Thursday, May 16, 2013

33 põhjust miks olla feminist

Hommikust!

Alustame värskete uudistega Eestist ja välismaalt feministi perspektiivist. 

Esiteks Praxise juhataja Uudelepa intervjuu Postimehes, kus ta räägib eliidiuuringust, mis oli üks osa eile avalikustatud inimarenguaruandest.
«Nägin, et need inimesed ei arva sugugi üksmeelselt, et me peaks tegelema nende asjadega, milles oleme alla keskmise. Räägiti majanduse konkurentsivõimest ja innovaatilisest mõtteviisist, milles oleme keskmised, ning haridusest, milles oleme üle keskmise, rääkis Uudelepp. 
Märksõnad, milles oleme aga tegelikult teistest enam maha jäänud, on aga majanduslik ebavõrdsus, inimeste tervislik seisund, inimeste eluga rahulolu, eliit neid aga ei tähtsustanud. Kahjuks ei olnud uuringusse võetud sallivuse ning soolise tasakaalu küsimust, seetõttu ei ilmnenud küsitlusest, kas eliit näeb seda probleemina või mitte. (!)

Optimistliku tooniga kinnitab Annika Uudelepp naeratades fotograafile:
«Kas meie optimism pole põhjustatud mantratest, mida oleme 20 aastat rääkinud? Aruanne annab alust, et sellest ühiskondlikust grupimõtlemisest üle saada,» lausus Uudelepp. 
Kas seesama optimism ei kostu lõpuks teie kõrvu ka tema enda sõnumist, on minu kriitiline küsimus siinkohal. Ka Annika ise on ju osaks eliidist, tema juhatab Praxist. Mõnikord juhtub nii, et ei märkagi iseend, märkad ainult teisi. Uudelepp on asju uurinud teoorias, ta teab, kuidas asjad olema peaksid. Paljud on sellised targad.
Uudelepp lisas, et neid asju, mis ei lähe iseenesest üle, nimetatakse riigiteadustes lahendamatuteks probleemideks (wicked issues). «Need ei ole tavalised ühiskonna probleemid, neid iseloomustub keerukus, ebamäärasus, vastuolulisus. Neid iseloomustab, et sa kogu aeg tegeled nendega. Võib-olla läheb olukord pisut paremaks, aga need ei lähe üle – näiteks narkomaania, HIV, sooline ebavõrdsus, integratsioon, perevägivald,» rääkis Uudelepp. Need probleemid ületavad ühe organisatsiooni vastutust ja poliitikavaldkondi, siin pole lahendused õiged ja valed, vaid head ja halvad."
Sama on Annika suutnud väga hästi sõnastada võimaliku järgmise uurimisteema ja mõtteainet on siin küllaga. Kes aga mõtlema hakkab? Nii mõnelgi paistab pea nii liiva alla mattunud olevat, et kõrvad on lausa kurdiks jäänud ja silmad pimedaks.

Vähemalt nii palju on inimarenguarundest kasu, et teatud teemad kerkivad kõigest hoolimata üles. Samas on tegelik kasu sellest kaagutamisest minimaalne, kui inimesed, kes otsuseid teevad, probleeme üldse teemaks ei peagi. 

Egoism ja hoolimatus? 

Eile läks Silver Meikari facebooki lehel päris hoogsaks arutamiseks, et mis siis ikkagi on? Eelkõige oli teemaks Rebase tsitaat, mis ütles, et 

Eesti on vaeste tarkade naiste ja rumalate rikaste meeste maa

Minu jaoks on see muidugi rõõmustav, et märgatakse. Samas on ju probleem olemas ja see ei rõõmusta ühtegi arukat inimest. Arutasime nii ja naapidi. Mehed ikka arvasid, et naised ise on kesised ja ei saa hakkama, naised jälle arvasid, et ehk ikka saaks küll, kui vaid oleks ruumi. Oli väga arukaid inimesi kokku tulnud. Nagu ikka juhtub, et lõpuks ei jõutud kuhugi väga kaugele välja. Ikka samal lehel, ridu tuli ainult juurde. Arvati, et matsid jäävad matsideks ja kogu moos. Mindi laiali oma toimetuste juurde. Mehed juhtima ja naised pottide-pannide manu.

Minu jaoks kerkis üles hoolimise teema, oleme liiga enesekesksed, selleks, et naised saaksid ühiskonnas aktiivsemalt kaasa lüüa. Edaspidi tuleks tegijatel märgata rohkem kui iseenda vägitegusid ja tõsta ka teisi, vahet pole, kas naine mees, aga neid kes on tagasihoidlikud. Teiseks peaksid targemad mehed ja naised hakkama rääkima keeles, millest juhtivad "põmmpead" aru saavad, et neil oleks võimalik midagigi arukat oma võimuga teha. Ega loll ei pruugigi iseenesest midagi otseselt halba tahta, lihtsalt välja kukub selliselt... noh poliitikute värk, lisaks kaitseb neid ju kuulikindel avaliku bürokraatia müür, mis on purustamatu ja vastutuse võtmist peale ei suru. Teispool bürokraatiamüüri on süüdimatu keskpärasus, kaasaegsed hullukesed, keda olemasolevas ajastus peetakse normaalsuseks (Hanna Arendtit soovitan siinkohal jälle kinno vaatama minna).  

Noh, nüüd kirjutan siin omamoodi esifeministi kirja (pole ju kedagi teist ka. meie ainuke Barbi P. on nüüdsest eliitkooli lapsevanem, seega väikekodanlane, kes ei saa kahjuks millestki nii väljakutsuvast kõva häälega rääkida), aga eks siis olgu nii. Elu.

Et oma feministikuvandiga lõpuni minna, saadan listi täna hommikul avalikustatud pommuudise Rootsist 

"33 põhjust, miks peaksime olema feministid" 


Inglise ja rootsi keeles, paljud pildid on kõnekad ka ilma tekstita. Nõrganärvilistel soovitan mitte vaadata, materjal sisaldab ka koledusi, millega naised maailmas ja ka võib-olla minu naabermajas igapäevaselt silmitsi seisavad.  Feminism kui inimõiguslus, mitte eriõiguslikkus (nagu mõned püüavad seda sildistada).

Kanada tudengid tegid koolitööna video, mille vaatamine vöiks olla kooliõpilastele kohustuslik, isegi kui ka see sisaldab fotosid, mis võivad kõhedaks teha. Kuidas meedia esitab naisi ja mehi ja mis juhtub siis, kui need pildid segi keerata. Väga kvaliteetne töö!



Never underestimate a student assignment! Off to prepare some lunch for the family now...

Tulistage nüüd sõnumitoojat, kui palju tahate. Olen teel Berliini ja ei märka, sest arvuti jääb koju:).
Muideks olen hakanud ka twitterit kasutama. @tammevelin  sealt saab alati värskeid haridusuudiseid enamasti küll rootsi, inglise, saksa, soome ja norra keeles.  

No comments: