Friday, February 08, 2013

Mari Raamoti lugu

Mari Raamot (1872 - 1966) on Marta Lepa ja Hella Woulijoki kõrval esimesi naisi Eestis, kes kirjutas oma elust mälestusteraamatu. Mari Raamoti memuaaride esimene osa ilmus I Eesti Vabariigi ajal 1937. aastal Oskar Looritsa eessõnaga. Raamatu "Minu mälestused" II osa ilmus juba paguluses naise 90-ndaks juubeliks 1962. aastal.  Siinkohal pean taaskord tänama Stockholmi Eesti maja ja eriti Mai Raud-Pähni, tänu kellele ma seda ammu ilmunud raamatut nüüd saan käes hoida ja teilegi meelde tuletada...

Kirjandusteadlane Rutt Hindrikus kirjutab 2010. aasta 4. juuni Eesti Päevalehes Mari Raamoti mälestusteraamatut tutvustades ja  kommenteerides:

Mari Raamoti mälestuste paeluvust tunnistab tõsiasi, et need on ilmunud juba kolmes trükis. Raamoti mälestuste aeg on peaaegu sajandipikkune, kajastades pöördelisi muutusi Eesti ühiskonnas. Mälestuste esimene osa lõpeb Eesti Vabariigi sünniga. Teine osa valmis paguluses ja ilmus koos varem kirjutatuga 1962. aastal. Väljaande palgelehel on juba kõrges eas autori esindusportree. [Postitusele lisatud foto on varasemast ajast, kuid sobib kirjeldust siiski päris hästi iseloomustama E.T.] Kuklasse kinnitatud juuksed näivad mustvalgelgi fotol hõbedased, vaade on ühtaegu sõbralikult naeratav ja võimukas. See on naine, kes on sündinud juhtima. Kui me ka ei tea, kellega on tegemist, usume selle foto sõnumit. Nii vaatab perenaine, kelle pihud on elu ohje hoidnud. 

Mari Raamoti ja tema mehe elust on tehtud ka üks väga huvitav dokumentaalsaade ETV Ajavagude sarjast, autoriks on Mati Talvik. Saade oli esimest korda eetris 28.oktoobril 2012 aastal. Huvitavate ja rohkete originaalkaadrite ning fotodega illustreeritud saadet on võimalik ETV arhiivist vaadata ka täna.

Kõrvuti teiste meie suurte naistega on Mari Raamot olnud tihedalt seotud naiste haridusküsimustega. Esmalt õppinud koduõpetajaks, asutas Mari Venemaalt taas Eestisse elama asudes ome mehega koos Tartu lähedale Sahkapuule esimese eesti tütarlaste kodunduskooli. Rutt Hindrikus kirjutab mälestusteraamatut refereerides:
Mari Raamoti kool andis 1906. aastal asutatud Eesti noorsookasvatuse seltsi tütarlaste gümnaasiumi kõrval praktilist haridust, õpilaste arv osutas mõlema kooli vajalikkust, mõlemad koolid toetasid rahvusliku ideoloogia kaugemaid eesmärke anda naisi harides panus ühiskonna tulevikku. Sahkapuu kool tõi elu ümbruskonda ja kogu maale, õpetades maaharimise kõrval aiandust, käsitööd ja mesindust.  
Naiskodukaitse ülesehitamisele juhatas elu Mari Raamoti peale tema mehe surma. Pere vajas toitjat ja naiskodukaitse juhatamine oli tolleaegsele naisele väga kõrge ametikoht, mis võimaldas äraelamist ja isiklikke väljakutseid. (samas)
Mari Raamoti järgnevad eluülesanded said teoks juba Eesti Vabariigis. Naiskodukaitse ülesehitamine, rahvuslik kasvatustöö, vägikaikavedamine kaitseliiduga, sõprusvisiidid Soome – ta ei püüa tööpäevi Eesti Vabariigis idealiseerida, kuid mälestuste esimese poole vahetus ja isiklikud muljed asenduvad enam üldistava vaatega. Siiski võib nentida, et Mari Raamoti mälestused pakuvad ühiskonnategelaste mälestuste seas värske vaate Eesti ajaloole ühe isikuloo kaudu.
Naiskodukaitsest üldisemas plaanis läbi Soome ja Eesti naiste lugude räägib Imbi Paju värske dokumentaalfilm "Sisters across the Gulf of Finland".

No comments: