Monday, February 04, 2013

Hullude ja hälvikute paradiis


Mõned mõtted hariduslistist ja elust endast.

Juba pikemat aega on Eesti õpetajaskonnas tolmu üles keerutanud video, kus Tõstamaa kooli õpilased kiusavad oma õpetajat. Esialgu sotsiaalmeedias, hiljem  juba avalikus meedias on arutatud ja arutatakse, kes on süüdi ja otsitakse keda karistada tuleks... Hariduslisti saabub alguses palju karjatusi, milles nõutakse karme karistusi kõikvõimalikele seotud isikutele (õpetajale, vanematele, poistele ja koolijuhile), nädalake hiljem liigutakse juba analüütilisema käsituse suunas.  

Jaak esitab intrigeeriva mõttekäigu Foucault`e viidates "Maakohad muutuvad hälvikute ja hullude paradiisiks.", millele sekundeerib Ene "Maakohtades on küll palju töövõimetuid ja puudega inimesi, ent nii üks kui teine (puue ja töövõimetus) on ju otseselt ühiskonnaga seotud nähtused." lisades oma lugemusele  toetudes (isiklikud kogemused hullude ja luuseritega Enel puuduvat), et KÕIGILE VÕRDSED võimalused on mingite projektide kaudu siiski ju loodud... 

hm. 

Mõned mõtted täiesti teisest kandist.

Olen viimastel nädalatel jälle hoogsalt välisilmaga kokku puutunud. Liikudes mööda mitmete riikide reisisadamaid, lennujaamu ja raudteejaamu võin kinnitada, et Euroopas hullude, vigaste, vanade ja teiste probleemsete vaba liikumist ei eksisteeri (kui nad ei ole juhuslikult just rikkad Skandinaavia turistid nt.). Euroopa majandusühenduses on ainult töökate käte ja teraste ajude (ning nende lähemate kaaskondlaste) vaba liikumine. 

Kõik tööga mittetoimetulevad (sh ka kehva kvalifikatsiooniga, laisad, joodikud, aeglased, uimased jne) peavad koos oma suguseltsiga jääma paigale sellesse riiki, milles nad on. Tulemuseks on, et Baltikumist on lahkunud ca 1/7 (võib-olla isegi rohkem?) elanikkonnast jättes majandusmeeste mõttes ebahuvitava seltskonna (keda ökonoomsuse printsiibist lähtudes võiks tõepoolest kutsuda hulludeks ja hüljatuteks) seljataha.  Lahkunud on aktiivsed, terased, pealehakkajad ja igas mõttes terved inimesed, sest muidu ei oleks neil lahkumine õnnestunud! 

Lohutuseks võin lisada, et ka organiseeritud kuritegevus ja aktiivsemad, terasemad kurikaelad on suundunud parematele jahimaadele... saak on ju kordades kiirem kogunema...  

Muidugi ei tähenda minu mõttekäik, et kõik "normaalsed" on lahkunud. Kindlasti tunneb nii mõnigi meist paari-kolme arukat maameest või -naist, mõni ehk lausa väga mitmeid. Nemad on tõelised vastuvoolu-ujujad ja rahvuskangelased. Teen ettepaneku, et igale neist võiks peatselt saabuval vabariigi aastapäeval anda presidendi aumärgi.

Ene mõttekäigule lisaksin kõrvale, et juba on tekkinud ka "maale tagasi" projektid ja see ühiskondlik valupunkt leiab järgmise paari aasta jooksul kiire lahenduse. [rahvuslik projekti-irooniline vahelepõige, millest lihtsalt ei suutnud hoiduda].  

Lugesin Mihhail Lotmani kommentaari Yana Toomi kuulutusele eesti keele ja kultuuri surmast. Ka see teema on kütnud kirgi ja vastastikust viha. Tahaksin siia lõppu lisada ühe tsitaadi Lotmani postitusest. 
Jossif Brodski kirjutas, et ennustused on tulevaste päevade šantaaž, kuid "me elame kuniks / on andestus ja kiri." See tähendab, et inimene, rahvas ja kultuur elavad edasi ka siis, kui füüsiliselt on vastava inimese või rahva elusolu ohustatud. Selle tagab kirjutus (keel). Kuid oluline on ka see, mida see kirjutus sisaldab. Olgem siis andestavad ja mõistvad.
 Kuidas õppida avatult oma aega ja elu vaatlema? 

No comments: