Sunday, September 01, 2013

Erakoolid Eestis 1. september 2013

Mõni aeg tagasi ennustasin, et uue gümnaasiumireformi üheks olulisemaks tulemuseks on erakoolide arvu kasv Eestis. IRLi tänane haridusminister Aaviksoo pooldab hariduse erastamist, seda on ta väljendanud näiteks 1998. aastal avaldatud kirjutises pealkirjaga "Hariduspoliitika"
Avalike huvide olemasolul on selgelt põhjendatud hariduse toetamine avalikest eelarvetest, kusjuures hariduse andmine võiks seejuures olla erakätes ja alluda normaalsele tururegulatsioonile. 
Haritud kodanikkond iseenesest ei ole Aaviksoo seisukoha järgi veel avalikkuse huvides, vaid avalikkuse huvisfäärid on vaja esmalt määratleda ja alles seejärel tekib riigipoolse rahastamise põhjendus. Koolide kuulumine avalikkusele ei ole Aaviksoo järgi vajalik, pigem võiks selle "teenuse" anda erakätesse.

Minu küsimus siinkohal on, kui palju on meil täna erakoole ja kas nende arv on kasvanud ja kasvamas. Sellele küsimusele vastamiseks vaatasin EHA (värske haridusstatistika andmebaas) vastavat lehte. Teen lühikese ülevaate, mis teaduslikkusele ei pretendeeri. Pigem püüan kaardistada tänast seisu, et paari aasta pärast oleks kust jätkata.

Tänase seisuga on Eestis kokku 38 erakooli (üldharidus). Nendest Harjumaal asub 20, Ida-Virumaal 2, Lääne-Virumaal 3, Pärnumaal 2, Põlvamaal 1, Tartumaal 5, Valgamaal 1, Viljandimaal 2 ja Võrumaal 1.

Waldorfkoole on kokku 8

Aruküla Vaba Waldorfkool
Erakool Läte Keilas
Johannese  Kool ja Lasteaed Rosmal
Rakvere Vanalinna Kool
Tallinna Vaba Waldorfkool
Tartu Maarja Kool
Tartu Waldorfgümnaasium
Viljandi Vaba Waldorfkool

Näiteks Tartu Erakooli lehelt saame lugeda kooli sünniloo kohta alljärgnevat:
TERA on Eesti haridusmaastikul omalaadne fenomen, sest on tekkinud suuresti tänu ühe kooli sulgemisele. Uue kooli loomisele aitasid kaasa paljud erinevad osapooled luues koolipidajaks mittetulundusühingu Tartu Erahariduse Edendamise Selts (TEHES).
Samamoodi loodi 2012.aastal Pikakannu Kool Võrumaal. "31. juulil 2012 suleti Pikakannu Põhikool Lasva vallavolikogu otsusega ja sellest ajast tegutseb Pikakannu kool erakoolina." Tegutsetakse MTÜ Pikakannu Kooli Areng all. MTÜ põhikirjast võib lugeda, et "ühingu eesmärgiks on Pikakannu Põhikooli arenguks tingimuste ja võimaluste loomine; piirkonna ühistegevuse organiseerimine ja jätkusuutlikkuse toetamine; Pikakannu Põhikoolist piirkonna kultuuri-ja seltsielu keskuse kujundamine; piirkondlikus koostöös kodanikeühiskonna kultuuri ja kohaliku demokraatia tugevdamine; piirkonna sotsiaalne ning majanduslik areng ja rahva ajaloomälu säilitamine."

Jaagu Lasteaed-Põhikooli Viljandimaal on tekkinud aga väliseestlase initsiatiivil toetamaks puudega laste haridusteed.
Jaagu Lasteaed-Põhikool on mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega ja/või liitpuudega lastele rajatud asutus. Vastu võetakse nii Viljandimaalt kui ka mujalt Eestist pärit lapsi.
Kool on nime saanud hr. Jaak Kerstelli järgi, kes Rootsis elava väliseestlasena oli Viljandimaale erivajadustega lastele rajatava asutuse idee autor ja projekti eestvedaja (1992-1994. a). 1994. aastal avati Viljandi Lasteaabi Keskus, mis on sotsiaal - hoolekande asutus. Juba 1998. aastal alustasid majas tööd Pärsti Põhikooli filiaalina esimesed toimetulekuklassid ja aasta hiljem avati esimene hooldusklass ja peagi lisandusid veel kaks hooldusklassi.
Tapa vallas Imastul asub Mihkli kool: Mihkli Kool kasvas välja Imastu Koolkodu laste õpetamisest. 1992. aastal loodi kolm õppeklassi, kuhu koondati suurema arengupotensiaaliga lapsed. Klassides olid 7-17 aastased õpilased ning õpiti individuaalplaanide järgi. 1994. aastal laiendati süsteemset õpetamist ja iga rühma juurde loodi rühmaõpetaja ametikoht ning õppetööst võtsid osa kõik koolkodus elavad lapsed. 1998. a. avati Imastu Koolkodu ruumides kool, kus õppetöö aluseks oli toimetulekukooli õppekava töövariant. Koolis õppis siis 36 õpilast. 2000. aasta algul asutati Mittetulundusühing Imastu Kooli Selts, et hakata osutama erivajadustega lastele õpetamisteenust. Kool on MTÜ Imastu Kooli Seltsi erakool ja kooli seltsi liikmed ning valla esindaja on kaasatud hoolekogusse.

Harjumaal asuv Salu Kool on samuti puudega lastele mõeldud kool. Salu Kool on kool, mis töötab erakooliseaduse alusel. Kooli asutasid lapsevanemad, kellel endil on erivajadusega lapsed. Kuna Harjumaal sel ajal, so 2003 aastal polnud raske- ja sügava vaimupuudega lastele õppeasutust. Kuid lapsevanemad polnud nõus oma lapsega koju jääma ja selleks tuli luua õppeasutus, kus oleks võimalik anda õpetust lastele, kes tavakoolis käia ei saa. Kooli asutamine pole kerge töö, kuid meeletu visaduse ja võitlusvõimega saab kõike teha. 
Erakool on tasuline ja selleks, et anda maksimaalset head haridust, on vaja vastavaid õpetajaid, spetsialiste ja ka abipersonali, kes tahavad suudavad ja oskavad õpetada, suunata ja abistada õpilast. Salu Koolil on kõik need spetsialistid olemas, kes on läbinud täiedkoolituse erivajadustega laste õpetamiseks.

Ka Tallinnas on vanemate initsiatiivil puudega lastele loodud erakool. Hilariuse kool asub Mustamäel ja kooli omanikuks on MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing.
Hilariuse kool on kool erivajaduslikku õpet vajavatele lastele. Kooli on oodatud õppima toimetuleku õppekavale määratud õpilased.Oma töös lastega toetume waldorfpedagoogikale.
Meie kool on loodud lastevanemate soovil. Oleme erakool ja omame Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud koolitusluba. Tahame jääda väikeseks ja hubaseks kooliks, mis praegu ja ka tulevikus teeb koostööd erinevate rehabilitatsioonikeskustega, et kõik vajalik lapse arenguks jõuaks ka lapseni. Meie sõpruskooliks Eestis on Tartu Maarja kool.
Veneõppekeelega erakoolid asuvad Ida-Virumaal ja Tallinnas. Kohtla-Järvel asub Erakool Intellekt, mis on Kohtla-Järve Humanitaarse Eragümnaasiumi õigusjärglane ja tegutseb osaühinguna alates 1994.aastast. Osaühingu põhikiri on kättesaadav siit.

Ida-Virumaal asub Narva Õigeusu Humanitaarkool, mille asutas preester isa Vladislav 1991.a. Alates 1997.aastast juhib koolitööd ajakirjanik Andrei Ivanen, kool on aastatega kasvanud ja täna õpib selles ligi 100 õpilast.

Religioosse suunitlusega on lisaks waldorfkoolidele ka mitmeid teised koolid üle Eesti (vt Narva Õigeusu Humanitaarkool). Tartus asub Tartu Kristlik Kool. Oma saamisloost kirjutatakse alljärgnevat:
Tartu Kristlik Põhikool (endise nimega Tartu Elu Sõna Kristlik Kool) loodi 1994. aastal kristlastest lapsevanemate algatusel. Seitsme esimese klassi õpilasega alustati organiseeritud koduõppe vormis. Igal järgneval aastal lisandus uus klass.
1997. aastaks kasvas koduõppest välja eraalgkool ning õppetööd jätkati suvel ostetud koolimajas Ööbiku tänaval.
16. juunil 2000 omandati põhikooli staatus ning kooli juures alustas tööd eelklass. Kooli pidaja on Tartu Elu Sõna Kogudus.
2012. aastal sai koolitusloa Tallinna Toomkool, mis oma koolitustegevust alustas juba 2011 aasta septembris.
7. juunil 2011 otsustas EELK Konsistoorium Tallinna Toomkooli taasavada ning kaasata selleks Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse. Lepingu osapoolteks said Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, allkirjastaja peapiiskop Andres Põder, EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus, allkirjastaja õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna Hariduskolleegium, allkirjastaja direktor Kersti Nigesen ja Miikaeli Ühendus, allkirjastaja Ingrid Meister.  

1. septembril 2011 alustas õppetööd toomkooli kaks 1. klassi – üks poiste ja üks tüdrukute klass, kus kokku asus õppima 26 õpilast. Õppetöö algas Püha Miikaeli Kooli juriidilises alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumiga. 31. augustil 2012 allkirjastas minister Jaak Aaviksoo käskkirja, millega väljastati Tallinna Toomkoolile koolitusluba. Sellega oli 1939. aasta keeruliste ajaloosündmuste tõttu suletud kool taastatud ja ametlikult uuesti avatud õppetöö läbiviimiseks. 1. septembril 2012 taastatud kooli neljas klassis (kaks esimest ja kaks teist klassi) õpib 2012/2013 õppeaastal 54 last. Koolijuht on Egle Viilma.
TARTU Katoliku Kooli ajalugu on pikk ja leitav nende kodulehelt. 2007. aastal avati uuesti kooliosa, esialgu kahe esimese klassiga, sealjuures üks avatud klassidest oli poisteklass. Praegu õpib Katoliku Koolis kokku 345 last.

Rahvusvahelised koolid asuvad Tallinnas ja Tartus. Tartu Rahvusvaheline Kool, mis tegutseb MTÜna so kasumit ei teeni, kirjutab oma kodulehel:
Tartu International School (TIS) was founded in April 2001 in response to a demand from the international community in Tartu.
TIS is a private school that offers modern and high-quality basic school education with English as the language of instruction for students from age 6 to 15. TIS promotes learning and international understanding without any political or religious aims and shall, thereby, serve the national and international communities of the Tartu area. TIS follows the School Curriculum that has been composed so that it would meet the educational needs of the school´s international student body , and is accredited by the Estonian Ministry of Education and Research.
Tallinnas on International School of Estonia, millel on tänaseks üle 110 õpilase, õppekeeleks inglise keel.
Shortly following Estonia ‘s restoration of independence, the growing international community in Tallinn saw a demand for international education in English. In 1995 four parents, diplomats and business people, met over a kitchen table and founded the International Elementary School of Estonia. The school started with 17 children in the lower grades, and these children and teachers went to school in a small apartment building.
In 1997 the school moved into one wing of the Tallinn Medical School, gaining a proper cafeteria, gym, playground and assembly hall. The first grade 9 class opened in the autumn of 1998. By that time the number of students had grown to 70.
Harjumaal asub ka Tallinna Soome Kool. Kodulehelt saab lugeda, et kool alustas tööd 1995.aastal kümne õpilasega. Tänaseks on koolis üle 80 õpilase.
Koulu aloitti toimintansa syksyllä 1995 kymmenen oppilaan ja kahden opettajan voimin osoitteessa Kivimurru 9 ja on sieltä kehittynyt yli kahdeksankymmenen oppilaan ja kahdeksan luokanopettajan kouluksi, joka toimii syksystä 2011 alkaen Tallinnan Kadriorgin puiston lähellä osoitteessa Vase 9a.
Koulun alkuajatus syntyi 1994, jolloin julkaistiin Alina-Sinikka Salosen kirjoitus ”Tallinnan koulu käyntiin” Helsingin Sanomien Lyhyesti-palstalla. Kirjoituksessa peräänkuulutettiin kaikkia asiasta kiinnostuneita olemaan yhteydessä Sinikkaan. Tämän jälkeen aloitettiin järjestelmällisesti kerätä koulusta kiinnostuneita yhteen sekä perustettiin Ulkosuomalaisen opetuksen tuki ry, joka muutettiin myöhemmin Tallinnan suomalaisen koulun tuki ry:ksi.
Nõmme Erakool on kirju ajalooga pisike kool Nõmmel, mis alustas tööd juba 1990. aastal esmalt vanemate initsiatiivist kantud waldorfkoolina.  
1994. aasta sügisel kolis nüüd juba 5-klassiline kool endisesse lasteaiahoonesse Idakaare tänavas. Maja oli seisnud aastaid tühjana ning oli väga armetus seisukorras. AS Eesti Ehituse ja lapsevanemate abiga muudeti hoone kahe kuuga elamis- ja töötamiskõlblikuks.
1999. aastal lõpetas põhikooliks sirgunud Nõmme Erakooli esimene lend. Kokku 12 õpilast. Samal aastal ostis AS Eesti Ehitus kooli osaluse füüsilistelt isikutelt ning sai Nõmme Erakooli omanikuks.
2001. aastal lõpetas kooli kolmas lend. Et nõukogudeaegse tüüplasteaia hoone ei rahuldanud kooli õpilaste ja õpetajate elementaarseid vajadusi, siis otsiti ja leiti lahendus - Tallinna linn ja ehituskontsern EE Grupp (praegune Nordic Contractors AS) asutasid Nõmme Erahariduse Sihtasutuse.
Sihtasutuse asutamisotsusega 2. novembrist 2001. aastal sai Nõmme Erakooli omanikuks ehk pidajaks Nõmme Erahariduse Sihtasutus. 
1994. aastal loodi Tallinnas Kool XXI sajandil. Tegemist on venekeelse kooliga. Samuti on venekeelne "Edu Valem Erakool" Tallinnas, mille ajaloost saab lugeda siit.

Tallinnas tegutsevad veel Eurogümnaasium, Audentese Erakool, Käo Põhikool (alates 2000.a erivajadustega õpilaste teenused), EBS Gümnaasium, Rocca al Mare Kool, Sakala Eragümnaasium (koduleht puudub, alustas 2008 või 2009, venekeelne gümnaasium 220 õpilast).

Sakala Eragümnaasiumi kohta leiab infot 2012 a. Eesti Ekspressi veergudelt:
Sakala gümnaasium on tõepoolest paljuski ühe pere asi – Jekaterina Gridneva on direktor, tema ärimehest isa Valeri Gridnev koolihoone omanik ning pikka aega samuti pedagoogina töötanud ema Nadežda Parol on gümnaasiumi pidava mittetulundusühingu juht. Kui vaadata mullust ja tänavust riigieksamite tulemuste põhjal koostatud üleriigilist koolide pingerida, paikneb Sakala eragümnaasium neis soliidsel 11. kohal. Eespool neid vaid Tallinna kesklinna, Tartu, Narva ja Pärnu eliitkoolid. Erakoolide seas on Sakala raudselt parim.   

UUED KOOLID 

2013. aastal on loodud Laagri Kool. Kooli põhikirjast saab lugeda, et "kool on Saue vallale kuuluva Osaühingu Laagri Haridus- ja Spordikeskus struktuuriüksusena tegutsev erakool."

Keila Kool. Põhikirjast loen, et "kool on Keila Hariduse Sihtasutuse (edaspidi kooli pidaja) struktuuriüksusena tegutsev kool, mille juhtorganiteks on kooli direktor ja kooli nõukogu."

Tegutsemist alustas Tallinna Euroopa Kool. Euroopa Koolide võrgustiku kohta saab täpsemalt lugeda üldisel leheküljel.
The European Schools are official educational establishments controlled jointly by the governments of the Member States of the European Union. In all these countries they are legally regarded as public institutions. 
The mission of the European Schools is to provide a multilingual and multicultural education for nursery, primary and secondary level pupils. 
Based on the recommendation of the European Parliament, the European Schools have opened up their curricula and European Baccalaureate since 2005 for national Schools.Accredited European Schools are schools which offer a European education that meets the pedagogical requirements laid down for the European Schools but within the framework of the national school networks of the Member States and hence outside the legal, administrative and financial framework to which the European Schools are compulsorily subject.
Euroopa Erakooli teeb huvitavaks asjaolu, et selle loojaks on SA Innove. Õpetajate Lehe artikli andmetel on kooli rajamine riigile maksnud1,5 miljonit eurot. "Peamiselt õpivad koolis IT agentuuri töötajate, välis­ekspertide, õppejõudude ning diplomaatide lapsed. Õpilasi on 75 ja nad on tulnud 20 riigist: Ugandast, Lõuna-Aafrika vabariigist, Hiinast, Venemaalt, Prantsusmaalt, Soomest jm."

2013. aastal sai erakoolina tegutsemiseks loa ka Reaalkooli uus haru Tallinna Kesklinna Põhikool, mis kuulub RK Hariduse MTÜ alla.

Uue koolina alustab ka Mattiase Põhikool Tallinnas Ehitajate teel. Mattiase Kooli missiooniks on olla pidaja NIRK MTÜ (registrikood 80314341) missiooni „olla komplekse sotsiaal-, huvitegevuse ja haridusteenuse pakkuja individuaalse haridusnõudlusega lastele ja noortele juhtumipõhiselt“ elluviija põhikooli astmes. 
Kust on tulnud koolile nimi? KARL-MATTIAS on täna 12 aastane. Ta oli esimene õpilane, kelle õpetamiseks NIRK MTÜ sõlmis 2009.a. õpilepingu koduõppe tugiteenuste osas . Sellest kogemusest kasvas välja veendumus, et individuaalõppel ja juhtumipõhise lähenemisega kooli on meie tänasesse haridusmaastikku tõepoolest vaja.

Nõmmel alustas tegevust Püha Johannese Kool, kiriku juurde kuuluv kool, mille koduleht on inglise keeles. The school is based on the initiative by a group of parents and teachers who wanted to have a school for their children that would enable to get a good education but not at any cost. Good education cannot be boiled down to measurable results only. The OECD's Pisa survey shows that the results of Estonian schoolchildren rank relatively high in the international comparison. However, unlike in the neighboring Nordic countries, the children's motivation and satisfaction with school is low. The new school endeavors to unite high academic results and the joy of learning. 

3.septembril 2013 sai koolitusloa kätte Herbert Hahni seltsi kool Pärnus. Tegemist on uue waldorfkooliga.

Võib-olla et sellel aastal asutatud erakoole oli veelgi, aga kahjuks ei ole võimalik koolide andmeid sellisel kujul praegusest andmebaasist kätte saada.


Kokkuvõtteks

Suur osa meie erakoolidest on täna erivajadustega õppijate toetamiseks (puuetega lastele, usklike lastele, alternatiiv-, vene ja inglise keelsete koolidena). Kõige enam asub koole Tallinnas (20) ja Tartus. Enamus koolidest on pikaajaliste traditsioonidega ja väikesed omanäolised koolid. Suurem osa koolidest on loodud vanemate initsiatiivil ja oma tegevusega kasumit ei taotle.

Samas on tekkimas ka uusi koole, mille puhul ei ole äri- ja haridushuvide põimumine enam nii selgelt välja joonistunud. Erakoolide maastik on viimase paari aastaga muutunud märkimisväärselt.


Loe lisaks:
Kooli-, haridus- või hariduspoliitika ajalugu?
Koolide sulgemisest ja haridusministeeriumi rollist
Gümnaasiumireform ehk kuidas koolide kinnipanemisega Eestis haridust reformiti
Haridusest Eestimaal

No comments: