid. See tõi ministeeriumi naisõigusluse probleemi. Seni ei olnud koolijuhatajate leidmisel vahet tehtud, kas oli see mees või naine, oli otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse järgi, aga A. Martin nõudis kategooriliselt, et tütarlaste koolidel peavad olema naisjuhatajad." (lk 227) 
Mõni lehekülg varem kirjeldab Raud, kuidas toimus õpetajate kohatadele valimine. (vt. lk. 217 - 220)
"Vallavolikogudes, kus suhtuti valimistesse tõsiselt, ilmnes kaks tendentsi. Eesõigus anti meesõpetajale, nii et isegi kõige tublim naisõpetaja kehvale mehele alla jäi. Teiseks tikuti hindama seltskondlikku tegevust kõrgemalt kui koolitööd. (lk 217)" 
Siin toob Raud meeste eelistamise selge sõnaga välja. Probleem on tõesti olemas ja Raua poolt märgatud ja eraldi ära märgitud.

Samas on huvitav see, et nimeliselt naisi peale A.Martini koolinõunik Raud oma mälestustes vaat et ei maini. Naistest koolides (rääkimata ministeeriumist jms) jutustab ta väga vähe ja sedagi enamasti naisi anonüümselt nimetades ja pealiskaudselt kirjeldades. Üldiselt kirjutab Raud mälestuste esimeses osas paljudest eesti kooli tegelastest nimeliselt ja pikalt, kirjeldades nii ministreid, kui tavalisi õpetajaidki. Tema memuaaride esimese osa põhjal jääb mulje, et naisi ei olegi meie vabariigiaegses koolis rohkem kui tähtsusetutel kohtadel õpetajatena või õpetajate naistena. Naise tähendus eesti kooli ajaloos jääb Raua poolt märkamata ja vähetähtsaks või siis tõepoolest ongi olukord selline.

Raua raamatu näol on tegemist väga huvitava ülevaatega tolleaegsest nõunikutööst ja koolioludest üldisemalt. Ta oli tuttav väga paljude koolidega Pärnu- ja Viljandimaal, tundes nii õpetajaid kui haridusolusid valdades. Nõuniku töö seisnes tollal aktiivses inspekteerimises, mis tähendas pidevat teelolekut ja loendamatuid tundide külastusi, intervjuusid õpetajate ja õpilastega. Seega põhinevad Märt Raua seisukohad tema enda silmaga nähtul, kõrvaga kuuldul.
"Mõteldes nüüd vanaduspäevil tagasi neile aegadele usun, et eesti rahvakool ta õpetajate idealismiga, ta arenenud, taibukate, korralike, viisakate ja distsiplineeritud lastega oli tõesti hea kool." (lk 145) 
kirjutab Märt Raud pagulaspäevil Rootsimaal eesti kooli kiituseks.

Huvitava täiendusena Viljandi koolisaagale (loe Alli Lunteri ülevaadet tänapäeval toimuvast) oli lugeda gümnaasiumite hoonete ja maaga sahkerdamisest esimese vabariigi paiku. Näib, et Viljandi linn oma gümnaasiumitega on juba varasematelgi aastatel väga eriliselt silma paistnud...  

Kahjuks ei ole mul raamatu II ja III osa (kuigi on olemas IV osa pealkirjaga "Alasti ja haamri vahel"). Homme avatakse raamatukogud. Rahvusraamatukogu oli kogu pühadevahelise aja suletud, töötajad palgata sundpuhkusel. Kokkuhoid, mis jätkub masuaja sujuva jätkuna. Raamatukogutöötajad kannatavad vaikides edasi, hinnad tõusevad, eesti keskmine palk samuti. Kavatsen hommikul oma tavapärase koha taaskord sisse võtta ja eesti kooliajaloo uurimist jätkata.
     
Hanna Arendt ütleb oma raamatus "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas." (Ilmunud kirjastuselt Ilmamaa aastal 2012.)
"Inimmõte suudab haruharva säilitada midagi täiesti seosetut. (lk 12)" 
Märt Raua aegses kooliloos ei olnud naiste jaoks kohta, mälestusi meenutades puudub vanameistril juskui vajadus statistide mainimiseks sellel ajaloo näitelaval. Iga lehekülg on ju arvel. Ometi loodi Suburgi eestikeelne tütarlastekool esmalt Pärnus, hiljem kolis see Viljandisse. Seega oli haritud ja aktiivseid naisi nii Viljandi kui Pärnu kandis juba enne esimese vabariigi aega rohkem kui Eesti maapiirkondades keskmiselt. Kuhu kadusid need sajad haritud naised? Miks meie ajalool nende kohta nii vähe on öelda...

Arendt toob näite Kafka kirjutatud loost
"...võitlus algab siis, kui tegutsemine on lõpule jõudnud, ja kui sellest sündinud lugu ootab lõpuni jutustamist nende poolt, kelle vaim need sündmused "pärib ja kahtluse allas seab. (lk 14)" 
Meie ise loome oma lugude kaudu nii olevikku, minevikku kui tulevikku. Iga hetk. Mulle meeldib Faulkneri mõte:
"Möödunu pole kunagi surnud, see pole isegi veel mitte möödas." (Arendt 2012:18) 

Loe lisaks:
Esimesed eesti naised kõnepuldis: Natalie Johanson-Pärna 1882
Kasvatusteadused ja perioodika eile, täna, homme.
Kas naiste õiguste teema on ammendunud? Õpetajate Lehe artiklite analüüs.
Mehed kooli tagasi!
Naisliikumine Eestis. Marie Reisik 1926

No comments: