Thursday, September 12, 2013

feminism ja vihakõne praktikas

Täna toimus Avatud Ühiskonna Foorum vihakõnest ja sõnavabadusest. Jälgisin seda veebist, säutsusin ja tegin ka mõned fotod.





























Viimane juhtum feminismist ja vihakõnest





Minu säutsu kommenteeris keegi anonüümne inimene üllatavates seostes ja väga resoluutselt: "Meestel on tehniline taip ning nad on võimelised retsepti jälgima. Naised hakkavad leiutama ja plätserdavad niisama. Case closed.".

Kas tegemist on vihakõnega? Jah, minu arvates on tegemist diskrimineeriva lausungiga. Arutelu jätkamise teeb eriliselt võimatuks viimane lause "case closed", mis eesti keeles tähendab lihtsalt "ja jutul lõpp".

Tulen tagasi oma paari päeva vanuse postituse "Feminism ja vihakõne" juurde. Tõin seal välja Allporti skaala, mille esimeseks astmeks oli vihakõne ehk halvustavate väljendite kasutamine vähemuse aadressil. Anonüümse säutsuja tekstis ei olegi esimasel vaatlusel justkui midagi vihast öeldud ja näib justkui ei oleks kedagi otseselt solvatud või rünnatud. Aga kas see tähendab, et kõik on ok?

Vihakõne on Allporti skaalal kõige leebem aste. Kolmanda astmekirjeldus iseloomustab seda säutsu palju enam:
Kolmas aste on diskrimineerimine. Vähemuse õigust võrdsetele võimalustele rünnatakse aktiivselt. Eesti seadusandluses liigitub see passiivse või aktiivse ebavõrdse kohtlemise hulka (Karistusseadustik §-d 152–153). 
Huvitav, et isegi vihakõnest kõneldes ei suuda osad inimesed ennast tagasi hoida. Raul Rebane juhtis tähelepanu, et paljud on sellise aktiivse ründamise tõttu avalikust arutelust välja tõmbunud ja ei soovi enam midagi arvata või õigem oleks öelda, et nad ei julge või ei soovi oma mõtteid teistele teatavaks teha. Seetõttu kannatab Eesti demokraatia ja tegelikult kogu ühiskond tervikuna.




Linnar Viik ütles kommenteerides eeskoste organisatsioonide küsitlust vihakõne levikust Eestis, et oluline on ise avalikult märku anda sellest, mis haiget teeb. Sageli ei oska teised arvatagi, milline mõju nende sõnadel on. Vaquer soovitas veebilehe omanikuga ühendust võtta ja paluda traumeeriv kommentaar maha võtta.

Näiteks Delfile teatati augustikuu jooksul solvavast kommentaarist kokku 19 880 korral. Kommentaaride modereerimiseks on Delfis igapäevaselt tööl kokku 5 inimest (3 eesti keeles ja 2 vene keeles). Augusti kuus kommenteeriti Delfi artikleid kokku 262 000 korral, neist kustutati 22 560 kui ebasobivat.  

Minu arvates vajame vihakõne teemal jätkuvat avalikku diskussiooni. Sellest ei piisa, kui mõned mehed (Delfist ja Postimehest) järgmisel nädalal kusagil omavahel maha istuvad ja anonüümsed kommentaarid kinni keeravad. Samal ajal esineb haridusminister avalike teadannetega, mis otseselt solvavad tuhandeid naisi, kes töötavad tema alluvates asutustes.




Loe lisaks
Feminism ja vihakõne
Eesti naise sõna: Lilli Suburg ja Marta Sillaots

No comments: