Thursday, September 12, 2013

avatud seadusloomest

Täna siis seadustest ja nende loomisest. Nimelt on justiitsministeeriumi kodulehelt leitav "Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018" (heas kiidetud 23. veebruaril 2012). Selles dokumendis on eraldi peatükk poliitika kujundamise ja otsuste kohta. Need read väärivad väljatoomist, sest kehtestavad "avatud ja ettenähtava" "õigusloomeprotsessi".

II. Poliitika kujundamine ja poliitilised otsused

6. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.

6.1. Vabariigi Valitsusel tuleb 2012. aasta lõpuks kehtestada kord, et iga olulisi mõjusid sisaldava Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu väljatöötamise eel koostatakse sisulise poliitikadokumendina eelnõu väljatöötamise kavatsus (analoogne rohelise raamatuga Euroopa Liidu otsustusprotsessis), mis peab sisaldama õigusnormide kehtestamise ja muude võimalike lahenduste võrdlevat analüüsi koos eelistatava regulatsiooni mõjude esmase analüüsiga. 

Eelkõige tuleb väljatöötamise kavatsuses esitada:
6.1.1. lahendada soovitava probleemi kirjeldus ja põhjendus, miks tuleb riigil tegutseda ning miks on tegutsemine ajaliselt aktuaalne;
6.1.2. eesmärgi ehk soovitava olukorra kirjeldus;
6.1.3. ülevaade alternatiivsetest probleemi lahendamise võimalustest, nende võrdlev analüüs ja eelistatava alternatiivi valiku põhjendus;
6.1.4. ülevaade sellelaadsete probleemide lahendamisest Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskonnakorralduslikult sarnastes riikides;
6.1.5. loodavate regulatsioonide üldine kirjeldus ning nende eeldatav kehtivusaeg;
6.1.6. esialgne hinnang selle kohta, missugused riskid võivad takistada või raskendada probleemi lahendamist pakutud viisil ja millised mõjud võivad kaasneda seaduse rakendamisega;
6.1.7. õigusakti edasise väljatöötamise etappide ning nende käigus tehtavate tegevuste ülevaade (sealhulgas tuleb kaaluda õigusakti rakendamise mõjude järelhindamise vajalikkust) koos detailse ajakava ja vastutajatega.

6.2. Vabariigi Valitsusel tuleb kehtestada hiljemalt 2012. aasta lõpuks kord, mille kohaselt tohib asuda Vabariigi Valitsuse algatatava õigusakti eelnõu normi kujundama alles pärast põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemist selle kohta, et kõige soovitavam tegutsemisviis on asjakohase õigusakti kehtestamine. 

Eelkõige tuleb kehtestada, et:
6.2.1. oluliste mõjudega seaduse eelnõu asutakse koostama pärast seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamist asjassepuutuvate ministeeriumidega ja ministeeriumidevaheliste erimeelsuste korral selle arutamist Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil;
6.2.2. väljatöötamiskavatsuse koostamisest ning selle arutelust võib loobuda üksnes juhul, kui:
6.2.2.1.  Vabariigi Valitsus on erandlikult otsustanud eelnõu menetleda kiireloomulisena (sellisel juhul tuleks kindlasti otsustada teha analüüs tagantjärele) või
6.2.2.2. eelnõuga kavandatavad muudatused on tehnilist laadi või nendega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või mõju.

Minu järgiseks küsimuseks on muidugi, kas see kord on kehtestatud ja kust sellest täpsemalt lugeda saaks.

Huvigruppide kaasamisest on eraldi peatükk, mille toon täismahus:

IV. Huvigruppide kaasamine
10. Regulatsioonist mõjutatud isikutega eelnõu põhilahenduste arutamine on vajalik nii eelnõu kõigi mõjude väljaselgitamiseks kui ka demokraatia põhimõttest tulenevalt.

11. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka eelnõu ise.

12. Kaasamine on efektiivne üksnes juhul, kui see toimub selgete formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Seetõttu tuleb Vabariigi Valitsusel 2012. aasta lõpuks välja töötada ning kehtestada kõigile valitsusasutustele eelnõude avalikuks aruteluks esitamise ja arutelu tulemuste Riigikogule esitamise kord. 

Guugeldades lootuses leida "eelnõude avalikuks aruteluks esitamise ja arutelu tulemuste Riigikogule esitamise korda" pean pettuma. Siin on kaks versiooni, kas seda korda ei ole kehtestatutki või see kehtestati mingi teise nime all.

Dokumendis tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele iga aastase aruande tegemiseks Riigikogule, kus antakse ülevaade õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Paika on pandud ka täpne kuupäev, milleks on 1.november. Jään põnevusega ootama 2013. aasta aruannet.

Pikalt on räägitud teadlaste kaasamise vajadusest seadusloome protsessi. Viimase punktina on see ka eraldi väjla toodud:

22. Selleks et kaasata akadeemiliste ringkondade teadmisi õigusloomesse, tuleb 2013. aasta lõpuks luua sobiv koostöövorm Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja teadusasutuste vahel.

Kell tiksub, mõned kuud on jäänud. Ootan huviga, millisesse vormi nõutud koostöö teadlaskonna ja seaduslooja vahel pannakse ja kas on lootust asjakohasema ja avatuma seadusloome tekkeks.



Loe lisaks:
Koolieelsete lasteasutuste seadus ja kaasamise hea tava
Silmakirjaühiskonna lõpu algus
Vaikus mureneb (lasteaedade ja koolide olukorra paljastumine)
Vaim Eestis võimule! 
Võim ja kodanikud


No comments: